Surette: ShQO әkimi Danial Ahmetov soghys ardagerine syilyq tabystap túr.

Shyghys Qazaqstan oblysynyng әkimi Daniyal Ahmetovke qatysty mynaday súraqtyng tuuyna onyng mynaday әreketi sebep bolyp jatqangha úqsaydy. Qanday isti qolgha alsa da, tótesinen qozghap jiberetin Kenjetayúly 9-mamyr qarsanynda kenetten myrzalyghy tasyp, Ekinshi dýniyejýzilik soghysqa qatysqan ardagerlerding әrqaysysyna 500 myng tengeden syiaqy bermek bolyp sheshim qabyldapty. Álgi jarty million tenge oblystyq budjetten bólinedi eken. Demek, Ahmetov myrzanyng ashyq qoldylyghyna búl arada oblystyq mәslihat deputattary, әkimshiliktegi jauapty túlghalar tegis at qosty deuge bolady.

Byltyryghy esep boyynsha, ShQO-da  594  soghys ardageri men 27605 tyl enbekkeri bar. Oblys boyynsha ýsh eldi meken, 160-tan astam kóshe, 20-dan astam mektep soghys batyrlarynyng esimin iyelengen. Soghys qúrbandary men qaharmandaryna arnalghan 338 eskertkish-ghimarattyng barlyghy 2015 jyly jenisting 70-jyldyghynyng qúrmetine tegis jóndeuden ótken-di.

Búnyng bәrin jón-aq delik. Alayda, qarjy daghdarysy men qarjy tapshylyghyn jii esimizge salyp, әleumettik jәrdemge múqtaj jandargha jasaytyn kómegin ayap qalatyn Ýkimetting ShQO-daghy «shyghyngha» ýnsiz qarap otyrghanyn týsinu qiyndyq tudyruda. Nege deseniz, byltyrghy tamyz aiynan bastap Ýkimet qanday qarjy shyghynyn bolsyn ýnemdeuge kóship, tipti, mektep oqushylarynyng bir uaq jeytin tamaghyn tartyp alyp edi ghoy.  Jas otbasylaryna memlekettik baghdarlamalar arqyly tiyetin túrghyn ýilerding qúrylysy da, berilui de toqtady. Tómengi jalaqy tómengi sheginde qalyp, júmys oryndary qysqaryp jatyr. Áriyne, búnyng bәrin el ishi qarjy daghdarysy kezindegi qysqartular men ýnemnen tughan sharalar ghoy dep týsinistikpen qabyldauda. Sóitip otyrghanda Ahmetovtar anqyp shygha keledi. Jә, 594 soghys aradageri men 27605 tyl enbekkerine beriletin tenge kólemi 14 995 00 000 bolsyn delik. Búl soma ShQO siyaqty óndiristi, kendi, sharuashylyqty ónir ýshin týk emes delik. Alayda, osy somanyng sheginde Ahmetov myrza Tәuelsiz Qazaqstannyng otan qorghaushylaryna, últtyq әskerimizding sayypqyran úly men qyzyna syiaqy jasap jatsa ne der edik? «Ua, bәrekeldi», - der edik.  Ekinshi dýniyejýzilik soghysta erlik jasaghan atalardyng danyqty jolyn jas úrpaqtyng boyyndaghy ruhpen kórgisi kelgen dәstýr jalghastyghy der edik. Al, endi, keshiriniz, osyny oigha almastan bayaghy Kremlige adaldyghyn saqtap qalugha asyghyp, «soghys aradagerlerine beretin syiaqymdy jenisting 70-jyldyghynan kem qylmaymyn» dep kýshengen  Kenjetayúlynyng tap myna tirligin biz darhandyq emes, daraqylyq dep týsinuge mәjbýrmiz.

Kremli degennen shyghady. Mәskeude, Kremli qabyrghasyndaghy Ekinshi dýniyejýzilik soghys kezindegi erligi ýshin batyr-qala ataghyn alghan on eki qalagha arnalghan memorialdyq keshen bar. Sol memorialdardyng qatarynda Kiyev qalasynyng aty da atalyp, «Batyr qala - Kiyev» dep túrushy edi. Jyl sayyn, Jenis kýnining qarasanynda Mәskeu túrghyndary, qalalyq  ziyaly qauym, biylik organdarynyng qyzmetkerleri, studentter men oqushylar әlgi memorialdardyng aldyna baryp,  gýl shoqtaryn qoyatyn. Biyl  «Batyr qala - Kiyevten» ózgesining aldyna gýl desteleri qoyylypty da, Ukraina astanasynyng aldy bos qalypty. Nege?  «Osylaysha, Jenis kýni qarsanynda nasistik Germaniyagha qarsy kýreste túrghyndary janqiyarlyq erlik kórsetken "batyr-qalalar" eskertkishterining bәrine gýl qong dәstýri búzyldy» dep jazyp jatyr internet paydalanushy túlghalar. 

Osynday jaytty kórgen song keybir internet paydalanushylar múny Mәskeu men Kiyev arasyndaghy jaulyq qatynasty kórsetu ýshin әdeyi jasalghan dep baghalady. Óitkeni, sovettik batyr-qala esebindegi, taghy bir ukraindyq qala - Odessagha arnalghan eskertkish gýlsebetterimen bezendirilgen.

P.S. Aytpasqa taghy amal kem. Bizde, tegi, «Úly Otan soghysyndaghy jeniske» degen qúrmet  sheksiz. Sodan keyin internasionali jauyngerlerimizding de jat jerdegi erligin aityp maqtanudan tanbaymyz. Olardyng beyneleri kórinis tapqan memorialdyq eskertkishter әr auyl, әr audanda túr. Taghzym jasaymyz. Kózimizge jas alyp, olardyng qaytpas qaysarlyghy turaly tebirene sóileymiz. Byltyrdan beri (Qazaq handyghynyng 550 jyldyghynan keyin) sol qatargha úly dalamyzdy qas jaularynan azat etken úly babalarymyzdyng esim-soylary, erlik-danqy jazyla ma dep kýtip edik. Joq, onyng biri bolmady. Bizde jalghyz úran: «Artymyzda Moskva. Sheginerge jol joq!»

Abai.kz