JAUAP DEUGE KELMEYTIN «JAUAP»
Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti
Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevqa
2-shi A Sh Y Q H A T
Núrsúltan Ábishúly!
Biz ziyaly qauym bar, basqasy bar qazaq qauymynyng birtalay azamaty osynyng aldynda Sizge elimizde engizilip jatqan ýshtildilik degenge qarsylyq bildirip hat joldaghanbyz. Ol baspasóz betinde, sayttarda, әleumettik jelilerde jariyalandy. Endi mine ekinshi mәrte Ashyq hat jariyalaugha mәjbýr bolyp otyrmyz. Oghan sol hatymyzgha Bilim ministri E. Saghadiyevting bergen esh dәlel-dәieksiz, taban tirerlik naqtylyghy joq jauap deuge kelmeytin «jauaby» sebep bolyp otyr. E. Saghadiyev myrza osy «jauabynda» hatqa qol qoyghandardyng ishinde balalary shetelde oqyp, aghylshynsha sóileytinder bar degendi aitady da, endi auyl balalary da aghylshynsha ýirenui kerek deydi. Búl azamat sonda «Bolashaq» baghdarlamasymen oqyghan balalardyng bәri tek qazaq ne orys mektepterinde oqyghandar ekenin shynymen bilmey me? Al myna ýsh tildilik boyynsha balalargha bastauysh mektepten (tipti, balabaqshadan da) bastap ýsh til oqytu, eng soraqylyghy fizika, himiya, biologiya jәne basqa da pәnderdi tek aghylshyn tilinde oqytu qolgha alynuda. Búl әlemning eshbir elining praktikasynda bolmaghan is. Bizding oiymyzsha әr bala mektepti bitirgenshe sabaqty óz tilinde oqyp, eseygesin, erjetkesin qay tildi oqysa da óz erkinde boluy tiyis. Biz búl bastamany kim oilap tauyp otyrghanyn bilmeymiz. Biletinimiz búl qazaq halqyn joygha әkep soghuy әbden mýmkin shara ekenine әbden kóz jetkizip otyrmyz. Búl qazaq últynyng ertenine jasalyp otyrghan dostyqpighyl emes. Ayta keteyik, osy ministr E. Saghadiyevting әkesi K. Saghadiyevten bastap qazaqtyng betke ústar akademiyk, ghylym doktory ataulylary týgel derlik qazaq mektebin bitirgender.
Qúrmetti Núreke! Qazaq halqy patshalyq Resey kezinde de, Kenestik Resey kezinde de talay-talay qoldan jasalghan asharshylyqtardan, halyq jauy, Amerikanyng tynshysy, Japoniyanyng tynshysy dep atyp-asudan qynaday qyrylghanyn óziniz jaqsy bilesiz. Basynan osynday zobalandardy ótkergen qazaq halqy tәuelsizdikke tili shúbarlanyp, últtyq sanasy sansyrap, kóptegen últtyq ereksheliginen airylyp ólip-talyp jetip edi. Biraq biz tәuelsizdik aldyq dep toy-toylap jýrgen 25 jyl ishinde qazaq tili onalyp ketti dep taghy da aita almaymyz. Onyng eng basty sebebining biri is qaghazdary, zannamalar t.b. resmy qújattar әueli orys tilinde jazylatyny, ekinshiden adam miyna tikeley әser etetin teledidar kýndiz-týni oryssha sóileytini, ministrlerimiz de sol teledidar siyaqty oryssha sayraumen kele jatqany ekenin talay aittyq ta, jazdyq ta. Amal ne, onyng eshqaysysyna ne Ýkimet tarapynan, ne Sizding tarapynyzdan naqty jauap ta, qoldanylghan shara da bolghan joq. Endi mine, Siz jana taghayyndaghan ministr E. Saghadiyev býkil bilim, ghylym jәne mәdeniyet salasynda reforma emes, tónkeris jasamaqshy. Al әlemdik tәjiriybede bilim, til mәselesi jәne mәdeniyet evolusiyalyq damu jolymen órkendeydi.
Onyn aituynsha әlemning eshbir memleketinde joq 3 tildi mektep modelin jasap, sonyn negizinde qazaq tili men әdebiyeti, Qazaqstan tarihy pәnderin –qazaq tilinde, orys tili men orys әdebiyetin, dýniyejýzi tarihyn orys tilinde, al jaratylystanu pәnderining barlyghyn aghylshyn tilinde oqytu kózdelip otyr. Kelesi 2017 jyldan bastap aghylshyn tilinde oqytu jogharghy synyptarda bastalmaq. Sonda dýniyejýzi tarihy, geografiya, matematika, fizika, informatika, himiya, astronomiya jәne taghy basqa pәnder mektepte mýldem qazaqsha oqytylmaytyn bolady. Búl әreket onsyz da hali mýshkil qazaq tiline, jalpy qazaq halqynyn bolashaghyna orasan zor ziyan keltiredi. Mýshkil qazaq tili deytin sebebimiz – Reseyden tәuelsizdik aldyq desek te, qazaq tili óz elinde orys tiline óz ornyn yghystyryp bergeni kórinip-aq túr. Endi oghan aghylshyn tilin qospaqshy. Ýkimet basshysynyng orynbasary Darigha Nazarbaeva jaqynda qytaysha da oqytamyz degen sózding úshyghyn shygharyp qoydy. Múnyng bәri memleket qúraushy qazaq halqymen esh aqyldaspastan, qazaqtyng pikirin bilmesten әrkim oiyna kelgenin jasau arqyly istelude. Eskertip qoyayyq, qazaq halqy búghan jol berip qarap otyrmauy mýmkin.
IYә, ministr E. Saghadiyev qazaqqa jany ashyghan bolyp «Qazaq mektepterinde oqyghan jastardyn әri qaray sapaly bilim aluynyn shekteuli ekenin kórip otyrmyz. Mysaly, bizdin en jogharghy aghylshyn tilinde dәris beretin Nazarbaev uniyversiytetine, QMEBI, QBTU uniyversiytetterine auyl jastarynyn týsuinde biraz qiynshylyqtardyn bar ekenin ózim kórdim», - deydi. Onday bolsa, sol jogharghy oqu oryndarynda qazaq tilinde sabaq beru kerek, qazaq tilinde sapaly oqulyqtar shygharu qajet. Mekteptin maqsaty tek aghylshyn tilin ýiretu emes, balalargha jan-jaqty bilim beru.
«Bizde orys tilinde oqytatyn mektepter de bar. Onda kóptegen qazaq jastary oqidy. Shynyn aitsaq, sol qazaq jastarynyn kóbi qazaq tilin dúrys bilmeydi, dúrys týsinbeydi. Osy sebepterge baylanysty bizdegi bilim alu jýiesinde tepe-tendik joq», -deydi Erlan Saghadiyev. IYә, orys mektepterinde memlekettik tildi jaqsy oqytpaydy. Endeshe, búl E. Saghadiyev әueli Konstitusiyada jazylghan memlekettik qazaq tilin biludi jolgha qoi kerektigin bilmeytin qanday ministr?
Tәuelsizdik alghan alghashqy jyldary bizdin Ýkimet: «Qazaqtardyn sany 44 payyz, 50-ge jeteyik, memlekettik til turaly mәseleni qozghamay tynysh otyryndar», - dedi. Arada mine, 25 jyl ótti, qazaqtardyn sany elimizde 68 payyzdan asty. Endi orys tilimen qosa aghylshyn tilinde sóile degeni onsyz da 25 jyldan beri óz elinde hali mýshkil kýiinde qalyp kele jatqan qazaq tilining órkendeuine qaytkende de kedergi jasau ýshin әldebir toptardyng tapsyrmasymen jasalyp otyr ma degen qaupimiz bar. Al qazaq mektebi bolmasa, qazaq halqy tilimen qosa joq bolyp ketedi.
Preziydent myrza! Búl qazaq tilinin kósegesin kógertuge baghyshtalghan shara emes. Kezinde Kenes Odaghynda orystardyn sany 43 payyz ekenine qaramastan býkil halyq orys tilinde sóiledi. Qazirgi tanda, Iran elinde parsylardyn ýlesi 35 payyz ghana bolsa da múndaghy ózge últ ókilderi týgel parsysha oqyp, parsysha sóileydi. Ózbekstan, Ázirbayjan, Týrkimenstan, Armeniya siyaqty basqa da TMD elderinde de solay. Diasporalardyng qay elde túrsa sol elding jergilikti halqynyng tilinde sóileui dýnie jýzinde qalyptasqan ýrdis. Al bizde tipti, Premier-ministrden bastap, ministrlerdin, әkim-qaralardyn kóbi orys tilinde sóileuinen-aq olar qazaqtyng últtyq mýddesine pysqyrmaytynyn aqymaq adam da týsinedi.
IYә, aghylshyn tili halyqaralyq qatynasta, halyqaralyq sauda jәne bank jýiesinde, diplomattargha, keybir ghylym salasyndaghylargha, biznesmenderge kerek bolsa kerek te shyghar. Al býkil 17 million halyqqa aghylshyn tilin jattatu – óte ersi, basqa halyqtargha kýlki qylarlyq is. Malshy, jalshy, qúrylysshy, kýzetshi, bazarlarda otyrghan halyqqa aghylshyn tili kók tiyngha kerek emes. Aghylshyn tilin ýirense boldy, әlemdik bilim-ghylym qolymyzda bolady, sosyn kýshti el bolamyz deu baryp túrghan sauatsyzdyq, nadandyq ne qazaq halqyn joidyng bir amaly siyaqty. «Sózi joghalghan júrttyn ózi de joghalady» dep әlemning talay oishyldary aitqan. Aghylshyndar jaulap alyp, óz tilin kýshtep engizgen Afrikanyn 20-gha juyq búrynghy bodan memleketteri damyp, eshkimnen ozyp ketken joq. Olar qansha jerden aghylshynsha sóilese de әlemning artta qalghan memleketteri kýiinde qalyp otyr. Olar aghylshyn tilin enbektegen sәbiyden, enkeygen qariyagha deyin bilse de, әli kýnge ash-jalanash kedeyshilikte ómir sýrip jatyr. Al bir ghúlama oishyldyn «Tek qúldar ghana óz qojayynynyng tilinde sóileydi» degen sózi әli de orys tilining yqpalynan shygha almay jýrgen býgingi bizding qazaqqa arnap aitylghan siyaqty. Álemde, ghylym, bilim, jana tehnologiya tek aghylshyn tilinde emes, búl halyqty aldausyratqan ótirik sóz. Tehnikalyq progress, elektronika barlyghy fransuz, ispan, bengal, japon, kәris, qytay, italyan, nemis jәne orys tilderinde jazylady. Bizding Ýkimet basyndaghylar da, jana ministr de sony shynymen bilmey me, әlde búl qazaq últyn joyyp jiberudi kózdeytin әldebir toptardyng tapsyrmasy ma?
Qúrmetti Preziydent myrza! Óziniz Jarlyghynyzben bekitken 2011-2020 jylgha arnalghan til damytu Baghdarlamasynda qazaqstandyqtardyng 90 payyzy 2020 jyly tolyq qazaqsha sóileydi dep jazylghan. Osyny oryndaudyn ornyna Erlan Saghadiyev qazaq mektepterin jappaqshy. Búl úsynysty birinshi bolyp kim jasaghanyn biz bilmeymiz, biraq búl qazaq últyna dos, peyili týzu adamnyng úsynysy dey almaymyz. E. Saghadiyev myrzanyng búnday ersi qateligin týzetuinizdi súraymyz. Qazaq halqynyng tarihy bar bolghany 25 jyldan ghana túrmaydy. Qazaq san ghasyrlar ústanghan óz tili men dini, óz salt-dәstýri, әdebiyeti men mәdeniyeti qalyptasqan búghan sheyin de әr týrli qúrylymdy memleketi bolghan ejelgi halyq. Biz bir últtyng úrpaghyna týgeldey aghylshyn, orys tilin ýiretip, shúbartildi últ jasaugha qarsymyz. Qay tildi ýirense de es jiyp, etek japqasyn әrkimning óz qalauynda boluy kerek. Sondyqtan jogharydaghy shúbar tildi basshylar qansha jerden órkeniyetti bolsa da, biz eshqashan óz tilimizden aiyrylugha jol bermeymiz!
Amanhan Álim
Arasanbay Estenov
Baltash Túrsynbaev
Jaras Sәrsek
Júmash Kenebay
Janabek Shaghatay
Júmamúrat Shәmshi
Dulat Isabekov
Myrzan Kenjebay
Mereke Qúlkenov
Marat Toqashbaev
Qabdesh Júmadilov
Quandyq Týmenbay
Serik Núghyman
S.Qaraqystyq
Temirghaly Kópbay
Uәlihan Qaysarov
Ghabbas Qabyshev, t.b.