(O.Sýleymenovke 80 jyl)

Osynau ómirge úly Jaratushynyng yqylasymen aqyn bolyp keluden ótken qanday baqyt boluy mýmkin. Bir sәt kózge oisha elestetip kórinizshi. Poeziyasyz әlem, adamzat qanday bolar edi. Qaratýnek, qantógis, mahabbatsyz. Adam balasynyng boyyndaghy barlyq baqytsyzdyq ómirdi sýie almaumen, poeziyasyzdyqtan bolghan joq pa!

Álem óte nәzik, aqyn sol nәziktikti ayalap sýiedi. Óitkeni, tútas dýnie aqynnyng jýregine syiyp ketken. Adamzat aqyl-oyynyng basynda eng birinshi aqyndar túr, qansha ghasyrlar ótse de aqyn dep atalatyn ózgeshe jaratylys iyesi ózining әuelgi tabighatynan ózgergen emes. «Men bir júmbaq adammyn» degendi әulie Abay әste tegin aitpaghan, endeshe kez kelgen aqyn ózinshe bir júmbaq әlem.   

Jiyrmasynshy ghasyr adamy, zamana oishyly Oljas Sýleymenov әlemi de talay úrpaqty tanghaldyryp, tamsandyrumen ótetin júmbaq ta kýrdeli әlem. Úly dalanyng osynau múzbalaq perzenti turaly az jazylghan joq. Árkim ózinshe tanyp, ózinshe zerdeleumen keledi, aqyn shygharmashylyghyna den qoyghan osynau jyldarda onyng ózgelerden basty ereksheligi oiynyng ozyqtyghy men terendiginde ekendigin tanyp bilgendeymin.

Dýbirge toly ótken jiyrmasynshy ghasyrdyng ekinshi jartysynda jer sharynyng altydan bir bóligin alyp jatqan, dýniyejýzindegi eng úly memleket – KSRO batystaghy baqtalastarymen barlyq maydanda bәsekege týsken bolatyn. Imperiyalyq biylik basyna Hrushev kelip, sosializm qoghamynda sәl de bolsa «samal» esken sol 60-ynshy jyldarda halyqtyq kórkem oidyng kókjiyegi kenip, úzaqqa sozylghan úly otarlau men sayasy ezgige qosa ghalamdyq alapat soghystan әbden esengiregen kenes halqy es jiyp, ense tiktep, ómirge oy kózimen qaraugha mýmkindik alghan qoghamdyq sanagha betbúrys әkelgen kezeng bolatyn.

Qaharly qystan son, shuaqty kóktemge jetkendey bolghan búlttan shyqqan kýn kózin kórgendey osynau tarihy sәtti Iliya Erenburg «jylymyq» dep әdemi ataghan-dy. Búl kenes memleketining barlyq salada órkeniyetke qúlash úrghan qútty meshin jyly bolatyn. Eger imperiyalyq biylik sol demokratiyalyq joldan taymaghanda kenes memleketi әlem aldynda masqaragha úshyrap, tarih sahnasynan abyroysyz jaghdayda ketpegen bolar edi.

Osy jyldary әdebiyetke kelgen tolqynnyng «asau alpysynshylar» dep ataluy әste tegin emes. Kenes әdebiyetinde sosrealizmning temir shymyldyghyn qaqyrata sókken búl aqyn-jazushylar – biregey tәuelsiz últtyq oi-sana qalyptastyrghan, seng búzghan talanttar bolatyn. Orys Andrey Voznesenskiyding Kremlige galstuksyz kelip, Hrushevting shamyna tiyip, óleng oqityny da osy kez. Qazaq oghlany Oljastyng orman orys júrtynyng ordasyna arghymaqpen atoylap kirgen kezi de sol alpysynshy jyldar.

Poeziya kógine gharyshtyq jyldamdyqpen kóterilgen qazaq aqyny әlemdik әdebiyetting esiginen búzyp-jaryp kirdi. Últtyq poeziyanyng tuy endigi jerde ghalamdyq ruhany kenistikte jelbiredi. Búl qazaqtyng әli tolyq erkindikke qol jetkizbegen kezinde bolghan nәsildik kemsitushilik óktemdik qúryp túrghan uaqytta últtyng ruhyn asqaqtatar shygharmalar jazu naghyz últ aqyndarynyng ghana qolynan keler azamattyq hәm әdeby erlik bolatyn. Búnday erlikke aparghan Oljastyng boyyndaghy bahadýr ata-babalarynan daryghan kiyeli ruh emey nemene?! Ol óleng túlparyna er salghan, sonau eluinshi jyldardyng sonynan bermen qarayghy uaqytta óz oqyrmandaryn tek tanyrqatyp tamsandyrumen keledi.

Biraq sol arghymaqtyng da ayaghyna kisen salyp, jolyn keskisi kelgender boldy. Biraq arghymaq ózining arghymaqtyghyn dәleldedi. Aqynnyng boyyndaghy osy ór ruhty birinshi bolyp angharghan, kenes klassiygi Leonid Martynov «Litgazetada» aghynan jarylyp bylay dedi: «Oljas Sýleymenov – oryssha jazghanyna qaramastan bar bolmysymen qazaq aqyny». Arghymaq darynnyng alghashqy shabysyna kenestik poeziya jankýierleri osylay kuә boldy. Sóitip qansha uaqyttan beri búiyghyp kelgen úly dala úiqydan oyanyp, samarqau qazaq qoghamy kenetten dýr silkindi. Búl jarty ghasyrgha sozylyp jatqan aqyn shygharmashylyghynyng «júldyzdy dәuirinin» bastauy bolatyn.

«Arghymaqtar»

... Qypshaqtardyng oi-hoy qúba jondary-ay,

Jer tarpyghan túlparyn ait, túlparyn!

Sharaynaday sauyryna qomdap ai,

Arghymaq jýr

Kók shalghyngha –kók kilemge

Sýrtip mýiiz últanyn.

 

Bershi mening taqymyma bireuin,

Jeti qiyan jer týbine asayyn.

Arghymaqtay alasúrghan jýregim

Ony qalay basamyn?

 

Atylayyn arghymaqtyng jalyna,

Sonymda tek saq-saq kýlip dos qalsyn.

Balghyn shalghyn ainalyp kók jalyngha,

Nóker bolyp artymda aq shang toptansyn.

 

Shappay túlpar kisinemes atpyn dep,

Shabayyqshy shang qondyrmay etine.

Shabayyqshy kóp jyl tynysh jattyng dep.

Momyn qyrdyng bylsh-bylsh úryp betine.

(Ábish Kekilbaev audarmasy)

Poeziyanyng alaman bәigesine qolau taymen emes, asau arghymaqpen atoylap kelip qosylghan Oljas aqyn ghúmyr boyy sol shabysynan janylghan emes. Óner dep atalatyn kiyeli de qasiyetti ólkening ýzdik óreni bolyp qaldy. Deshti-Qypshaq dalasyn dýr silkindirgen búl óleng barsha qazaqtyng keudesinen kýmbirley kisinep, últtyq úrangha ainalghaly qashan!? Kýn astynda úly dala tósinde, kisiney shauyp bara jatqan asau arghymaq ólenning әr jolynan eles beredi.

Tekti tughan túlpar-daryn túyaghynan ot shashyp әli shauyp keledi. Oghan ony tәnirining ózi o basta en salyp syilaghan. «Árbir aqyn óz dәuirining ýni boluy kerek» deydi aqyn. Oljas óz dәuirining ýni de, úly da bola alghan aqyn. Onyng aqyndyq asqaq dausyn tórtkýl әlem týgel estidi. O, qanday baqyt edi búl?!  IYә, Oljastay aqyny bar alash júrty aityp aitpay baqytty.

Naghyz últ aqyndarynyng tvorchestvosy ótken men býgindi, býgin men keleshekti baylanystyryp túratyn tútastyqtan túrady. Oljas ólenderinde tarih pen poeziya bite qaynasyp ketkeni sonsha, búl ekeuin әste ajyratugha kelmeydi. Sýleymenovti ózge aqyndardan meylinshe daralandyryp túrghan da onyng osy qasiyeti bolsa kerek. Dәlirek aitqanda, ólendegi dramatizmning basymdylyghy. Búl rette, aqyn qalamynan tughan «Jýrekti qalay júbatam», «Aqsaq qúlan», «Qúman jyry» sekildi ólenderi kenestik totalitarizm túsynda qalghyp ketken últtyq sanany silkip oyatqan, asqaq ruhty shygharmalar bolatyn. Týp tamyryn halyqtyq epostan, úly jyraulardan alatyn Abay, Mahambet, Maghjandarmen úlasyp jatqan kiyeli ruh Oljas qalamy arqyly ghalamdyq kenistikke kóterildi. «Qysh kitap» poemasy men әigili «AziYa» kitaby kenestik senzuranyng qúrsauyn búzyp ótip, alty qúrlyqqa sapar shekti.  Búl tizgindeuge kónbegen, «ejelden erkindik ansaghan» alash ruhynyng sónbegendigin, dýiim dýnie aldynda pash etip, әigilegen búghan deyin bolmaghan erlik edi. «Qysh kitap» turaly talghampaz Europa oqyrmandary erekshe yqylas tantytyp, jýrekjardy lebizderin bildirdi. «Komediya Fransiyz» drama teatrynyng diyrektory әri rejisseri Antuan Biytez fransuz aqyny Leon Robeliding audarmasynda jaryq kórgen poema boyynsha arnayy spektakli qoydy qolgha alghan, alayda ýlgere almay ómirden ozghanyn avtor osy poemanyng keyingi bir basylymyna jazghan alghy sózinde yqylaspen eske alady.

Búl Oljastyng otar elding aqyny retinde, qúrlyq asyp alash ruhyn asqaqtatyp jýrgen kezi bolatyn. Rable men Balizaktyn, Gugo men Floverding otany – otyzynda orda búzghan qazaq aqynyna tanyrqap qana qoyghan joq, tamsana qol soqty.

Qorghaljynda әrbir qamys-bútanyn,

Týbi tolghan qaz-ýirek pen qútanyn.

Bir siqyrmen qús bitkenning miynda,

Afrikanyng ketti kýni tútanyp.

 

Olar endi búl arada qalmaydy,

Esh qúdiret ústap túra almaydy.

Bir ainalyp tughan úya ýstinen,

Ystyq aqqa qaratady mandaydy.

 

Aqqu-qazdar, aqqu-qazdar týz әni,

Uaqyt solay ә degenshe úzady.

Jibermeydi tughan dala biraq ta,

Jibermeydi qimastyqtyng túzaghy.

 

Jibermeydi qamysyng da, qoghang da,

Jibermeytin bir qúdiret bar onda.

Bútaqtardy jalanashtap qonyr kýz,

Bir qonyr qaz úshyp týsti toghangha.

 

Onyng ýshin nazar bólip toqtama,

Telegramma soghyp jәne joqtama.

Atala qaz birqazan da emes ol,

Jay qonyrqaz eki-ýsh qadaq et qana.

 

Búl ne degen batpan qayghy, batpan jer,

Qyzyl men ghoy qyzyl qan aqqan jer.

Otany dep tughan kólin ottama,

Qaytyp otan bola alady atqan jer.

 

Qaranyz bir, ainalany sholynyz,

Appaq qarday aq mamyq qoy jolynyz.

Kóktem alyp kelip edi "úsh" delik,

Úshar edi jibermeydi ony kýz.

«Qorghaljyn»

Osynau ólende qazaq halqy bastan keshken búkil bir dәuirding qasiretti de qandy shejiresi sayrap túrghan joq pa?! Aqynnyng «Jýrekti qalay júbatam» dep atalatyn tanghajayyp óleni bar. Búl jay óleng emes, poeziya tilinde jazylghan tariyh. Tútas romannyng jýgin arqalaghan, osynau ólendi oqyghanda boyyna әldeqanday ruh bitip, aruaqtanyp óz-ózinnen kóterilip ketesin. Aqyn osy óleng arqyly tek qazaq qana emes, tútas týrik jýrtynyng ruhyn asqaqtata, kótere jyrlaydy. Búnday ór minez Oljas sekildi aqyndarda ghana bolady. Ólenning qúdyrettiligi sonda úly dala dýr silkinip, adamsha ornynan túrghanday әserde bolasyz. Ádebiyet әlemine eshkimge úqsamas óz minezin tanyta kelgen bostan ruhty aqyn ózining jarty ghasyrgha sozylghan poetikalyq saparynda әlemge әrdayym Han Tәnirding biyiginen qaraumen keledi.

Kenestik totalitarizm túsynda «Kóteril qypshaq» dep, deshti Qypshaq dalasyn dýr silkindirgen onyng esimi әdebiyetke «asau alpysynshy» degen atpen kelgen tegeurindi toptyng ishinde ózining dara aqyndyq «meni» men oqshau oilylyghy arqyly erekshelenedi. Oljastyng sol tústaghy jastargha әseri men yqpalyn aityp jatu artyq. Al kommunistik biylik syrttay «yqylas» tanytqany bolmasa, aqyndy asa únata qoyghan joq. Óitkeni aqyn men biylik basyndaghylardyng kózqarastary sәikes kele bermeytin. Ony әr eki jaq ta,  tipti súnghyla oqyrman da ishtey jaqsy bildi. Óitkeni keshegi alash arystarynyng ruhy әli sóngen joq edi. Kóp ótpey onyng da beti ashyldy. Biteu jara jaryldy.

Naghyz aqyn jazushy ózi ómir sýrgen zamangha oppozisiya da bolatyny tarihtan jaqsy belgili. Óitkeni әrqanday qogham taza әdiletten túrmaydy.   Al shynayy talanttar ómir boyy әdiletting jaqtaushysy bolyp ótedi. Keshegi kenestik kezende Oljas Sýleymenov te óz zamanyna túraqty týrde oppozisiyada boldy. Aqynnyng abyroy-bedelin asqaqtatyp, halqyna sýikti etken de onyng sol kesek minezderi bolatyn. Osy arada myna bir faktige oqyrman nazaryn audarudy jón kórdik.

«Birde meni Qazaqstan kompartiyasy ortalyq komiytetine shaqyrdy. IYdeologiya jónindegi hatshy Sattar Imashovtyng qabyldauynda boldym. «Eresek Lenindik» syilyq jóninde oilanatyn kez keldi. Lenin turaly poema kerek. Búl buronyng tapsyrmasy. Qolayly da tiyimdi tapsyrys, kirisip-aq kettim.  Biraq poema jýrmey qoydy. Ómirimde tvorchestvo azaby degenning ne ekenin sonda úqtym. Esesine «Qysh kitap» poemasy jazylyp, ol dәl Leninning 100 jyldyq merekesi qarsanynda jaryqqa shyqty. Sattar Núrmashúly titirkene qabyldady. Ol aumaghy atshaptyrym kabiynetinde ersili-qarsyly jýrip, maghan súraq qoiymen boldy. Biz saghan kim turaly jaz dep tapsyrma berdik? Sen kim turaly jazdyn? Vavilon jezókshesi turaly jazdyn. Saghan búl ýshin Lenindik syilyq emes, Vavilon syilyghyn beru kerek. Men óz keyipkerimning jezókshe emes, ghibadathananyng abyz әieli ekenin týsindiruge tyrystym. Áytkenmen ilandyra almadym-au deymin. Kelesi Lenindik syilyqqa deyin eki jyl uaqyt bar. Soghan deyin Lenin turaly poema dayyn bolsyn. Kelesi dayyndaghan kitabym «AziYa» boldy. Kenestik kezende Lenindik syilyqtyng laureaty atanu kenes aqyn-jazushylary ýshin qanday arman, mәrtebe edi. Lenin turaly ortanqol poema jazu Oljasqa qiyn ba edi. Olay bolsa, aqynnyng shabyt qúsy nege shamyrqandy? Onyng ornyna «Qysh kitap» sekildi úly dastan nege sonshalyq zor shabytpen jazyldy? Oryssha ósken Oljasty kóne týrki tarihy nege eliktirdi? Onyng ansary nege oghan audy? Búl súraqqa da tolyq jauapty aqyn tvorchestvosynan taba alasyz. Ony búl jolgha bastaghan, onyng tu syrtynda túrghan úly aruaqtar bolatyn. Poema kenestik kenistikti kóktey ótip, shetel  oqyrmandaryna jol tartty. «Bizding bólshek-bólshek әlemimiz talaydan beri múnday zor dauysty estigen joq edi. Biz Sýleymenovti, sondyqtan da, Giligamesh, Gugo, Hlebnikov sekildi úlylardyng tabighy tanymal múrageri dep bilemiz,» - dep jazdy poemany fransuz tiline audarghan Leoni Robel.

Tarihtan mәlim, әlem tarihynda әrqanday halyq ózining últtyq  bolmysyn tól mәdeniyeti arqyly aiqyndaydy. Al mәdeniyetting sarqylmas qaynar kózi, tereng arnalarynyng biri - әdebiyet.  Ádebiyet arqyly halyqtyng kórkem oiy, dara últtyq «meni» qalyptasady.  Shýkir, búl túrghyda qazaq halqy baqytty halyq. Jiyrmasynshy ghasyrda qazaq әdebiyeti әlemning ozyq  әdebiyetterimen tereze tenestire alatyn shynayy kәsiby әdebiyet dengeyine kóterildi. Áuezovting әidik epopeyasy talghamy tereng әlem oqyrmanynyng eng sýiikti kitabyna ainaldy. Al alpysynshy jyldary әdebiyetke tosyn minez tanyta kelgen ýrkerdey tegeurindi toptyng arasynda asau arghymaqpen atoylap kelgen Oljastyng asqaq dausyn múhittyng arghy-bergi beti týgel estidi.

Sodan bergi uaqyttyng barlyghynda ol myng qúbylghan myna әlemnen tek ózi ghana biletin taza aqiqatty izdep, sharq úrumen keledi. Ózining jaryqqa shyghar sәtin zarygha kýtumen jatqan sol kýnәsiz aqiqattyng jaryq dýniyemen qauyshu jolynda ol jarty ghasyr ghúmyryn sarp etti. Búl rette onyng Súltan Beybarysty alghash tapqan qazaq ekenin aita ketu oryndy.

Kenestik biylik basyndaghylardyng kegin qozghap, dýniyege slavyandyq synar kózben qarap bagha beretin kertartpa klassikter men azuy alty qarys akademikterding tóbesine jay oinatqan «AziYa» kitabyna erekshe shýilikken úly derjavalyq iydealogiyanyng tútqasyn ústaushy súr kardinal M.A.Suslov «AziYa» kitabyn «últshyldyq pen týrikshildikting ensiklopediyasy» dep atady. Osylaysha, bodan últtyng ókili bola túra bostan ruhty aqyn perzent ekenin tútas әlem aldynda dәleldey aldy. Oljas turaly aitylyp, jazylyp jatqan qanshama maqtau men dattaugha toly pikir kózqarastar әlige deyin tolastaghan joq. Solardyng ishinde eng әdil aitylghan sóz qazaq әdebiyetinde Qadyr Myrzaliyevting qalamyna tiyesili bolypty. Oljas ólenderin qazaq tiline tigisin jatqyzyp audarghan Qadyr aqyn ekeni barsha júrtqa belgili. Sýleymenovting aqyndyq jәne azamattyq túlghasy turaly әigili «IYirim» kitabynda jerine jetkizip jazghan.

Myrzaliyev maqtaugha saran, barynsha talghampaz kirpiyaz talant ekeni әdebiyetshi qauymgha jaqsy tanys. Sóite túra, Oljas zamandasy jóninde aghynan jarylyp aqtaryla jazady. Mәselen, ózi audaryp qúrastyrghan Oljastyng qazaq tilinde jaryq kórgen eki tomdyq tandamaly shygharmalar jinaghyna jazghan «Qúbylys»  atty maqalasynda aqynnyng tua bitti tektiligi men aqyndyq daralyghyn tereng zerdeleydi. Dәlirek aitqanda, Oljastyng aqyndyq dara «menin» bóle jara aishyqtap kórsetedi. Álem әdebiyetin sarqyp oqyghan súnghyla suretker Oljas turaly oiyn bylay týiindeydi: «Tamyry tughan topyraghynda, úshar basy zamana biyiginde». Óte әdemi aitylghan. Al aqynnyng azamattyq, qayratkerlik túlghasy jóninde kesip aitqan adam Preziydent N.Nazarbaev boldy. «Maghan euraziyashyldyq iydeyalaryn zertteuge jәne damytugha kóp rette Oljas Sýleymenovting tvorchestvosy qozghau salghanyn jasyrmaymyn. Ol halyqaralyq qoghamdyq ómirde biregey qúbylysqa ainalyp, antiyadrolyq nasihatta, beybitshilik pen qarusyzdandyru jolyndaghy kýreste, yadrolyq synaqtan zardap shekkenderge kómek kórsetude bagha jetpes roli atqardy. Búl qozghalys jәne onyng liyderi qoghamdyq pikirdi әzirlep, Semey yadrolyq poligonyn jabu turaly sheshim qabyldauymda maghan óte qatty kómektesti. Oljas ózining dúrystyghyn dәleldey jәne ústanatyn qaghidattary ýshin kýrese otyryp, әrdayym ashyq ta adal әreket etetinin, bedelge, shen men ataqqa qaramaytynyn atap ótkim keledi. Osyghan oray, onyng qay kezde de tileules emesteri, sonyng ishinde әlemning kýshtileri qatarynan da tileules emesteri az bolmaghan. Biraq ta naq osy qasiyetterining arqasynda ol elimizde jәne dýniyejýzinde zor bedelge ie boldy. Anyqtama ýshin aita keteyin, sayasy arenagha qayta qúru kezinde ghana shyqqan kóptegen qoghamdyq qayratkerlerge qaraghanda Oljas Sýleymenov ýlken sayasatqa esimi әbden tanylyp ýlgergende kelgen. 1976 jyldyng ózinde búl esim ýlken kenestik ensiklodepiyagha kirgen bolatyn, ol kezde atalghan kitapqa kenestik liyder M.Gorbachev әli engizilgen joq edi. Men keybir últshyl-radikaldardyng onyng atyna aitqan jazghyrularyn qabyldamaymyn. Ol – óz Otanynyng shynayy patrioty, onyng múqtajdyqtaryn týsinetin әri osy jerdegi beybitshilik pen túraqtylyq mýddesi jәne bizding halqymyzdyng amandyghy ýshin әreket etetin shynayy patrioty». Aqyn 70 jasqa tolghan jyly «Egemen Qazaqstan» gazetinde jariyalanghan «Mening dosym Oljas» dep atalatyn mereytoylyq maqalasyndaghy tebireniske toly jýrekjardy osynau sózderi halyq jadynda. Osy maqalada Oljastyng qarsylastary turaly da qadap aityldy. Oljastyng qarsylastary auyl arasynyng attyly jayau ósekshileri ne ary ketse ru aralyq soghystyng úrda-jyq qaharmandary emes, әlemning kýshtilerinen eken. Múny ózge bireu emes, býkil bir elding preziydenti tasqa basyp aityp otyr. Al Oljekeng ózi bolsa «men osy dengeyge úly dostarym men kókjal jaularymnyng arqasynda jettim» deydi. «Qazaqta dosyng da, dúshpanyng da er bolsyn» degen erteden kele jatqan qanatty sóz bar. Sýleymenov búl salada da baqytty. Taghdyr oghan ainymas adal úly dostardy da, ózine layyq kókjal jaulardy da bergen. Al oghan qarsy uaq-uaq shәuildep dauys kóterip jatatyndar – kәdimgi Krylovtyng qandenderi men Atlant múhitynan akula aulaghysy keletin bizding zamannyng Don Kihottary.

Qyryq jasyn «AziYa» kitabymen qarsy alghan Oljas seksenin «Myng bir sóz» syndy ghasyr kitaby atanghan úly enbekpen qarsy alyp otyr. Qyryq jyl boyy ol tughan halqyna, iysi týrki júrtyna qaltqysyz qyzmet etumen keldi. Onyng qalamynan tughan úly kitaptar úly tarihtyng úly tuyndysy bolyp qaldy. «Týbinde aqiqat tarih kitaby jazylatyna senemin» deydi Oljas.  Sol aqiqat kitabyn  jazushylar da Sýleymenovke soqpay ótpesi anyq.

IYә, qart tarih sóilep jatyr. Dialog ýzilgen joq. Oilau jýiesi ózgeshe qalyptasqan әlemdik auqymdaghy úly túlghanyng qalamynyng dausy býginde asqaq estiledi. Pushkin «Últ aqyny bolu – úlylyq» degen.  Shynynda da, últ azamaty boludan últ aqyny boludyng joly auyr. Al sonyng ekeui birdey bir túlghanyng boyynan tabylsa she? Naghyz baqyt degen sol emes pe?                          O. Sýleymenov sonday túlgha.

Ghasyrlardyng qaranghy týnek qabatynan aqiqattyng auylyn aqyn qyryq jyl boyy izdedi. Sol jolda ózi tasqa basyp jazghanynday mahabbat jayyndaghy dastandar men sýikimdi de súlu lirikalar jazylmay qaldy. Búl naghyz aqyn ýshin ýlken qúrbandyq edi. Esesine ol izdegenin tapty. Eshkim tappaghan, eshkim aitpaghan aqiqatty tauyp aitty. Sóitip ol poeziyada ghana emes, әlemdik tarihnamada da úly tónkeris jasady. «Mening dosym boldy. Ol ghylymgha ataq alu ýshin aralasty. Al men shabuyldau ýshin keldim» dep jazghan-dy Oljas Omarúly. IYә, ol úzaqqa sozylghan ghylymdaghy qyrghy qabaq soghystyng jenimpaz qaharmany atandy. Býginde Sýleymenovtyng sol tústaghy sotqarlyghy men basbúzarlyghy aqiqatty tanyp bilude soqyrgha tayaq ústatqanday bolghanyn onyng keshegi bitispes jauy sanalatyn qarsylastarynyng ózderi shartsyz moyyndady. «AziYa» imperiya astanasy Mәskeude basyldy. Aqiqat saltanat qúrdy. Aqynnyng aldynan azat erkin dýniyening esigi aiqara ashyldy. Ol baqytty edi. Halqy azattyq aldy. Armanyna jetti. Aqynnyng «Grekiyamen qoshtasu» degen ólenin oqyp otyryp, tarih pen poeziyanyng bir qamshynyng órimindey bolyp ketkenine qayran qaldym.

«Tarihty da mal soyghanday mýshelep,

Taratady býgin menen keshege.

Mahabbat ta myqyn, tóske bólinip,

Tyr jalanash shygha keldi kóshege».

Órkeniyet tarihynyng óren jetistigi men qosa әkelgen tragediyasy nebәri bir shumaq ólenge qalay syiyp ketken?!

«Grekiya negizindi ózinnin,

Shoynaq, sholaq mýgedekter qalaghan».

Europa órkeniyetining otany ejelgi Ellada turaly jazylghan osy óleng arqyly aqyn tariyhqa taghy bir mәrte týren salghanyn bәlkim ózi de bilmey qalghan shyghar. Eurosentristik kózqarastaghy oqymysty ghalymdargha búl óleng únay bermesi anyq.  Al tútas týrki júrtynyng ruhyn asqaqtatyp, kókireginde maqtanysh sezimin tughyzatyny aqiqat. Oljastyng boyyndaghy osy «qayshylyqty» bizding mәdeniyetti qauym әli tolyq týsine almay keledi. Týsinse de, birjaqtyly ghana. Qazirgi Europa ejelde týrkilerding mekeni bolghanyn bizding aqynymyz qyryq jyldan astam uaqyttan beri ghylymy zertteulerinde ýzbey dәleldeumen keldi.

Birde aqynmen qysqa ghana súhbattasqanym bar. Sonda ol «mening armanym – elimning tarihyn, naghyz tarihyn qaranghy qapastan jaryq dýniyege shygharu.  Sony әlemning barlyq jerinen izdep jýrmin. Kóbin taptym»,- degen-di. IYә, ol myna ómirden aludayyn alghan, tabudayyn tapqan jan. «Kóp aqyndar ómir boyy ylghy da men kimmin degen saualgha jauap izdeumen ótedi. Al meni biz kimbiz degen saual qyzyqtyratyn» deydi tarlanboz talant. Ol myna әlemnen óz halqynyng alar tiyesili ornyn izdedi. Dәlirek aitqanda, últtyq «menin» izdedi. Jәne sony tapty. Jasyratyny joq, biz ózimizding ghasyrlar boyy qalyptasqan dara últtyq, halyqtyq «menimizden» ajyrap qalghan el bolatynbyz. Al últtyq mennen ajyrau últtyng týbegeyli joyyluy degen sóz. Keshegi kenestik imperiya kezinde biz sonday qauip astynda ómir sýrdik.

Tarihta elin satqan opasyz patshalar turaly mysaldar kóp. Al últyna opasyzdyq jasap «әikәpir» atanghan aqyndar joq. Kerisinshe últynyng bostandyghy jolynda basyn bergen aqyndar jetedi. Qúdaygha shýkir, búl salada bizding qazaq halqy baqytty. Alash elining azattyghy jolynda bastaryn bergen aqyndar qansha. Oljas Sýleymenov sol tektilerding jalghasy. Ony qazaqtan bólip qarastyru ýlken qatelik. Kez-kelgen últtyng últtyq ereksheligi, birinshi kezekte, onyng ekonomikalyq jetistikterimen emes, mәdeny qúndylyqtarymen, dәlirek aitqanda, ruhany mýmkindikterimen ólshenedi. Al mәdeny damudyng tarihynda últtyng maqtanyshyna ainalghan biregey jarqyn túlghalar bolady. Qazaq halqy ýshin Oljas Omarúly sonday túlgha. Onyng esimi qashan da bolsyn barsha qazaqstandyqtardyng jýrekterinde maqtanysh pen sýiispenshilik sezimderin tughyzumen keledi. Ol dalalyq mәdeniyetting tu ústaushysy retinde býgingi órkeniyet әleminen óz tughan halqynyng alar layyqty ornyn aiqyndau jolynda tynymsyz enbek etuden jalyqqan emes. Onyng býkil sanaly ghúmyry osy iygilikti de úly iske arnaldy.  Osynau úly múrat jolynda ol sharshaghan emes. Búl degening naghyz últ aqyndary ghana atqara alatyn úly missiya emes pe?!

Europa órkeniyetining otany - ejelgi ellinder men galdardyng elinde túrghylyqty túryp júmys isteu qazirgi ghalamdyq mәdeny ýderisterdi baghamdaugha zor mýmkindik beretinin aqyn jaqsy týsinedi. Ol qart qúrlyqtyng tórinde otyryp adamzat tarihyna barlau jasau ýstinde.

Uaqyttyng sýzgisinen tek kýni ýshin kýlik jep, kýiki tirlik keshpegen, últtyq mýddeni bәrinen  joghary qoya bilgen úly aqyndar ghana óte alady.  Keshegi kenestik kezenning qatal mektebinen sýrinbey ótken Sýleymenov fenomeni ózge qazaq aqyndarynan airyqsha kórinetini sondyqtan. Bir ghana «AziYa» kitabynyng ózi qoghamdyq sanagha qanshalyqty betbúrys jasaghany belgili. Sol tústaghy qazaq jastary ýshin Oljas últtyq qaharman bolyp sanalatyn. Solay boldy da.

Ol – óz zamanynyng óren jýirik aqyny, ozyq oily oishyly. Ol – keleshekke keruen tartqan kósem túlghaly azamat.  Qadyr aqyn aitqanday, «Tamyry tughan topyraghynda, úshar basy zamana biyiginde». Býgingishe aitsaq, jiyrmasynshy ghasyrda qazaq topyraghynda tughan biregey gharyshtyq túlgha. Gharysh demekshi, aqynnyng 25 mýshelisi adamnyng gharyshqa úshuy sekildi ghasyrda bir bolatyn úly oqighamen túspa-tús keldi. Adamzat aqyl oiynyng úly jetistigi sanalatyn búl ghasyr keremeti aqynnyng dýniyetanymyna týbegeyli ózgeris engizbey qoyghan joq. Qazaq jerining kiyeliligi sonda adamzat gharyshqa alghash ret qazaq topyraghynan qanat qaqty. Demek gharysh pen qazaq jerin bir qúdyret baylanystyryp túr. Osy úly oqighagha oray «Adamgha tabyn, jer, endi» syndy poema arnap, Deshti-Qypshaq dalasynan týlep úshqan dauylpaz aqyngha dýiim dýnie dýrkirete qol soqty. O, Alash júrty, sen qanday baqytty edin!? Qasiyetti qazaq topyraghy sen qanday qúdyretti edin, Oljastay oghlan úldy tughan!? Sodan beri әlemde qanshama ózgerister boldy. Qúdyretti imperiya - kenester odaghy da kýiredi. Sol tústa qúbylysqa ainalghan talanttar tasada qalyp, jazghan shygharmalary kýiregen imperiyanyng kýl-qoqysy astynda qaldy. IYә, atalmysh poemada jastyqqa tәn asau albyrttyq seziledi. Sol zamangha say úranshyldyq bayqalady. Bizdinshe, poema oqyrmangha sonysymen únaydy. Jәne sol kezdegi Oljasqa jarasyp túr. Ol jóninde aqynnyng ózi: «Ómirge qyzyldy-jasyldy boyaularmen kórinetin kózildirikpen qarap jýrgen kezde jazylghan dýniye» ghoy dep eske alady. Áytse de, osy poema aqynnyng esimin býkil әlemge әigili etken aqjoltay shygharma boldy.

Ol – at jalyn tartyp mingen sәtten bastap, óz taghdyryn tughan halqynyng taghdyrymen baylanystyryp kelgen jan. Qayda jýrse de, qanday ortada bolsa da, qazaq halqynyng atyna kir keltirmey, óz sózimen aitqanda, «akademiyalyq aitystarda, sehtarda, poeziya keshterinde, qala berdi, Almaty jәne Mәskeu kóshelerindegi qyzylsheke tóbelester kezinde de ózin ózgening aldynda dәleldey alghan ar-újdannyng aqyny».

Sekseninshi jyldardyng ortasynan bastalghan kenester odaghyndaghy qayta qúru janghyryghy men demokratiya dabyly búl elde búryn-sondy bolmaghan úly ózgerister tudyrdy. O. Omarúlynyng qayratkerlik túlghasynyng jarqyray kóringen kezi de osy tarihy betbúrys kezenimen túspa-tús keldi. Ol jyldary Oljas tóraghalyq etetin Qazaqstan Jazushylar odaghy últtyq oidyng úiytqy ordasyna ainalghanyn, Odaq ýiine kirip shyqqan adam ishtey týlep, ruhany kýsh-quat alyp shyghatynyn býginde jazushy qauymnyng ózderi saghynyshpen kýrsine eske alady. 80-shi jyldardyng sonynda Sýleymenovtyng bastamasymen qúrylghan «Nevada-Semey» antiyadrolyq qozghalysy Kremli  kósemderining týn úiqysyn tórt bóldi. Halyq ózining janashyr perzentin kórip tәnirge tәube etip jatty. Alla taghala alashqa taghy bir arystan túlghaly azamatty syilaghan edi.  «Sýier úlyng bolsa, sen sýi, sýiinerge jarar ol» dep Abay aitqanday, halqyna qorghan, últyna úran bolar oghlan úlgha qalay sýiinbessin. «Qazaqstan shoshqalar aunaytyn balshyq emes» nemese «Ortaghasyrlyq dengeyde qazaq auyldaryna songhy jetpis jylda jetken janalyq anda-sanda qatynaytyn avtolavka men tuberkulez auruy ghana». Aqyn búl sózderdi imperiya ordasy Kremlige qarsy qasqayyp túryp aitqan. Ol kezde býgingi beybit zamannyng batyrlary Oljastyng ýstinen «últshyl-panturkist» dep búrqyratyp aryz aidap jatty.

Qazaqstan kórge tyqqan serindi,

Elim saghan abaqty bop kórindi.

Tarasyndy, Fedoryndy túsaghan,

Petrograd keshire gór jerimdi.

Leningrad keshire gór jerimdi.

 

Beker tauda tumadym dep qalammen,

Basqa bolmay, qazaq boldym amal ne?!

Bәribir men basqa bolyp tusam da,

Jezqazghan әkeledi vagonmen.

 

Túmsa jerding topyraghy, tasy asyl,

Astyq elim sharyqtaysyng tasasyn.

Bәrin de sen synap boldyn, al endi,

Synaulargha tyiym salu jasasyn.!

«Japan dala jabayy»

Aqynnyng búl asqaq dausyn tórtkýl dýnie týgel estidi. Nәtiyjesinde júmyr jerding jýregin jaralaghan alyp ajdaha poligondardyng ýni óshti. Ardager aqynnyng búl erligi dýniyejýzining beybitshiligin saqtaumen damytugha qosqan asa zor ýlesi edi. Sonymen qosa, ol halyqtar arasyndaghy mәdeny baylanystardy damytuda da kóp enbek sinirdi. Áli de bolsa búl salada tynymsyz әreket etude.

Jana tarih kitabynyng alghashqy betine aqyn «azattyq, bostandyq» degen sózderdi birinshi bolyp jazdy. El tәuelsizdigin jariyalaghan sәtte «jasa Qazaqstan» dep, bar dauyspen jar salghan oghan kóz núryn qandyryp sýiine qaramaghan, quana qol soqpaghan Alash balasy bolghan joq. Jaqsylyqty janyna serik etip, yrym kóretin qazaq sol jyldary jana tughan sәbiylerine Oljas dep jarysa at qoyyp jatty. Tәuelsizdikting tal besiginde terbetilip ósken sol Oljastar atjalyn tartyp minip, el kәdesine jarap qaldy. Songhy jyldardaghy derekterge qaraghanda, janaghy Oljastardyng qatary on myngha jetip jyghylatyn kórinedi. Oo, qanday baqyt búl! Búnday zor qúrmetti kózining tirisinde kórgen ózge bir aqyndy basqa halyqtarda bolmasa, dәl qazir qazaq topyraghynda kezdestiru qiyn bolar. Aqyngha degen halyqtyng shynayy mahabbaty osy emes pe?!

Ghylymiy-progress jedel qarqyn alghan qazirgi órkeniyetti әlemde aqyl-oyyn joghaltpaghan halyq qana ózining shynayy últtyq bolmysyn saqtap qala alady. «Órkendeu arqyly halyqty saqtau» deydi ol. Al búl rette últtyq әdebiyetting alar orny men atqarar missiyasynyng manyzy qanshalyqty zor bolatyny aitpasa da týsinikti. Dýbirge toly býgingi dýniyening alaman bәigesinde ol әrdayym oljaly oralumen keledi. Últtyq әdebiyetting bir úly jetistigi Oljas shygharmashylyghy ekendigi esh dau tudyrmaydy. Tarih sahnasyna tabighat syilaghan talanty men daryny arqyly kóterilgen tarlan boz túlgha әlemdik aqyl-oy alyptary qatarynan óz ornyn oiyp túryp aluy últtyq maqtanysh emey nemene?!

Oljas - últtyq brend, últtyq etalon. Kezinde ol turaly Sh.Aytmatov aghynan  jarylyp bylay degen bolatyn: «Oljas ózinshe túrghan shyn, asqar tau. Oljastyng qolynan shyqqan jazulardyng bәri bizding zamandastardy qyzyqtyrmay qoymaydy. Oljastyng jazghandarynan qazaq eli әdebiyetinin, mәdeniyetining qanshalyqty ósip, órlep bara jatqanyn kóremiz».

O. Sýleymenov poeziyasynyng basty ereksheligi - ondaghy aqyndyq pafostyng kýshtiligi men tylsym terendik. Sondyqtan da onyng ólenderi qúpiya qúmarlyqpen oqylady. Sýleymenov óz oqyrmandaryna súlulyq pen inkәrlik sezimine qosa, qaysar ruhty syilaydy. Onyng syry, týptep kelgende, taghy da sol tughan tekke, qazaqtyng tanghajayyp folikloryna baryp tireledi. Onyng poetikalyq geroylary jas úrpaqty shynayy otansýigishtik sezimge baulidy. Ol tarihty aqynnyng kózimen tanyp, poeziya tilinde týsindiredi. Onyng tarihy zertteu enbekterining ózi poeziyamen órilgen. «AziYa» - poeziya tilinde jazylghan qaharmandyq dastan. Onyng aqyndyq muzasy da tariyh. Ol kóne tarih kibatynyng uaqyt dauyly júlghan paraqtaryn jinastyrudan sharshamaydy. Onyng izdegeni býtindik pen tútastyq.  

«Týn úiyqtamadym, kýndiz kýlmedim. Qyzyl qanymdy aghyzdym, týrik úrpaghy ýshin». (Kýltegin jazuy) Tasqa qashap jazylghan tarih kitabynan osynau joldardy ajyratyp oqyghan aqyn alghash ret aqiqatpen betpe-bet keldi. Tas betindegi taghdyrly jazular ony úly tarih qoynauyna jeteley berdi. Sol sәtten  bastap aqynnyng jan әleminde úly bir tónkeris bastaldy. San ghasyrlyq tarihtyng tereng syryna qanyqqan sayyn, oghan sosializm qoghamy sayqal әiel siyaqty sezile berdi. Qoghamdy jaylap alghan ótirik aqyndy mezi etti. Al aqynnyng izdegeni aqiqat bolatyn. Últtyq topyraqqa tereng tamyr tartqan, órshil ruhqa suarylghan Oljas poeziyasy qoghamdyq formasiya ózgergen tústa da baghasy artpasa kemigen joq.

Qas jauyndy el aldynda jazyqty,

Jerge tyghyp jiberipsing qazyq qyp.

Qaysar bopsyn, biraq sening jyrynnyn,

Art jaghynda jatady bir nәziktik.

 

O, dalanyng jolbarysy, kókjaly,

Kókjal bóri qay kezde de oljaly.

Ózinnen be, sózinnen be әiteuir,

Senen kepti deydi hannyng ajaly.

 

Dúshpanynnan qaytty keging qayt dese,

Aytyp sapsyng aqiqatty ait dese.

Qanday baqyt aqyn bolyp tughanym,

Seni aqyn dep tanyr ma edim әitpese.

«Mahambetke»

Ruh jalghastyghy degen osy emes pe? Eger men aqyn bolyp tumaghanymda, seni aqyn dep tanyr ma edim? Mening aqyn bolyp tughanym qanday baqyt. Seni tany bildim, deydi aqyn. IYә, qúday Oljasty aqyn qylyp jaratqany qazaqqa qanday baqyt boldy desenizshi. Ol taulardan bata, daladan alghys alghan. Ómirde joly bolghan aqjoltay aqyn. Kóshpendi halyqtar mәdeniyetining әlemdik órkeniyet tarihynan alar ornyn aiqyndau Oljas shygharmashylyghynyng altyn arqau kýre tamyry. Onyng oza shauyp, tóske órlep, dýniyejýzilik danq túghyryna kóterile aluynyng shyn syry da osynda.

Ol adamzat qoghamynyng úly dýbir kóshinde keyindep qalghan alyp Aziyasyn ayaushylyq sezimmen jyrgha qosady.

Zaman emes qasyretten tolatyn,

Yntaly da talapty ol bolatyn.

Tapqanyndy taban asty joghaltyp,

Aziyam-ay jatty alauyng gýl atyp.

«Aziya alaulary»

Jalpaq Aziyany zar eniretip jylatqan osynau ólendi oqyghan әrbir aziyalyq qalay kýrsinbesin. Qalay ah úrmasyn, Oljasqa qalay yrza bolmasyn! Tarih poeziya tilinde  adamzatqa óz qasiret múnyn shaghyp túrghanday.

Aqyn ol shynymen aqyndyq atqa layyq bolsa bir ghana últtyng ayasynda qalyp qoymaydy. Óz últyn berile sýigen naghyz aqyndar kýlli adamzattyng múnyn múndap, joghyn joqtay alady. «Adamzattyng bәrin sýy bauyrym dep», degende Abay adam balasynyng bir-birine jattyghy joqtyghyn aitady. Adamgha degen janashyrlyq pen shynayy sezim naghyz aqyndarda bolady. «Qysym kórgen halyqtardyng patriotymyn» deydi Oljas. Bostandyq, beybitshilik, adamgershilik sekildi qasterli úghymdardyng syryn tereng týsine alghan, adam balasyn sheksiz mahabbatpen sýie alatyn ghaziz jýrekten shyghatyn sóz búl.

Úly dalanyng úly tarihy, týptep kelgende, últtyq poeziyada jatyr. Basqa halyqtardan kóshpendi qauymnyng basty aiyrmashylyghy da sonda. Dәstýrli qazaq qoghamynyng eng úly jetistigi – tanghajayyp últtyq poeziyasy. Oljas ólenderining týp-tamyry sol ghasyrlargha sozylyp jatqan últtyq poeziya jyraulyq dәstýrde jatyr. Ony ózgeden oqshau etip kórsetip túrghan qúdyret te sol. Oryssha oqyp, oryssha jazatyn Oljastyng naghyz qazaq aqyny bolyp qaluynyng negizgi sebebi – tua bitti tektiliginde. Oljas býgingi shyqqan biyiginde últtyng úly aqyny bolyp qala beruine bolatyn edi. Biraq aqynnyng janyna tynyshtyq bermegen «osy biz kimbiz?» degen saual. Osy saualgha jauap izdegen aqyn kelesi kezekte әlemdik tarihnamagha auyz saldy. Áuelde onyng búl qadamyna kýdikpen qaraushylar boldy. Aqynnyng tarihpen ainalysuy degen ne súmdyq, bir-birimen mýlde qiylyspaytyn bir týzuding boyynda jatqan parallelider ghoy. Týrkiler jәne slavyandar qalay bir-birimen tuyspaq? Shynymen de, dala men Rusi bir-birine yqylasty bolghan ba? Búl nening shaghylysuy boldy sonda degen sekildi kekirt minezdi klassikter men  keudemsoq kenes ghalymdaryna maydandasqan ghylymy aitystar kezinde oisyrata soqqy berse, jyldar óte kele «paralleliding qiylysuy», «tanbalar tili», «atam zamanghy týrkiler» kitaby arqyly janaghy salmaghy zilmauyr ghasyrlyq súraqtargha dýiim dýniyening kózin jetkize otyryp jauap berdi. Búnyng sony poeziya men tarihtyng qosyndysynan tughan simfoniyalyq dastan, úly tarihtyng úly kitaby «Myng bir sóz» etimologiyalyq sózdigine úlasty. Eng ghajaby, osynau kitaptardyng qay qaysysy da óleng tilinde jazylghandyghy. Oqyghan kezde әldebir qúpiya qúmarlyq payda bolyp eliktirip әketetindigi. Sýleymenovty oqudyng ózi bir ghaniybet. Aqynnyng әrbir ólenderin, kósem sózderin, ghylymiy  traktattaryn oqyghan sәtte óz-ózinnen ruhtanyp ketesin. Aqynnyng kóptegen oy tolghaulary býginde aforizmge ainalyp ketken.

Jomart tabighat onyng boyyna bórik pen serilikti qatar syilaghan. Osynau býrkit qabaq oghlan erding boyynda baghzyda ótken bahadýr babalarynan auysqan bir qasiyet bar. El-júrtyn inkәr etip, ózine magnittey tartyp túratyny da sol qasiyetinde jatsa kerek. Tektilik pen kisiligi, tәkapparlyghy men sústylyghy túla boyynan qashanda men múndalap kórinip túrady. Danagóy babasy Oljabay batyr: «Mening qanym jetinshi úrpaghyma barghanda dýniyening tilin biletin ghúlama (bilge) bolady» dep qalay tauyp aitqan. Dәl osy sóz Oljastyng dara aqyndyq әri azamattyq «menin» qalyptastyrugha negiz boldy desek qatelespespiz.

Oljas aqynnyng azamattyq ór túlghasy jarqyrap kóringen tús ótken ghasyrdyng 80-shi jyldarynyng orta sheninen bastau alghany belgili. Aqynnyng jeltoqsan oqighasy kezinde kórsetken erligin Alash júrty әli úmytqan joq.  Endi osy turaly aqynnyng tasqa basylghan óz sózin oqyp kórelik. «1987 jyly QKP Ortalyq komiytetining marttaghy plenumynda ortalyq komiytet mýshelerinin, mening sózimnen basqa, «Qonaevtyng jeke basyna tabynushylyqty әshkerelegen barlyq sóileushilerding sózderi týgeldey «Qazpravda» men «Sosialistik Qazaqstanda» jariyalandy.

Plenumda men Kolbindi «jergilikti pragmatikterding qoldauymen jeltoqsan órtine ózi ýshin júmyrtqa pisirmekshi bolghan - iydealist» - dedim. Búlay degende, sol kezde óte-móte belsendilik kórsetken Ortalyq komiytet hatshylary – Mendibaev pen Kamaliydenovti menzegen edim. Jәne de zalda otyrghan Ortalyq komiytet mýshelerine qarata: «Sizderge ne bolghan? Osy otyrghan әrqaysyndy osy dәrejege jetkizgen Dimash Ahmetúly emes pe edi? Kezinde Qúdayday qúrmettedinder. Al býgin minbeden qarasam, ol zalda jalghyz otyr. Aynalasyndaghy oryndyqtar bos. Ýziliste eshqaysyng qasyna baryp sәlemdesuge jaramadyndar. Uaqyttyng jәne ózimizding qalay ózgergenimizdi bilip, jaqsy-jamandy saraptau ýshin biyl 37-shi jylghy nәubetting elu jyldyghyn atap ótuimiz kerek», - dedim». Qylyshynan qan tamghan qyzyl imperiya túsynda búlay sóileu ólimmen betpe bet kelu emes pe? Qazaq topyraghynda Oljastan búryn basyn bәigege tigip sóiley alghan bir adam bolsa, ol Júmabek Tәshenov boluy kerek. Odan basqa túlghany óz basym әzirge estigen emespin. Sonda Oljasty osynday kózsiz erlikke bastap aparghan qanday qúdyret boldy dersiz. Bizdinshe, ol ata-babadan daryghan onyng qanynda bar tektilik pen ójetbettilik sonau Oljabaylardan, Mahambetterden daryghan qasiyet. Sol úly qúdyret Alash ruhy ayaqqa taptalghan tústa shamyrqanyp oyanghan. Ol súq sausaghyn bezep túryp, aruaqtanyp sóilegende Kolbinning qasynda otyrghandar ne kýide boldy eken?! Esteri auyp, tilderi kýrmelip qalghan-dy. Oljasty tyndaudyng ózi olardy ólimge bastaghanmen birdey edi. Kolbin kete-ketkenshe onyng kózine tura qaraugha batyldary jetpegen basúrmandar iymenshik әdepti kelinning rólin oinap ótken joq pa edi. Osynyng barlyghy kýni keshe bolghan. Ol kezde býgingi beybit zamannyng batyry sanalatyn klassikterimiz ózderi oilap tapqan «auyzdy baghyp, artty qysyp» filosofiyasymen ómir sýrip jatty. Olar jәne óz úrpaqtaryn da solay tәrbiyeleytin. Qaysybireuleri oraydan tauyp Oljastyng jolyna tor qúrugha úmtylghan. IYә, tvorchestvolyq oppozisiya mektebi kenestik dәuirde de osylay jalghasyp jatty. Onyng kórnekti ókilderining biri – Oljas bolatyn.

Sýleymenov – qazirgi zamanghy ortalyq Aziya kórkem oiynyng kókjiyegin keneytushi túlgha. Sonymen qosa, ol tútas týrik órkeniyetining joqshysy әri jaqtaushysy. Búl onyng jarty ghasyrdan astam uaqytqa sozylyp jatqan tvorchestvolyq qyzmetinen kórinedi. Kýltegin tasyn elge oraltu jónindegi iydeyada Oljekennen bastau alady. Ataghy jer jarghan aqynnyng abyroy arghymaghy aryghan emes. Tarihy jana dәuirde qazaq memleketining bedelin kóterude ol әlemdik masshtabta tynymsyz enbek etude. «Myng bir sóz», «Paralleliding qiylysuy» sekildi kitaptarynyng jaryqqa shyghuy últtyq әdebiyetimiz ben mәdeniyetimizding ghalamdyq auqymda moyyndaluy boldy. «AziYa» kitaby búl kýnde әlemning kóptegen tilderine audarylyp basyldy. Búl kitap tәuelsizdik kezeninde jas úrpaqtyng boyynda biregey shynayy últtyq oi-sanany qalyptastyruda airyqsha manyzgha ie bolyp otyr. Álemdik tarihnamagha ózgeshe tyng konsepsiya úsynghan onyng kitaptary búl salada tanghajayyp qúbylysqa ainaluda. Ol tarih pen tiltanudyng ozyq ýlgisin jasay bildi. Álgi bir «súrlanghan» dýniyening ar jaghynan sýikimdi de súlu әlemning esigi aiqara ashyldy. Ol ghasyrlar qabatynda qamauda qalghan kýnәsiz aqiqat bolatyn. Sol aqiqatty tapqan aqyn boldy. Óitkeni naghyz aqyndardyng ómir boyy izdeytini aqiqat. Al oghan jetuding joly aqynnyng ózi tasqa basyp jazghanday «újymaqqa barar jol – aldaspannyng jýzindey». IYә, naghyz aqiqattyng ashyluy tamúqta da erkindik tany atqanmen birdey. Újymaq pen tamúqtyng arasyn bólip túrghan kópirding aty aqiqat. «Adresim Aziya» dep dýiim dýniyege jar salghan aqyn tútas kontiynent atynan sóileydi. Búlay sóileu Oljasqa jarasady. Odan ózge bir qazaq aqyny búlay jar salsa, ol qúr dauryghu bolar edi. Búl ózge eshbir aqynnyng mandayyna jazylmaghan baqyt.

«AziYa» kitabyna baylanysty taghdyry talqygha týsken aqyn sol tústa birjola mayyp bolyp ketkende, tek qazaq qana emes, tútas týrki mәdeniyeti ýshin ýlken joghaltu bolghan bolar edi. Avtory arashalanghanymen kitaptyng joly kesildi. «AziYa» kitaby tiraniyanyng týrmesine toghytyldy. Kenestik biylik basyndaghylarmen shovinstik pighyldaghy ghalymdar Sýleymenovti osy kitap ýshin keshire almady. Qajet deseniz, olar sol kózqarastarynan әli de tolyq aryla alghan joq. Olar kóshpeli órkeniyet, týrkilik mәdeniyet degenge tyjyryna qarauyn toqtatqan emes. Áytse de, aqiqat saltanat qúrmay, shyndyq jenbey qoymaydy eken. Resmy Mәskeu aqyry «AziYany» moyyndady. Atom ghasyrynda alash júrty temir qorshaudyng ishinde túryp әlemge osylay til qatty. Aqyn arqyly. «Oljas – orystyng aqyny» deydi  bәzbir jazarmandar. Búl endi baryp túrghan beysharalyq. Oljas shyqqan taudyng eteginde qalyp, esin jiya almay jýrgender sayda túryp oghan qarsy sadaq atqysy keledi. «Óz ómirimde men dosyn satqan adam emespin. Anama da ótirik aityp kórgen joqpyn. Qazaqstan qazirgidey jol airyghynda túrghanda tughan halqyma da jalghan uәde bere almaymyn», degen bolatyn ol әlgindey sayaz oily jazarmandargha qaytarghan jauabynda. Búl naghyz aqynnyng ghana auzynan shyghatyn sóz. Óitkeni aqyn eshqashan ótirikpen qonsy qonyp, ghúmyr sýrmeydi. Ólenning jauy – ótirik. Ótirik úyalaghan kókirekten ar perzenti taza poeziya tumaydy. Al bizde ótirikpen ómir sýrip jýrgen aqyndar qanshama. Olar, týptep kelgende, aqyn emes, azghyndar. Halyqqa kir keltiretinder de sondaylar. Óitkeni halyqqa ótirik aitqannan, halyqty aldaghannan auyr qylmys joq.

Býginde ol maghynasyz aitystardan әrdayym boyyn aulaq ústaydy. Jalghan patriotizm men nadan últshyldyqtyng halyq pen memleket ýshin qanshalyq qauipti ekenin jaqsy týsinedi. Halyq pen halyqty bir-birine qarsy qongdyng tek qan tógumen ayaqtalatynyn, últty aman alyp qaludyng joly ózgelermen syilastyq arqyly órkeniyetti qogham ornatu ekenin qazirgi dýniyejýzilik damudyng sara joly bilim men mәdeniyette qalghanyn dәripteuden jalyqqan emes. Búl jolda ol aqyndyq hәm azamattyq aryna aqau týsirmey tynymsyz enbek etu arqyly óz halqynyng abyroy bedelin әlem aldynda asqaqtatumen keledi. Biz ony búl jolda әli de talay biyikterden kóretinimizge senemiz. 

Múqash Qojahmetúly

Abai.kz