ZUQA BATYR. TARIHYMYZGhA JANAShA KÓZQARAS
Qazaq handyghynyng tarihy, týptep kelgende, el bolu jolyndaghy kýrestin tarihy. Birde sharyqtap, birde qúldyraghanyna qaramastan, Qazaq handyghy ómir sýrgen zamanda qazaq halqy ózinin últtyq tóltumalyghyn birjolata ornyqtyryp ýlgerdi. Qazaq handyghy kezinde qazaq halqy últ retinde ózinin mәdeniy-ruhaniy jәne moralidyq-etikalyq qalyptaryn daralap aldy. Tәnirdin ózi tileules bolghanday, arqaly óner týrleri asqaq ruhty tóltuma bolmysyn qalyptastyrdy. Sóz joq, múnyn bәri en aldymen Qazaq handyghy kezinde sәtti jýrgizilgen memlekettik iydeologiya men últtyq iydeyanyng tikeley nәtiyjesi edi dep aitugha negiz mol.
Altyn Orda, Aq Orda, Kók Orda júrtyndaghy әleumettin tenizdey tolqyp, suday sapyrylysuy barysynda Qazaq handyghynyn ayasyna toptasqan ru-taypalar da meyilinshe alashabyr bolatyn. Osynau tarihiy zobalan zamannyn en aiqyn aighaghyn, kýni býginge deyin bir ru-taypanyn birneshe týrki tektes halyqtar qúramynda úshyrasuynan da angharugha bolady. Sol Altyn Ordanyn da týbine jetken birliksiz tirlik, әr biri óz qara basyn kýittegeni sebep bolghan-dy. Neshe týrli qiyn-qystau kezenderde, talay aumaly-tókpeli zamandarda, monghol shapqynshylyghy, әsirese orys otarlauy, Resey men Qytay әdeyi qalmaq pen jonghardy qazaqqa aidap saluy, Qoqan handyghynyn bodanyna týsken tústa da Edil men Altay, Qaratau men Saryarqa aralyghyn mekendegen últ pen úlystar qazaqtyghyn joghaltqan joq.
Qazaq handyghyn jasaqtaghan kemengerler ә degennen myqtap eskergen, sahara tósinde suday sapyrylysyp, miday aralasqan ru-taypalardyn tanym-týsinigindegi en kiyeli jaralym bolyp tabylatyn etnotekti negiz etpey, bir tilde sóilep túrmay júrtshylyqty bir mýddege júmyldyru mýmkin emes edi. IYsi qazaqty Alash nemese Qazaq dep atalatyn bir kisiden taraluy da etnotútastyqty kókseuden tughan úly sharttylyq, Úly birlik iydeyasy deuge tolyq negiz mol. Osylay babalar amanaty – birlik edi. Birlik elim degen tarlandy talaugha bermeuden tanylady. Birligi myqty, sanasy sergek elge syrttan keler sergelden joq. Sol sebepti, biz qazaq ýshin, sanany serpu ýshin birlikti tu, tatulyqty túghyr etu – tura jol. Áriyne, ruhy kýshti, bolashaqqa senimi mol halyq qana qanday qiyndyqqa da shydas bere alady.
Ómir bolghan song ru-taypalar arasyndaghy jalghyz-jarym tentek-shodyrlardyng birde tatu, birde qatu minez-qylyghymen kórinui – tabighiy qúbylys. Alayda qazaqtyn dәstýrli qoghamynda ru men rudyn, taypa men taypanyn arasy kórmestey bolyp suysyp ketken jaghdaydy aqsaqal tariyh bilmeydi. Olay boluy mýmkin de emes.
Óitkeni, qargha tamyrly qazaqtyn tuysqandyq jýiesi bir jaghynan, birlik-pәtuany en úly qúndylyqqa balap otyratyn ru-taypa basshylary ekinshi jaghynan tegeurindi yqpal etip, el ishindegi qyrbaylyqtyn ushyghyp ketuine әste jol bermegen. Demek, qazaqtyn dәstýrli qoghamyndaghy ru-taypalardy ózara órelestirip, olardy bir-birinen ne artyq, ne kem etip kórsetu ýrdisteri ómir shyndyghyna say kelmeydi. Qazaqtyn dәstýrli qoghamynda әrbir rudyn әleumettik-sayasy qúrylym retinde memlekettik isterge aralasuy ózinen-ózi rular arasyndaghy tendikti qalyptastyrghan. Múny teren sezinip, eldik isterge belsendi aralasqan rulardyn qashan da merey-mәrtebeleri joghary bolghan.
HH ghasyr qazaq tarihyna úly ózgerister әkeldi. Olardyn ishinde últty úlyqtaghandary da, últtyn qasiretine ainaldyrghandary da bar. HH ghasyr basyndaghy qazaq qoghamy ýmitinen kýdigi basym ózgerister men qayshylyqtargha toly bolatyn. Últty úiystyratyn memlekettiliktin ornyn otarlau missiyasyn kózdegen әkimshilik basqaru organdary basty, qazaq halqynyn iyeliginen alynyp, memlekettik menshik dep jariyalanghan jer әkimshilik-aumaqtyq bóliske týsti, dәstýrli sharuashylyq-mәdeniy tiypi kapitalistik qatynastargha azdy-kópti beyimdelgenimen, imperiyalyq óktemdikke qúrylghan bәsekege tótep bere almaytyny belgili boldy.
Búl barsha әlemnin qayta bóliske kirisip ketken dәuiri edi. Áldiler әlsizdi bóridey talaghan, qazaqtyn halyq retinde saqtalyp qalatyn-qalmaytyny beymәlim ghasyrlar toghysynda әleumettik ilgerileu ataulyny qoghamdyq-ekonomikalyq formasiyamen, proletariattyn tap kýresimen, sosialistik revolusiyamen baylanystyrushy ilim – tariyhqa materialistik kózqaras, shyghystyq ómir zandylyqtary men aqiqatynan alshaq jatqanyn әshkerelegen qúbylys qazaq dalasynda dýniyege keldi.
Torlaghan túmannan jol tappay túrghan halqyn órge sýiregen kýsh Alash qozghalysy edi. Sayasy mәdeniyeti әlemdik dengeyge kóterilgen, kәsibiy dayarlyghy zamanynyn súranysyna say, adamgershilik-imandyq qasiyetteri úly dalanyn san ghasyrlyq qasterli qúndylyqtarymen sugharylghan Á. Bókeyhan, A. Baytúrsynúly, M. Dulatúly, M.Tynyshbayúly, J. Aqpayúly, B. Qaratayúly syndy dýldýlder bastapqyda osynau qozghalystyn túlghalyq-intellektualdyq әleuetin somdasa, ile-shala H. Dosmúhamedúly, M. Júmabayúly, S. Seyfulliyn, T. Rysqúl, S. Saduaqasúly, M. Áuezúly, J. Aymauytúly, M. Shoqay taghy basqalar әrlendirdi.
Ángime olardyn bәri últshyl, últjandy, últy ýshin bilimi men biligin, kýsh-quatyn júmsaghanynda emes, tipti tughan halqy ýshin qúrbandyqqa barghanynda dep týsingen jón. Últ mýddesin tu etip kótergen Alash ziyalylary qazaq qoghamyn otarlyq ezgiden alyp shyghatyn, damyp ketken elder qataryna qosatyn joldardy izdegende pikir aluandyghyn joqqa shygharmady. Ghasyr basyndaghy Alash ziyalylaryn úly isterge júmyldyrghan, qoghamdyq-sayasiy, shygharmashylyq izdenisterine negiz qalaghan últtyq iydeyanyn bastau búlaghy, birinshiden, tughan halqynyn jan tózgisiz auyr hali, ekinshiden, qayshylyqqa belshesinen batqan Reseyde liyberalizmnin kýsheni, ýshinshiden, әlemde últ-azattyq qozghalysynyn jandanuy bolsa, mәni men mindetteri 1905-1907 jyldardaghy orys-japon soghysy túsynda jýielendi. Ishki Reseydegi partiyalar men aghymdar sharpysy, samoderjaviyenin irgesin shayqap, bedelin týsirgen ereuilder men kóterilister últ ziyalylary men oqyghandaryna da, qalyn búqara da oi saldy, is-әreketke shaqyrdy, esei mektebine ainaldy. Otarlyq ezgige qarsy kýrestin jana týrleri dýniyege keldi.
Osynday zaman zardabyna tózgisi kelmegen, aq patsha úlyqtary men ózara shen ýshin itshe yryldasqan el basshylarynan kónili qalghan, (qazirgi Shyghys Qazaqstan oblysy Zaysan audany Kendirlik) auylda tuyp-ósken Zuqa Sәbiytúly ózine qarasty jәne tileules aghayyn-tuystaryn ertip, Sayqynnan orystyn bodanynan aulaq Sauyrgha baryp qonystanady. Jastayynan eren zerek ósken Zuqa diniy bilimi mol, auzy dualy sheshen tildi, meshitke baryp, medrese ústap, shәkirtter tәrbiyeleydi. Keyinirek ústazdyq emes, jalpy últqy qyzmet etu jolyna birjola týsedi.
HH ghasyrdyn basynda el-jerimen bóten júrttyn qolynda qalyp qoyghan qandastaryna arasha týsip, basshysyz, biyliksiz, qorghansyz, qarusyz halqyn jan-jaghynan talan-tarajgha úshyratqan ýkimetke qarsy túryp, qyzghyshtay qorghaydy. Áleumettik tensizdiktermen ómirinin sonyna deyin bel sheshpey, attan týspey, ayausyz kýresken tarihiy qolbasshy. 1928 jyly Altaygha qosymsha qorghanys elshisi bolyp Vy Jyngo deytin basshy kelip, qarapayym halyqty qan qaqsatady. Áskeriy kýshpen ozbyrlyq jýrgizip, salyqty shekten tys auyrlatyp, eldi erekshe qinaydy. Vy Jyngonyn búl zúlymdyghyna shydamaghan Zuqa batyr qol jinap qarsy shyghady. Zuqa Sәbiytúly turaly Qytayda eki kitap jaryq kórdi. Biri Batyrhan Qúsbeginnin «Zuqa batyr» romany bolsa, ekinshisi 45 jyl týrmede otyrghan Qajyghúmar Shabdanúlynyng «Pana» romany.
Áriyne, ótkenge salauat, múndayda bolashaghynan ýmiti bar el tarihiy zardaptan aryludy últtyn úly múratyna ainaldyruy qajet. Otarshyldyq mýdde ornyqtyrghan qoghamdyq-әleumettik qúrylym men diktaturalyq rejiym ýstemdik qúrghan ortada dәstýrli enshi institutynyn saqtalyp qaluy mýmkin emes edi.
Últ taghdyry jattyn qúzyryna tap bolghanda etnostyn ishten iriytin әmbebap zandylyghy qazaq qoghamyn da az uaqyt ayasynda indettey jaylap ýlgerdi. Búl rette dәstýrli qazaq qoghamyndaghy ru-taypalyq jýieni jarastyryp otyratyn enshilestik instituty siyaqty tegeurindi tetikter otarshyldyq jýienin en alghashqy qúrbany boluy zandy edi. Irgeli ru ayasynan kishi rudyn enshi alyp, jeke ru bolyp bólinip shyghu dәstýrinin mýlde toqtay bastaghanyna alghash ret V.V. Radlov nazar audardy jәne Resey otarshyldyghyna baylanysty dendep bara jatqan búl ýrdis týptin-týbinde qazaq qoghamyn azdyryp-tozdyryp, qayyrshylyqqa alyp keletinin atap kórsetken bolatyn. Kóregen ghalymnyn aitqany aiday kelgenine tariyh kuә. (V.V. Radlov. K voprosu ob kirgizah—SP b. 1893g. Str 82-83)
Alayda bardy bar deumen birge, joqty joq deu de shyndyq joly ekenin esten shygharmau paryz. Óitkeni, shyndyq jolynan auytqyp, kózge týsudin kýpirshiligimen, joqty jasyryp, bardyn baghasyn asyryp, azdy-kópti jetistigimizge jelpirip, órekpiy beru de órge bastyrmaydy. Onyn ornyna tónirekte bolyp jatqannyn bәrine bayyppen qarap, jetkenimizdi estelikpen jetildire otyryp, keshegi bodandyqtyn bodauyna ketken qúndylyqtarymyzdy týgeldey týgendep, halyqtyq qasiyetimizdi qalpyna keltirip, qazaqtyn әlemge tanyla bastaghan atyna zaty say el boluy qajettigin qaperden shygharmay, әr sәtti iygilikke ainaldyru qamynda bolghanymyz abzal. Biz siyaqty joghaltqany kóp halyqqa basqasha bolu jaqsylyq әkelmeydi.
Júmamúrat Shәmshi, jurnalist, tarih ghylymdarynyng kandidaty
Abai.kz