ALTAY ASPANYNDAGhY ShOQJÚLDYZ
Qazaqstannan jyraqta, shekara syzyghynyng arghy betinde ghúmyr keshken qazaqtyng bәrin mamyrjay tirlikpen tynysh ómir sýrdi degen úghym bizde nyq qalyptasqan. Tәuelsizdik jyldarynda tarihy Otanyna oralghan qandastaryn «el basyna kýn tughan qiyn-qystau kezde tastap ketip, tynyshtyq ornap, derbestik alghan song qaytyp keldinder» dep jazghyratyndar da bar. Shyn mәninde, Qazaq dalasynda lang salghan otarshy qandyqol ókimetting ajal qúryghynan shet jaylaghan qandastarymyz qútyla aldy ma?
Osy súraqtyng jauabyn 1866 jyly Semey ónirining Zaysan-Qalba mekeninde dýniyege kelgen, 1929 jyly Altay tauynyng baurayynda óktemdik etken qytay basqynshylary qastandyghynyng qúrbany bolghan Zuqa-qajy Sәbiytúlynyng erlikke toly ómir jolynan taba alamyz.
Býgingi kýni tarihy Otanynda úrpaqtary men qazaq ziyalylarynyng bastamasy arqasynda 150 jyldyq mereytoyy atalyp jatqan Zuqa-qajy óz túsynda el qorghany, qandastarynyng janashyry retinde jәne aghartushylyghymen, bilimdiligimen qandas bauyrlarynyng yqylasyna bólengen aituly túlgha boldy. Endi, osy bir batyr babamyz elimizding jana tarihynan óz ornyn oiyp túryp alatyn uaqyty keldi dep bilemiz.
Bala kezimizde aqsaqaldar bas qosqan toy-tomalaqtarda Zuqa-qajy turaly anyzgha bergisiz talay әngime-dýkendi qúlaghymyz shalghany bar. Otarshy jauyzdar qazaqtyng mysyn basyp, ýreyin úshyru ýshin Sarysýmbe qalasyndaghy kópirding boyyna Zuqanyng kesilgen basyn apta boyy ilip qoydy degendi estigende, bala jýregimiz attay tulap, kókiregimizdi kek kerneytin edi. Onyng elin sýigen naghyz er ekeni, halqynyng qamy ýshin sheyit bolghan kórnekti qayratker ekendigi sanamyzgha solay sinip, tarihtyng beymәlim bir tarmaghyn tanuymyzgha septesken edi.
Endi, mine tәuelsizdikting arqasynda tórt qúbylamyzdy týgendep jatyrmyz. Kezinde Altaydyng kýngeyi men teriskey betindegi aghayyndar arasynda ataq-danqy anyzgha ainalghan Zuqa batyrdyng esimi býgingi tanda ata júrtynda úlyqtalyp, 150 jyldyq mereytoyy atalyp ótip jatyr.
Altay tauyn mekendep, ata kәsibi mal-jayymen shúghyldanyp, óz betimen sharuashylyghyn jýrgizip kelgen beyuaz qazaqqa jat dindi, bolmys bóten kәpirler ozbyrlyq jasaudy HH ghasyrdyng bastapqy jiyrma-otyz jylynda tym terendetti. Gomindan-kommunist bolyp jiktelgen qytay da, aq pen qyzyl bop qyrqysqan orys ta opa bermedi. Ózara qan tógisken qytay-orystyng salghan lany men órttey qaulaghan qaupi ondaghy qazaq auyldaryn da ýnemi sharpyp әketip otyrdy.
Biri quyp, biri qashqan eki toptyng soldattary men sherikteri azyq-týlik pen qaru-jaraqtaryn, minis attaryn beygham otyrghan qazaq auyldarynan alma-kezek berse qolynan, bermese jolynan degendey tonap, tartyp әketudi әdetke ainaldyrdy. Qarsylasqandaryn atyp-shauyp, adam tózgisiz zorlyq-zombylyq kórsetudi, qorlaudy búiym kórmeytin edi. Sol momyn halqyna qorghan bolghan últ qayratkeri Zuqa qajynyng erligi men aghartushylyq jolyndaghy ónegeli ómiri keyingi úrpaqtyng jadynda saqtalugha tiyis. Osy maqsatpen batyr atamyzdyng ómirinen keybir tarihy derekterdi úsynudy jón kórdik.
Ol ýshin aldymen, myna súraqtyng basyn ashyp aluymyz kerek. Nege otarshy ýkimet Zuqanyng basyn alyp, ony kópir boyyna ilip qoyatynday ólerdey óshtesti? Ádette, sayasy auyr qylmysy barlar ghana solay jazalanuy kerek edi ghoy. Joq! Ol tústa olay bolmady.
Halyqty ezip-janshu, jerin ayaqqa taptau, bar baylyghyn tonap, ózderin últ retinde jer betinen joyyp jiberu ýshin otarshy ýkimet qazaqtyng arasyndaghy sorpa betine shyghar ziyalysyn, kózi ashyq bilimdilerining kózderin jongdy maqsat etti. Sol arqyly halyqty ýreyde ústap, degenin jasamaq oida edi. Alayda, halyq qaharlansa, onyng alyp dauyly ózderin de qiratyp keterin angharghan song ghana qajynyng basyn qaytaryp júrtty sabasyna týsirmek bolghan jayy bar.
Áriyne, zúlym otarshylar Zuqa syndy aqyldy әri yqpaldy kóshbasshyny týrli aila-sharghymen ózderine qaratugha bar ónerin salyp ta baqty. Alayda, tuadan últyna adal, dinine berik әri minezi ójet, batyr tekti Zuqa qajyny tura joldan taydyru, altyn-jamby, ataq-mәnsappen aldap-arbau tipti de bos әuireshilik bolatyn. Ony bilgen jaular endi, qorqytyp-ýrkituge kóship, neshe týrli jalamen ústap, abaqtygha da qamap kórdi. Onysynan da eshtene shyqpady. Aqyly basym ekendigin kórsetip, basynan sóz asyrmady, tipti, aiyptamaq bolghandardyng ózderining qútyn qashyrdy. Aqyry, bosatugha mәjbýr boldy.
Shyghys Týrkistan jerin mekendegen qazaqtar aldymen, mәnji-shing ýkimetinin, keyin gomindan qytayyna alman-salyq tólep, әbden tityqtaghan edi. Kózi ashyq Zuqa syndy ziyalylar elining qamy ýshin syrtqy jaumen kýresudi, otarlyqtan qútyludy halyqqa týsindirumen keldi. Mәnjiler de, odan keyingi qytaylar da múzday qarulanghan kәsiby armiyasy bar, halyqty qanaudyng neshe týrli zymiyan sayasatyn jetik mengergen әkki zalymdar edi.
Otarshy ýkimet ózderining qatal jauyz әkimshilikterin nyghaytu ýshin halyqty meylinshe bólshektep, kýshterin ydyratugha, aralaryna jik salatyn isterin asqan qulyqpen jýzege asyryp jatty. El-júrttyng beli qayysarlyqtay auyr salyqty ayamay jýktep, ózderine tiyesili mal-jandaryn eshbir aqy-qaqysyz baqtyrudy kózdedi. Jergilikti halyqtyng sanyn ósirmeuding de neshe týrli astyrtyn әreketterin jasap, barynsha qytaylandyrudy, qazaqty tek qúl retinde ústaudy kózdey bastady. Qytay saudagerleri arqyly tútynu tauarlaryn barynsha qymbattatyp, halyqtyng qaltasyn qaghudy, mal ónimderin týkke túrghysyz tómen baghamen aludy ghana kózdedi.
Olar mal jayylymdaryn egin alqabyna ainaldyru ýshin shúrayly jerding bәrin tartyp alugha ozbyrlanumen boldy. Halyq jauyz biyleushilerding onday әreketine ýn-týnsiz kónip otyra bergen joq. Ár jerde týrli qarsylyqtar men kóterlister búrq etip, jaudyng zәre-qútyn qashyrghan tústary da kóp edi. Onyng bәri tarih betterinde әli de tolyq tanbalanyp bitken joq.
Zuqa batyr halqynyng shyn janashyr qorghany retinde otarshylardyng salghan jónsiz salyqtaryn tólemeudi, olargha qúlsha baghynudyng qajettiligi joghyn týsindirumen boldy. Jaulardyng әlegine týsip, japa shekkender men jәbir kórgenderine arasha týsti.
Qytay basqynshylarynan qughyn-sýrgin kórgen jandar Zuqa batyrdan pana izdep manyna toptasty. Olardyng arasynda úighyr, monghol, hani, dýngen sekildi ózge últ ókilderi de barshylyq edi. «Jat jarylqamaydy, óz óltirmeydi» demekshi, sol bógdeler arasynan satqyndar tabyldy. Ony asqan ailakerlikpen paydalanghan otarshy ýkimetting 1927 jyly taghayyndalghan Sini-Chu-Ren esimdi zymiyan basshysy әlgi satqyndy ózining tynshysy retinde paydalandy. Zuqanyng basqan izin andyp, ýnemi ókshesin syghalaumen boldy.
«Andyghan jau almay qoymas» degendey, aqyry, úrymtal tústy әkkilikpen paydalanyp, onasha qalghan sәtin qalt jibermey úrlanyp kelgen jaudyng qaruly jasaghy batyrdyng shaghyn aulyn qúrsaulap qorshaydy da tútqiyldan tap beredi. Alansyz jatqan auyl qangha bógip, ayauly arys ajal aranyna sýngidi.
Osylaysha, qanypezer ýkimet Zuqanyng basyn alsa da, artynda qalghan qandas bauyrlarynyng sanasyna nyq ornyqqan azattyq armanyn kókirekterinen óshire almady. Qazaq bauyrlarymyz tolassyz kýres jolyna týsti. Birde jenip, keyde útylyp, eki jaq arpalysqa týsken kezeng bastaldy.
Qytay basqynshylarynyng Zuqadan keyin de alashtyng 40 azamatyn qúryltaygha qatystyramyz degen jeleumen Ýrimjige jinap alyp, bәrin tiridey jerge kómgenin tariyh úmytpaydy.
Ásirese, 1942-1943 jyldary Shynjandaghy qazaqtar men ózge týrki tektes halyqtar ýshin ruhaniy oyanu dәuirleri bastaldy. Halyqtyn mәdeniyeti men ruhaniyatynyn ilgerileui olardyn sanasyn oyatyp, Qytay otarynan bólinip ketuine jaghday tudyrdy. Otarlaushy imperiyanyn jymysqy sayasattary elge mәlim bolyp, últtyq bolmysty saqtap qalu ýshin qalay da jeke dara memleket qúryp, el bolu qajet ekendigi әrkimge ayan bolghan edi.
Últ ókilderinin sayasiy sanasynyn oyanuy qytay basqynshylarynyn zәresin úshyrdy. Kórshiles qyzyl kommunist Kenes Odaghy da qatty sasty. Dәl ózinin irgesinde týrki sipatyndaghy islam-demokratiyalyq memleketinin oryn tebui Orta Aziya respublikalaryna sózsiz әser etetindiginen Staliyn ólerdey qorqyp saqtandy. Osynday ýrey Qytay basqynshylarynda da bolghandyqtan otarshyl qos imperiya dereu auyz jalasyp mýddeles bola qaldy.
Qazaqtardyn atqa qonyp, qaru asynyp bas kótergen últ azattyq qozghalystary jer-jerlerde tau búlaghynsha qaynap jatty. Qaruly kóterilis 1943 jyly aldymen Altay aimaghynda bastaldy. 1944 jyly sәuir aiynda Ile ónirinde jalghasty. Olar basqynshy qytay әskerlerimen eldin amandyghy men jer-sudyn býtindigi ýshin jan ayamay soghysty.
Últtyq namys pen ata-baba ór ruhyna jigerlengen qandas bauyrlarymyz jaudyn joyqyn kýshinin aldynda tize býkpedi. Shyghys Týrkistannyn 50 myn atty sarbazdary qytaydyn múzday qarulanghan kәsibiy armiyasynyn 140 myn әskerin jer jastandyryp, tas-talqanyn shyghardy. 1945 jyly shyghystýrkistandyq qandas bauyrlarymyz ózderi mekendegen ýsh aimaqqa qarasty 22 audandy qaptaghan qytaydan tolyq tazartyp, azat etti. Osylaysha, jauynger de otanshyl qazaqtar el basyna kýn tughan auyr sәtte jaudyn qanday bolsyn joyqyn kýshinin kýlin kókke úshyra alatyn qaharman júrt ekendikterin tariyh aldynda dәleldegen bolatyn.
Bilektin kýshi, nayzanyn úshymen tәuelsizdikke qol jetkizgen ýsh aimaqtyn halqy óz ókimetin qúryp, basshylaryn taqqa otyrghyzdy.
Zuqa batyrdyng kózin kórgen, mýddeles bolghan keyingi buyn eldi, últtyq tәuelsizdikti saqtaugha, otarshylardyn aldau-arbaularyna týspeuge shaqyrumen boldy. Jenistin qadirin biludi, ony bayandy etudi uaghyzdady. Gomindan biyleushilerinin, jalpy qytaylardyn otarlau sayasatynyn óte kýrdeli әri jymysqy ekenine júrt әbden kóz jetkizgen edi.
Óz betimen damudyn danghyl jolyna týsken tәuelsiz Shyghys Týrkistannyn derbestigin Kenes Odaghy men kommunist Qytay besiginde buyndyryp, ýnin óshiruge jantalasa kiristi. Otarlaushy imperiyalargha jas eldin últtyq túrghydan oyanuy únay qoymady. Ózderinin aram pighyldaryn halyqtan jasyrularyna, olargha úly qamqorshy, qútqarushy bolyp kórinulerine, az últtardy aldap uystaryna týsirulerine Zuqa-qajy syndy erlerding artynda ruhany múra etip qaldyrghan ýlgi-ónegesi kedergi jasaytynyn aldyn ala bildi.
Kezinde batys Europada eles bolyp kezgen kommunizmnin jalghan qiyaly Qytay arqyly Shyghys Týrkistan jerine de syrttan «eksporttalyp» әkelindi. Qiyaldaghy jalghan elesti ómirdegi aqiqat etip kórsetuge Kenes Odaghy da baryn salyp kiristi. Onyn sebebi týsinikti edi. Olar ýshin úsaq últtar tezarada yaghniy qanattary qataymay túryp derbestikterinen ajyraulary, internasionaldanyp úly imperiyalargha sinip ketuleri paydaly boldy. Sondyqtan endi ghana ayaghynan qaz túrghan elding sanasyn óz baghytynan adastyrugha, kommunistik iydeologiyamen sayasilandyrugha kóshti.
Aqyry, ýsh qazaq aimaghy qúrghan tónkeristik ókimet 1947 jyly әlsirep, ydyraugha bet aldy. Altay aimaghynyn kórnekti qogham qayratkeri, belgili qolbasshy Ospan batyr men onyn qaysar da er jýrek sarbazdary kommunistik iydeologiyany moyyndaudan ýzildi-kesildi bas tartty. Otarshylardyn әrbir әreketterine jan-tәnderimen qarsylyq bildirdi. Shyghystan Qytay, batystan Kenestik Reseydin óneshterin sozyp, ýsh aimaqty jútyp jiberuge baryn saldy.
Ýsh aimaqtyn birligin nyghaytyp, tas týiilgen júdyryqtay etkisi kelgen talay esil erdin adal niyeti, asyl múraty adyra qaldy. Syrtqy jaular qazaqtardy aimaq-aymaqqa bólip, aralaryna ot jaghyp, ózara soghystyryp qoydy. Áriyne, múnday soghysta kimnin úpayy týgendeleri aitpasa da týsinikti edi.
Qazaqtardyn ózara soghysyp әlsireui, ortaq múratqa degen yntymaqtyqtyn azdyghy kommunistik iydeologiyanyn sózsiz kelip ornyghuyna, iyelenip alyp otarlaudyn janasha biylep-tósteuding jana bir formasynyn Shyghys Týrkistanda jedel jýzege asyrylyp ketuine mýmkindik jasap berdi. Endigi jerde kýres pen soghystan nәtiyje shyghara almasyn bilgen ýsh aymaqtyn basshylary avtonomiyany mise tútugha mәjbýr boldy. Al, Ospan batyr bastaghan toptar oghan kónbedi. Olar Shyghys Týrkistan ýshin jәne ony tәuelsiz memleket retinde saqtap qalu jolynda jandaryn qúrban etuge, aqyrghy demderi ýzilgenshe kýresip ótuge baratyndaryn mәlimdedi.
El basqarghan ózgeler mәmlege keluge niyettendi. Alayda, Zuqa-qajy syndy erge jasaghanynday sol basshylardyn da týbine qytaylar jymysqy әreketpen jetip tyndy. Ýsh aimaq basshylaryn kelissóz jýrgizemiz degen syltaumen Pekinge shaqyrtady da iz-týzsiz joghaltyp kózderin qúrtyp jiberdi. Keyin halyqqa olardy jol-jónekey úshaq apatynan mert boldy-dep habarlaghan. Qytaylar osylaysha qulyghyn asyryp, eldi basshysyz qaldyrdy da momyn halyqty zymiyandyqpen aldap-arbap jaulap aludyn onay jolyn tapty.
Qúlja qalasyndaghy Kenes Odaghynyn elshisi ýsh aimaqtyn ókili etip, qasyna ýsh adam ertip Pekinge barady. Olar sonda QHR-synyn qúrylu saltanatyna qatysady. «Soghan qatysqan Sayfeddiyn men Hәkimjan ekeui Mao-Ze-Dungha shapan jauyp, ýsh aimaq Shyghys Týrkistan ókimetinin inine su qúidy» - dep jazdy, keyin qytaydaghy qazaq tarihshylary.
Shyghys Týrkistannyn últtyq armiyasy bolghan 50 myn atty әskerdi beybitshilik ornady, endi soghys bolmaydy dep aldap-sulap, qaru-jaraqtarynan aiyrghan son qúrylystyn auyr júmystaryna salyp, adam tózbes qorlyq kórsetip azaptaghan. Osylaysha, azyp-tozghan alash azamattary keyin óz auyldaryna әren jetken eken.
Al, Altay aimaghyndaghy Ospan batyr bastaghan kýreskerler qaru-jaraqtaryn tastamay qaqtyghysty jalghastyryp, azattyq ýshin qan tógumen boldy. 1949 jyly KSRO men QHR armiyasy birigip shabuyl jasaghanda da, olar qaysarlyqpen qarsylasyp baqty. Ózderinen neshe mәrte kóp әri qaru-jaraqtyn jana týrlerin iyemdengen jaudyn joyqyn kýshine tótep bere almay sheginse de erjýrek qazaqtar berilmedi.
Alayda, qazaq halqynyn osynau tarihiy taghdyry, shynayy erliktin, tektiliktin ýlgisi bolghan derektermen tarihy Otanymyz әli de tolyq tanysyp ýlgermey jatyr. Olar san jaghynan azdyq etip te jatqan joq. Al, Zuqa qajy – erkindik ýshin kýres ýshin jolynda janyn pida etken san jýzdegen esil erlerding ishindegi Altay aspanynda jarqyrap janghan bir shoqjúldyzy bolatyn.
Quandyq ShAMAHAYÚLY, halyqaralyq jurnalist
Abai.kz