100 naqty qadam Últ josparynyng 79-shy qadamynda joghary synyptar men JOO-da kezen-kezenimen aghylshyn tilinde oqytugha kóshu kózdelgen. Basty maqsat – dayarlanatyn kadrlardyng bәsekelestik qabiletin arttyru jәne bilim beru sektorynyng eksporttyq әleuetin kóteru. Jalpy halyqty dәl qazirgi uaqytta, 5 kýndik oqu jýiesi men bilim beru prosessine engiziletin 3 tildik norma qatty alandatyp otyr. Jalpy bilim beru salasyndaghy sansyz reformalardan sharshaghan halyq, búl joly da qolyn siltedi. Nege? Engizilgeli otyrghan janalyqtyng jaghymdy jaghy qanday, jaghymsyzy ne? Osy mәselelerge oy jýgirtip, barymyz ben qol sozghan biyigimizdi saralap kórelik.

Juyrda bir top jurnalist pen blogger QR bilim jәne ghylym ministri Erlan Kenjeghaliyúlymen kezdesti. Basty kýiip túrghan mәsele - ýsh tildi oqytudyng jayy. Ministrding aituyna qaraghanda, aghylshyn tilinde oqytylatyn jaratylystanu pәnderi - informatika, himiya, biologiya jәne fizika eken. Onyng ózinde de әzirge 10-11 synyptarda ghana. Demek, aghylshynsha oqytudyng ýlesi keleshekte arta bermek. Qazaq tilinde oqytylatyn pәnder qazaq tili men әdebiyeti jәne Qazaqstan tarihy. Al, orys tili men әdebiyeti juyq keleshekte biriktirilip, orys tilinde oqytylady. Demek, orys әdebiyeti delingen bólek pәn bolmaytyn kórinedi. Orys tilinde jәne dýniyejýzi tarihy pәni oqytylmaq. Osy rette «aghylshynsha oqytatyn múghalimderdi qaydan alamyz?» degen asa kókeykesti saualgha ministr ústazdardy onlayn-oqytu jýzege asatynyn mәlimdedi. Ol ýshin qazirgi tanda 5000-gha juyq mektepti internetpen jabdyqtau kózdelip otyr. Mektepterdegi pedagogtardy ghalamtor arqyly oqytu arnayy baghdarlama ayasynda jýzege aspaq. Odan qaldy, pedagogikalyq oqu oryndarynda aghylshyn tilin biletin ústazdardy oqytugha kýsh salynady, deydi ministrlik ókilderi. Búl sharua sonday-aq, «Bolashaq» baghdarlamasy ayasynda oqytylyp jatqan múghalimderding kýshimen de jýzege asyrylmaq eken. Búl ózgerister bir kýn, bir jyldyng sharuasy emes, әlbette kezen-kezenimen jýzege asyrylady. Aldymen 2017 oqu jylynda informatika pәni aghylshyn tiline ótedi. Qalghan pәnder bolsa, 2020 jylgha deyin birte-birte kóshiriledi. Kadr mәselesine kelsek, niyet bildirgen, әri beyimi bar múghalimderge jazghy demalysta aghylshyn tilin ýirenuine mýmkindik jasalady. Qazirding ózinde QTL, Nazarbaev ziyatkerlik mektebining oqytushy, oqushylary volonterlik negizde júmys jasaugha tilek bildirip otyr, - dedi Erlan Kenjeghaliyúly.

Sabaqtardy ýsh tilde jýrgizude әsirese, QTL jәne Nazarbaev mektepterining tәjiriybesi qúndy. Qazaq-týrik liyseylerinde tipti, oqushylar týrik tilin de mengerip, tórt tilde emin-erkin sóileu mýmkindigine ie bolyp jýrgeni belgili. 

Ministr myrzanyng sózine sýiensek, orta mektepterde sabaqtar bastan-ayaq tek aghylshynsha jýrui shart emes. Eng bastysy, úghymdyq apparat (ponyatiynyy apparat) aghylshynsha bolady. Yaki, ústaz sol úghymdardy jiyirek qoldansa bolghany.   Búl salada býginde ekonomikasy әldeqayda alda ketken Singapur, Malayziya elderining bilim beru salasynyng mol tәjiriybesi eskerilipti. Mәselen, malay, aghylshyn jәne qytay tiline basymdyq beretin Malayziya mektepterinde jaratylystanu pәnderi aghylshynsha oqytylady. Tiyisinshe,  tarih pen әdebiyet tek malay tilinde oqytylady. Nәtiyjesinde, malaylyq bilimpaz qauym qazirde eki nemese ýsh tildi. Erlan Kenjeghaliyúlynyng aituynsha,  ýsh tildi mektepti qazirden jasaqtamayynsha keri ketkenimiz ketken. Onsyz da qazir bizding 8 synyptyng oqushysynyng bilimi Reseyding 7, al Batys elderining 6 synyp oqushysynyng bilimimen tenesip, tómen týsipti. Demek, oqushylar 2 jylgha bilim dengeyimen qalyp qoyghan. Búl – PISA (Programme for International Student Assessment) mektep oqushylarynyng bilim dengeyin baghalaytyn halyqaralyq baghdarlama qorytyndysy. Tek matematikalyq bilim dengeyinde qazaqstandyq oqushylar kýlli әlem elderi ishinde 49 orynda eken. Búghan әser etetin faktorlar әriyne kóp, biraq bastysy til ekeni beseneden belgili. Ghylym óresi qazir kýn sayyn qaryshtap damyp jatyr. Bastysy, ghylym tili aghylshyn tili bolyp otyr. Malayziya siyaqty Qazaqstannyng aghylshyn tiline basymdyq berip otyrghanynyng syry nede? Aghylshyn tilinde býginde býkil әlemde 1 jarym milliardttan astam halyq sóileydi. Odan ózge, búl tildi 1 milliardqa juyq halyq ýirenip jýr. Demek, 2 jarym milliardttay adamzat balasy aghylshyn tilinde erkin sóileydi nemese tym qúryghanda týsinise alady degen sóz. Jahandyq jeli internettegi aqparattardyng teng jarymyna juyq, yaky 50% aghylshyn tilinde, qalghan bóligi әrtýrli tilde jariyalanghan. Aghylshyn tilindegi jariyalanymdar sany orys tilindegisine qaraghanda 6 ese kóp. Bilingvaldy halyq býginde kóptegen damyghan memleketterde qalyptasyp ýlgerdi. Mysalgha keltirilgen Malayziyadan ózge, Beligiyada balalar 3 til, Niyderlandyda 4 tildi bilip ósip-ónedi. Al, endi múny qazaq tilindegi aqparatpen salystyryp kóreyikshi. Naqty sanayghaqty keltirmey-aq, kónil kónshitpeytin jәit aldymyzdan kese kóldeneng shyghady. Aghylshyn tilindegi milliondaghan aqparatty qazaq tiline iriktep tәrjimalaghannyng ózinde sandaghan jyl kerek ekenin angharu qiyn emes.        

Memleket halyqynyng aghylshyn tilin mengeru dengeyin aiqyndaytyn «Education First» atty halyqaralyq reyting bar. Reyting ólshemi ayasyna aghylshyn tilin jaqsy biletin nemese azamattary shamaly bolsa da mengergen 70 el mysalgha alynghan. Halqy aghylshyn tilin óte joghary dengeyde mengergen memleketterding aldynghy ondyghynda Shvesiya, Niyderland, Daniya, Norvegiya, Finlyandiya, Sloveniya, Estoniya, Luksemburg, Polisha jәne Austriya túr. Nazar audaratyny, búrynghy Kenes elderining ishinde halqy  aghylshyn tilin óte jaqsy mengergen elding qatarynda Estoniyanyng túrghany. Kenes Odaghynan irge ajyratqan 26 jyl ishinde Estoniya óz azamattaryna aghylshyn tilin joghary dengeyde ýiretkeni tang qaldyrady. Búl bir taraptan Baltyq elining ertebastan europalyq qauymdastyqqa qosylugha talpynysynyng nәtiyjesi bolsa kerek. Qazaqstan 70 memleketting ishinde búl tizimde әzirge 54 orynda. Kónil kónshiter kórsetkish emes, әriyne. Qazaq elining aldyna Latviya, Litva, Ukraina tipti, Resey de shyghyp ketipti. Álbette, búl elderding Europa qúrlyghymen shektesip jatqany da aghylshyn tilining   tez taraluyna yqpal etse kerek. Biz mysalgha keltirgen Estoniyada halyqtyng basym kópshiligi qazirde ýsh tilde – eston, aghylshyn jәne orys tilderinde erkin sóiley alady eken.

Nelikten aghylshyn tilinde oqytatyn pәnder retinde naqty arifmetika, himiya, biologiya, fizika pәnderi alyndy? degen saual da manyzdy. QR bilim jәne ghylym ministrligining ústanymyna sәikes, búl saladaghy terminderding deni kóne latyn tilinen alynghandyqtan olardy aghylshynsha oqytu birtaraptan alghanda jenil. Ekinshi taraptan, halyqaralyq olimpiadalargha shyqqan qazaqstandyq oqushylar osy pәnder boyynsha bәribir aghylshyn tilinde sayysqa týsedi.

Bilim jәne ghylym ministrimen kezdesude sala basshysy terminderdi audarugha qatysty da oiyn ashyp aitty: «Til ózgeriske úshyrasa ghana saqtalady. Terminderdi týidek-týidegimen tәrjimalamay bermey, sol kýiinde engizu kerek. Audara bersek, ony eshkim qoldanbaytyndyqtan joyylyp ketu yqtimaldyghy joghary. Tek tarihshylar ghana oqityn til kimge kerek? Endeshe modernizasiya qajet. Tilge arhaizasiya men konservasiya qajet emes. Til múrajay eksponaty emes». Týsiniksiz tәrjimalaudan góri, týsinikti «kirme» sózder, neologizmder artyq emes pe? Mysaly, medisinalyq oqulyqtaghy 30 myng sózding audarmasy joq eken. Eger sol sózderdi týgelimen qazaqshagha audarar bolsaq, men osy audarylghan kitappen oqyghan dәrigerge qaralghansha, shetelde emdele berer edim, - dep qadap aitty ministr. Shyndap kelgende әlemde 250 milliongha juyq halyq sóileytin orys tilining ózine anglisizmder audarylmay, sol kýiinde enip jatqanyn eskersek, ministr sózining jany bar ekenin úghamyz. Áriyne, dýniyejýzinde aghylshynnan kelgen sózderdi óz tilderine sol kýiinde engizbey, tәrjimalap alatyn tilder joq emes. Oghan mysal retinde qytay, týrik tilin aitugha bolady. Týrik tilinde mәselen, tipti, kóp tilge ortaq kompiuter sózi «bilgisayar» dep audarylghanyn estip jýrmiz. Alayda qytay jәne týrik tilderi әlemde keng qoldanylatyn til ekenin qaperge alsaq, qoldanys ayasy salystyrmaly týrde kóp ese tar qazaq tiline termin sózderdi audara bersek, útarymyz shamaly bolatynyn angharamyz.     

Taghy bir tolghaqty mәsele, býginde auyl jәne qala balasynyng bilim dengeyinde zor alshaqtyq bary jasyryn emes. Ministr osy orayda: «Qazir auyldargha internetti sonshama shyghyn shygharyp, erikkennen  tartyp jatqanymyz joq. Uaqytty tek oiynmen, qyzyqty ótkizu ýshin desek qatelesemiz. Búl shara qala balalarymen salystyrmaly týrde auyl balasynyng da teng mýmkindigi bolsyn degen janashyrlyqtan tuyp otyr. Internetpen qamtylu jóninen әlginde mysalgha keltirgen Estoniyada búl kórsetkish baqanday 80%. Al Qazaqstanda ghalamtormen qamtu dengeyi әzirge 54% ghana eken. Mektepterde búghan qosa aghylshyn tili terendey engizilse, oqushylarymyzdyng órisi keneyip, tanymy arta týseri sózsiz. Auyl mektepterining týlegine nege Kembridj, Oksford, Garvard, Stenford uniyversiytetterinde oqymasqa? Mәselen, fransuz tili 16 memleketting resmy tili bola túra, Fransiya memleketi mәselen, 1-synyptan bastap aghylshyn tili pәnin oqu baghdarlamasyna engizuge mәjbýr. Búl fransuz últynyng tilin kemsitu emes, bolashaghyn oilaghandyqtan tuyndaghan mәjbýrli qadam dese bolady». Rasynda da qazirde kóptegen elderding uniyversiytetteri bәsekege qabiletti bolyp, oqu oryndarynyng reytinginde jaqsy kórsetkishke ie bolu ýshin oqu baghdarlamasyn sol memleketting tilimen qatar, aghylshyn tiline kóshirip jatqany shyndyq. Shetelden student tartugha beyil Polisha, Chehiya, Vengriya, Qytay, Týrkiya memleketteri әsirese, dәristerin aghylshynsha oqytugha kóshirgen.

Býginde «Mәngilik el» Últtyq iydeyasy qoghamymyzdaghy últtyq birlik, beybitshilik pen kelisim negizderine qúrylghan. Ókinishke oray, Qazaqstan qoghamy tildik qaghidat boyynsha qazaq tildi jәne orys tildi bolyp ekige jarylghany jasyryn emes. Eki tildi qauym bir qoghamda ómir sýrip jatqanymen biri  qazaq, ekinshisi tek orys tilinde sóileytin toptargha bólinip, sonyng saldarynan olardyng ózara týsinisuinde kedergiler tuyndauda. Ýsh túghyrly tilding basty maqsaty da sol - qoghamnyng barlyq qauymyn biriktirip, birin-biri týsinetin ortaq aqparattyq kenistik qúru. Ministrding aituynsha, osylaysha biz bir taraptan qazaq tilining óris keneytuine jol ashsaq, әri aghylshyn, orys tilin mengergen qazaqstandyqtargha ghalamdyq aqparattyng qoljetimdi boluyna mýmkindik ashamyz. Demek, aghylshyn tilin damytu arqyly qazaq tilining de mәrtebesin ósiru basty nazardaghy is bolmaq. Qazaq tilin ýiretuge qatysty ministr: «Osy kýnge deyingi memlekettik tildi oqytu әdistemeleri tiyimsiz bolghanyn uaqyt kórsetti, - dedi.  - Sol sebepten biz qazir "DuaLingua" atalghan әdisteme boyynsha mobilidi qosymsha әzirlep jatyrmyz. Oghan qosa, mektep baghdarlamasyna qazaq tili qosymsha saghattary engiziledi».  

Rasynda da ministr sózining jany bar. Býginde orys mektepterinde kóp jyl boyy qazaq tili oqytylyp kelse de, oqushylardyng qazaq tilin mengerip shyghuy neken-sayaq. Qazaq tilin bilmese de mektepte attestatynda qazaq tili delingen grafada bestik túruyn qalay týsinemiz?! Al, memlekettik tildi bilmese de «altyn belgi» alyp, ýzdik oqyghandar she?! Múny keleshekte boldyrmau ýshin ministrlikting orys mektepterde qazaq tilin oqytu әdistemesin ózgertip, qosymsha til saghattaryn engizui qúptarlyq.

Erlan Kenjeghaliyúly erkin mәslihat sonynda mynaday tosyn oiyn da ashyp aitty: «Kedey halyqqa eng aldymen keregi mәdeniyet emes. Bastysy, bilim men әleuetti kóteru. Sonda til de, mәdeniyet te damityn bolady. Jastarymyzdyng kәristerge eliktep-solyqtauy, japonnyng sakurasyna tamsanuy, amerikalyq armangha qol sozatyny olardyng últynyng úlyq boluynda emes, ómir dengeyinin, bilimi men tehnologiyasynyng ozyq boluynda dep biliniz».  

Qanat Áuesbay

Derekkózi: Bnews.kz

Abai.Kz