Abai.kz portalynyng últtyq baspasóz aidynyna engenine 7 jyl tolypty. Ghalamtor әlemine engen әrbir qazaq býginderi qazaq sayttarynyng kóptigimen maqtanuy da mýmkin. Dese de, ózining óreli oqyrmanyn sózine úiyta bilu, qoghamdyq pikir qalyptastyryp, últtyq maqsat-múrat jolynda ótimdi oiyn jetkize alu jaghynan birde-bir internet-basylym «Abaydyn» aldyn orap kete alghan joq.
Biz key kezderi ózge sayttargha emes, kerek jerinde uaqytynda ýn qatpay qalghany ýshin dәl osy «Abaygha» renjiymiz. Sәl jyldamyraq, sәl ekpindirek, sәl ilkimdirek bolsa ghoy degen niyettegi «renishimizdi» bildirip jatamyz. Búl da bolsa «Abaygha» senim artar júrtshylyqtyng riyasyz bazynasy. Oqyrman senimi – elding tilegi.
Memlekettik, últtyq mýdde dodagha týsken kezde ózge kóptegen basylymnyng ishinen «Abaydyn» oiyn izdeymiz. «Búl basylym ne der eken?» degen ýmitke toly arman keudemizde lyqsyp túrady. 7 jyl boyy qyzuy basylmaghan, birinen keyin biri kese kóldeneng aldymyzdan shyghatyn tolyp jatqan kýrmeuli mәselelerde «Abaydyn» artqa sheginip, búghyp qalghan kezeni joq. Qashan kórseniz, qyzu pikirtalas, shynayy talqy búrq-sarq qaynap, ózekti mәseleler kóterilip, әr salanyng mamandary ózara kenes qúryp jatady. Keybir toptar men «mayly jilikti» mýjip ýirengender әrbir isting tonyn teris ainaldyryp, kýie jaghugha úmtylghanymen, «Abaydy» óz biyiginen týsire alghan joq. Sóz bostandyghy men oy erkindigi turaly sóz bolsa, oghan «Abaydyn» qosqan ýlesi zor.
HH ghasyrdyng basyndaghy «Qazaq» pen býgingi «Abaydyn» ústanymy bir. Ózge basylymdar búghyp qalatyn, ertenin oilap, qaraqan basynyng qamyn kýittegen tústa «Abay» júrt kókeyindegi sózdi jariya etip, qazaqtildi internet-basylymdardyng kóshbasshysy ekenin dәleldeumen keledi.
«Abay» – abayshyl, alashshyl basylym!
Ámirjan QOSANOV, sayasatker:
«Avangard» basylym
Abay bolu – bir. «Abay» bolu – bólek. Meninshe, qazirgi qily zamanda, yaghny Qúnanbayúly Abay joq kezde «Abay» portalyndaghy jigitter osy tyrnaqshanyng bar ekenin elge bildirmey jýrgeni – ghajap! Qazaqtyng sanasynda Abay bar! Eng bolmaghanda, bolu kerek. Ghalamtorda «Abay» bar! Eng bolmaghanda, bolu kerek. Soghys terminologiyasynda «avangard» degen úghym bar. Qazirgi «Abay» sol avangardtardyng biri, yaghny aqparattyq erkindik pen últtyq mýdde degende, alda, elden búryn, avangardtar jýredi. Óz basym anda-sanda bolsa da, sol saytta boy men oy kórsetip jýrgenime rizamyn! Abaydy tanyghysy, Abaygha úqsaghysy kelgen әrbir qazaq «Abaydy» oqiyq!
Bolat MÝRSÁLIM, jurnalist:
Sayt kóp, «Abay» jalghyz…
«Internet degen – úly gazet qoy. Jaqynda «Abay» degen sayt ashylady, qazaqtyng eng intellektualdy sayty sol bolady» dep edi marqúm Talasbek Ásemqúlov. «Abay» saytynyng ashylatynyn alghash sol kisiden estidim. Aytsa aitqanday, búl portal qazaqtyng janyn auyrtqan barlyq últtyq mәseleni kótere bildi. Alghashqy jyldary tanerteng júmysqa kelgende, «Abay» ne beripti?» dep, internetti osy sayttan bastap, kýnine eki-ýsh ret kirip, qaytip janartqanyn qaraytynbyz. Qazir qazaqsha sayt kóp, bәseke bar, biraq, «Abaydyn» jalpyhalyqtyq, últshyldyq jәne terendik dengeyine eshqaysysy jete alghan joq.
Auyt MÚQIYBEK, qoghamdyq belsendi:
«Alash ordanyn» múrageri
«Abay» portaly – «Alash Ordanyn» múrageri. Keshe Alash kósemderi últ bostandyghy ýshin qalay kýresse, býgin «abaylyqtar» sol bostandyqty qalay saqtap qalu jolynda ter tógip jýr, shyn mәnindegi últtyq memleket qúru ýshin enbek etude. Týbi biz sol ansarly armangha jetemiz. Oghan baspasózding qosar ýlesi zor. «Abay» sol ýdeden shyghar toptyng kóshbasshysyna ainalyp ýlgerdi. Biz «Abay» portalynyng jana medialyq kenistiktegi baghytynan taymauyn tileymiz.
Ómirjan ÁBDIHALYQ, Abai.kz portalynyng shef-redaktory:
Abai.kz – býgingi alash baspasózining aldaspany
Abai.kz aqparattyq portalynyng 7 jyl ishindegi júmysyn jiti qadaghalap, kýndelikti oqyp-bilip otyrghan oqyrman taqyrypty «ayghaylatyp» beripti dep sóge qoymas. Kerisinshe, portaldyng atqarghan jәne atqara beretin qyzmeti taqyrypqa tolyq say ekenin biledi dep oilaymyz.
Býgin qúrylghanyna 7 jyl tolyp otyrghan Abai.kz aqparattyq portalynyng tarihyna kóz jibersek, eng әueli portal – qazaq internet jurnalistikasyna alghash týren salyp, osy salada kәsiby jurnalistikany ornyqtyrghan aqparattyq sayt.
Abai.kz-ti qúrghan, ystyq-suyghyna shydap, onyng qazaq tilindegi yqpaldy saytqa ainaluyna zor enbek sinirgen eki azamat bar. Olar – Aydos Sarym men Dәuren Quat. Osy eki azamattyng qajyrly enbegi men janashyldyghynyn, izdenimpazdyghynyn, enbekqorlyghynyng arqasynda Abai.kz býgingi biyigine shyghyp, qoghamdyq oidy qalyptastyruda yqpaldy kýshke ainaldy.
Abai.kz-ting BAQ retindegi ústanymy – memleketting tútastyghyna, Tәuelsizdikting bekuine, memleket qúrushy halyqtyng últtyq mýddecine qyzmet etu. Osy baghdardan 7 jyl ishinde portal qiya basyp kórgen emes. Búghan portal betindegi jer, til, din, qogham, sayasat taqyrybynda kýndelikti jariyalanyp jatatyn maqalalar dәlel.
Qazaq handarynyng eskertkishterining Astana shetinde qarausyz qalghany turaly habar taraghanda, Abai.kz búl mәseleni alghashqylardyng biri bolyp kóterip, biylikke ashyq hat jariyalady. Mine, sodan bastap últ mәselesinde әrbir dýniyege sergek qarap, der kezinde ýn qatyp keledi. Mәselen, teris aghymdaghy diny úiymdardyng belsendi is-әreketimen kýresken birden-bir BAQ ta – Abai.kz. Búl mәselege biylikting nazaryn audaryp, qauiptiligin anghartyp, nәtiyjesinde Din isteri agenttigi qúryldy. Búl jerde de Abai.kz-ting yqpaly bolghanyn joqqa shygharugha bolmaydy.
Tarih pen ruhaniyattyng da nasihattaluyna kóp ýles qosyp keledi. «Alashorda» aidarynda Alash qayratkerlerinin, zertteushilerding nebir qúndy enbekterin, estelikterin jariyalau dәstýrge ainaldy. Portaldyng әrbir aidary boyynsha saghattap aitugha bolady.
Tarihy túlghalardy úlyqtau, tarihy sanany janghyrtuda portal újymy qoghamdyq is-sharalar da ótkizdi. Álihan Bókeyhannyng 145 jyldyghyn atap ótip, arnayy is-shara ótkizip, bir top azamatty marapattady.
Portaldyng kontentine kelsek, alghashqy kәsiby jurnalistikanyng qazaq internetindegi ýlgisi. Abai.kz-ting bay әri bayypty, sarapty, ústamdy aqparattyq baghdarynan taymaghan kontentti әli eshqanday sayt qalyptastyra alghan joq dep maqtanyshpen aitugha negiz bar. Múnyn negizinde qazaq jurnalistikasynda ózindik jol salghan Bas redaktor Dәuren Quattyng enbegi túr. Bas redaktordyng újymmen, avtorlarmen, aimaqtarmen júmys isteudegi, úiymdastyrudaghy erekshe tәsili de portaldyng býgingi aqparattyq biyigining túghyry. Bastaushynyng bayqampazdyghy, mәselening talmauyr túsyn dәl kóre biletindigi, әr mәselege qatysty materialdyng der kezinde әri ózindik stilimen shyghyp, oqyrman kónilinen oryn tabuyna bastau bolyp keledi.
Aydos Sarym Abay.kz-ting strategiyalyq basymdyqtaryn aiqyndap, eldegi kez kelgen BAQ-tyng aldynan shyghatyn kýrdeli mәselelerdi rettep, portaldyng yqpal etu aumaghyn keneytude ýlken enbek sinirip, sheshushi ról atqardy.
Abai.kz 7 jylda óz auditoriyasyn qalyptastyryp qana qoymay, qogham oiyn aiqyndaushy әri últ isinde tabandylyq pen birizdilik tanytyp, qazaq qorghanyna ainalyp otyr. Hakim Abaydyng atyndaghy aqparattyq portal Alash sózining býgingi izbasary. Búghan portaldyng 7 jyl ishindegi jәne qazirgi júmysy tolyq dәlel.
