– Aynalayyn, inim, qoly synghyr onbaghandardy ústap, osy jazyp bergen dýniyelerimdi tauyp ber, – dep ózine zor senim artatynyn qayta-qayta aitqan bolatyn.
– Eng bastysy – teledidar. Meni myna dýniyede jyndy qyp jibermey, aman saqtap otyrghan jalghyz ermegim sol edi, – dep jas poliysey jigitke múnyn da shaghyp alghan edi. Qaliybek kók kәstým-shalbar jayyn shegelep aitpaq bolyp oqtaldy da «әi, myna qatyn mensiz de tәrtip saqshysyn mezi etken shyghar» dep óz rayynan tez qaytqan. Sodan beri arada ay ótti. Qalalyq ishki ister basqarmasynan esh habar joq. Bijamal bastapqyda bir apta boyy ózine beytanys úrylardy qarghap-sileumen jýrdi. Kórshi-qolangha kóp keshikpey úry-qarylardyng ústalatynyn, olardy týrmede shiritetinin aityp, aibat shekti. Sosyn ayanysh sezim izdedi me, telefondary bar tughan-tuystaryna qonyrau shalyp, basyna týsken qayghysymen bólisti. Al júmystaghy әriptesteri Bijamal kýnde aita bergen song onyng joghalghan zattarynyng barlyghyn jattap ta aldy. Qoly qalt etkende kýnine bir ret aryz alghan әlgi jas poliyseyge habarlasyp qoydy da kýndelikti isine ainaldyrghan. Aqyry bolghan oqighagha kýieuin jazyqty etip tyndy.
– Jau alystan kelgen joq. Polisiya «qylmystyq top bar» dep barlyghyn kýrdelendirip, zor sóileydi. Ýige týsken úry alystan at arytyp keldi deymisin? Bizdi biletin bireuler. Sening nәuetek ekenindi de bilse kerek. Sosyn ghoy óstip basynghany, – dep keshqúrym dastarhan basynda kýieuine shap bergen. – Bilmeymin. Álde, shaghymdanyp prokuraturagha baram ba? Myna poliyseylerding qylmysty ashatyn týrleri joq. Qúday biledi, solar úryny izdep jýrgen joq. Erkek bolyp bir nәrse istesenshi, – dedi. Áyelining minezin jaqsy biletin Qaliybek jaq ashpay qútylghan edi. Tek ishtey «búnymen sóz talastyryp әbýiir tappaspyn. Tilining qyshuy qaytqanda ózi qoyar» dep sabyr tanytqan. Qaliybek zayyby syndy ishindegisin syrtqa shygharmasa da tileui Bijamalmen bir. Kóbine ózimen-ózi qalghanda kók kәstým-shalbardy qayta kiyetin kýn tua ma dep oilay beredi, oilay beredi.
Qaliybek jas kýninen galstuk taghyp, kәstým-shalbar kiyip ýirengen. Ómir boyy mektepte suret pәninen sabaq bergen әkesi jaryqtyq Uәliybek te solay kiyinetin. Múghalim bolyp enbek etken anasy da sәnqoy, kerbez adam edi. Bizding keyipker kip-kishkentay auylda tuyp ósse de, ózin intelliygent otbasynan shyqqandyghyn qashan da bildirgisi kep jýretin. Student kezinde kurstas dostary by keshteri men kinogha barugha әues bolsa, ol shyrttay kiyinip alyp aptasyna eki-ýsh ret teatrgha baratyn. Institutyn ayaqtaghanda sol kezdegi ýkimetting joldamasymen Qazaqstannyng batysynan Jetisu jerinen bir-aq shyqqan. Osy Qarghaly qalasynyng farfor ydys-ayaqtaryn shygharatyn zauyttaghy qyzu júmysqa kirisip ketken-di. Kóbine óndiris oryndary shoghyrlanghan Qarghalyda ol kezde ómir qyz-qyz qaynap túrushy edi. Osy jerde Qaliybek Bijamalmen tabysyp, shanyraq kóterdi. Tym úyang túnyq kózderi móldirep, kisi balasyna tura qaray almaytyn úyalshaq boyjetkendi bir kórgennen únatyp edi. Qazir oilap qarasa, sodan beri qanshama uaqyt ótti. Enbek jolyn bastaghan Qarghalysy adam sengisiz ózgerdi. Áyeli de basqa adamgha ainalghan. Jasaghan Dosaevtar otbasyna jar degende jalghyz qyz bala berdi. Jasynan alghyr bolyp ósken Ardaghy anasynan góri әkesine jaqyn jýrdi. Amal neshik atam qazaq «qyz - jat júrttyq» dep beker aitpaghan eken. «Qyz on segizge kelgende mau tartady, ata-anagha jau tartady» degen keshegiden qalghan taghy bir sóz bar emes pe? Ardaq boy týzegen shaqta onyng ata-anasyna tamyr-tanystary arasynda «qúda bolayyq» dep qolqa salghandar az bolghan joq. Biraq komsomol qyzdy әkesi eshkimmen aittyrmady. Boyjetken óz jýrek qalauymen osy qaladaghy bir zauytta injener bolyp júmys isteytin nemis jigitke túrmysqa shyqty. Toqsanynshy jyldyng basynda sәbet ýkimeti qúlap, әrkim óz atamekenine ýdere kóshe bastaghanda Qaliybekting kýieu balasy men qyzy da Germaniyagha qonys audarugha bel baylady. Tabighatynan sabyrly әke ózin әreng ústap qalyp edi. Qyzyna degen ókpe-nazyn barynsha jasyryp baqty. Bijamal «Jaryghym-au, әkeng ekeumizdi tastap qayda barasyn? Baspaghan jer, bilmeytin elde neng bar?» dep kózining jasyn tókti. Sol kezde «Jalghyzym-jalghyzym dep betinen qaqpay tym erkeletip jiberip en. Endi mine, bizdi tastap ketip barady. Áke balany ózinen iymendirip tәrbiyeleushi edi. Erkine jiberip, tayrandatyp ósirip edin, úshqan úyasyn qiyp, bir jaman nemisting artynan ketti» dep kýieuine bar ashuyn tókken. Qazir oilap qarasa, Qaliybek qyzyna beker ókpelepti. Tipti, erterek Europagha ketkeni de dúrys bolghan eken. Sәbet ýkimetimen birge eldegi zauyttar men fabrikalar jabyldy. Sovhozdar men kolhozdar da taray bastady. Keshe ghana dәuleti tasyp túrghan Qarghaly júpyny kýige týsti. Dýkenderding sóreleri bosady. Shama-sharqy barlar oblys ortalyghyna, endi keybiri Almatygha qaray kóshti. Júrt bazar jaghalaghan zaman keldi. Ortalyq jylu jýiesi isten shyghyp, qala әueli jaryqsyz da qaldy. Jýz myngha juyq halyqty qoynynda jylytqan qayran Qarghaly beyne bir soghystan keyingi jaraly shahargha ainalghan-dy. Halyq ishuge as tappay qinaldy. Bir qoraly ýy shal-kempirding zeynetaqysyna qaraghan shaqta shetel asqan jalghyz qyz Qaliybek pen Bijamalgha qamqorshy. Ay sayyn aqsha salyp túrady. Jiyi-jii habarlasady. Qyrsyq qylghanda qiraghan qalada jalghyz qalghan ata-anagha syilanghan teledidar men kók kәstým-shalbar úrlandy emes pe.
Jiyrma jyldan asa ydys-ayaq syrtyn bezendirip kelgen suretshi Qaliybek búl kýnde sol ózining zauytynda kýzetshi. Óndirisi toqtap qalghan mekeme jekemenshik qolyna ótken. Biletinderding aituynsha, endi búl zauyt diyirmenge ainalmaqshy. Biraq, oghan Qaliybekting ýmitten góri kýdigi basym. «Eee, sosializm emes, kommunizmde ómir sýrippiz ghoy. Endi ol zaman qayta tua qoymas. Bastysy, júmysym bar. Qarauyl týgili eki qolgha bir kýrek taba almay, sandalyp jýrgen júrt qanshama? Osyghan da tәube!» - dep jýredi Qaliybek. Sonday tәubeshil kýnderding birinde Qaliybekting júmys telefony shyr ete týsti. Trubkanyng arghy jaghyndaghy zor dauys onymen apyl-ghúpyl amandasyp, joghalghan dýniye-mýlkining tabylghanyn aityp, polisiya bólimshesine shúghyl jetuin talap etti. Quanyshy qoynyna syimaghan Qaliybek qalalyq ishki ister basqarmasyna lezde jetip bardy. Ótkende ózderinen aryz alyp ketken jas jigit ony jyly qarsy aldy.
– Agha, keliniz, jayghasynyz, – dep oryndyq úsyndy.
– Siz Dosaev Qaliybek Uәliybekovichsiz ghoy?
– IYә, iyә.
– Jeke kuәliginizdi berseniz.
– Minekeyiniz.
Qújatty múqiyat qarap shyqqan poliysey qasyndaghy serjantqa:
– Berik, ýstingi etajdaghy 217-kabiynetten barlyq zattardy alyp kel, – dep búiyrdy. Cýt pisirim uaqyttan keyin qasynda taghy bir poliysey bar әlgi serjant artynyp-tartynyp keldi. Eki serjantqa «bossyndar» degendey ishara bildirgen jas leytenant shirene temekisin tútatyp:
– Mine, joghalghan zattarynyzdy taptyq. Tanyp túrsyz ba? Myna qaghazgha qol qoyyp, alyp ketuinizge bolady. Qylmysker ústaldy. To esti kýdikti. Sot bolghanda kak poterpevshiy sizdi shaqyramyz. Aghasy, keliniz myna jerge, qol qoyynyz, – dedi poliysey asyqtyryp. Ýlken ýstel ýstinen kóz almaghan kýii Qaliybek:
–Qúday-au, búl mening zattarym emes qoy. Tochno meniki emes, – dep kózi bajyraya leytenatqa qarady.
– Qalay sizdiki emes? Vot spisok kotoryy vy mne dali. Svetnoy televizor, kók kәstým-shalbar, bir palas pen kilem, ýtik, magnitofon, perde, әielinizding tufliyi, kóilegi, qabyrghagha iletin saghat. Tipti, kir juatyn shylapshyndarynyzgha deyin taptyq qoy. Mine!
– Qaydaghy ýtik, saghat, shylapshyndy aityp kettiniz? Áy, bizding qatynnyng da qosyp-qosyp qoyghany ghoy, – dey jazdap Qaliybek tilin tistep ýlgerdi.
– Sonda siz ótirik aittynyz ba? - Baghanadan beri ózin barynsha sypayy ústaghan poliysey shýilige týsti.
– Jogha, o ne degeniniz. Teledidar, kәstým-shalbar, kilem men palastyng úrlanghany ras.
– Endi kóz aldynyzda teledidar, kәstým-shalbar, kilem men palas jәne basqa da kәkýr-shýkiriniz túr emes pe? Búl joly qúzyrly mekeme ókili jaqtyrmay sóiledi.
– Inim, kórip túrmyn. Taghy da qaytalap aitayyn, búl mening zattarym emes. Búny ózi qaydan aldyndar? Joghalghan dýnie joghalyp, qúryp ketsinshi. Sender ózi jazyqsyz adamdy sottamaqsyndar ma? Búl zattar meniki emes. Qaytalap aitamyn. Sondyqtan da almaymyn. Sottaryna shaqyrsandar da barmaymyn, – dep sózinen ainymaytyn týr kórsete, әr sózin nyqtap aitty.
– Serjant! – dep aqyrdy leytenant. Baghanaghylardyng biri lezde alqyn-júlqyn kabiynetke kirip keldi. – Starley Talgindy shaqyrshy tezdetip!
Osylaysha shúghyl búiryq bergen ofiyser kózin alayta Qaliybekke bir qarady da taghy da temeki tútatty.
– Kóp keshikpey kabiynetke tórtbaq deneli, eki qúlaghy birdey synghan, ashang jýzdi jigit kirdi.
– Ne boldy, Mara? – dep súrausyz ýsteldegi temekining qorabynan bir talyn alyp, ol da ezuine qystyryp, tórdegi oryndyqtardyng birine erkinsy jayghasty. Qaliybekti elegen de joq.
– Talgiyn, – dedi kóp keshikpey leytenant әriptesine til qatyp: – Sender ótken aptanyng sonynda seriynyy krajagha qatysty uchetta túrghandardyn, sottalghandardyng ýilerine tekseru jýrgizip, myna teledidardy, kiyim-keshekterdi tәrkilep edinder ghoy. Anau «iyә» degendey basyn iyzedi.
– Aldynda túrghan kisi pәteri tonalghan poterpevshiylardyng biri. Myna zattar meniki emes deydi. Jazyqsyz jandardy sottamaqpysyndar dey me? Voobshem, әngimesi kóp bolyp ketti.
Qaliybekke ózinen әldeqayda jasy kishi eki jigitting sóz lәmi men ózderin ústauy jiyirkenishti kórindi. Birdene aitpaq bolyp oqtalyp edi, ekinshisi:
– Deystviytelino búl kisiniki emes shyghar? – dep Qaliybekke búryldy. Mynanyng jóni týzu eken degen oimen Qaliybek quana:
– IYә, deystviytelino meniki emes. Dúrys aitasyn, inim. Sony myna dosyna týsindire almadym. Ras, teledidar úrlanghan, biraq, mynau meniki emes. Kәstým-shalbarymdy da úrlaghan. Maghan kórsetip otyrghandaryng qara týsti. Meniki kók bolatyn, – dep aqtaryla sóiledi.
Leytenant shyday almay ketti: «Talgiyn, kórding be? Keshegi kommunist qoy mynau. Chestnyi! Agha, týsininizshi, – dedi de Qaliybekke tayap kelip, – Kakaya raznisa? Búl da teledidar. Kәstýminiz kók pe, qara ma, bәribir emes pe? Bastysy, joghynyzdyng ornyn toltyryp túrmyz ghoy». Qaliybek «maghan eshnәrse kerek emes» degendey tandayyn qaghyp, basyn shayqaumen boldy.
– Brat, – dedi bir kezde pagonynda ýsh kishkentay júldyzy bar poliysey, – Pioner emessiz ghoy. Jazyqsyz adamdy eshkim de sottamaydy. Biz búl kәkýr-shýkirlerdi búryn sottalghandardyng jasyrghan jerlerinen alghanbyz. Mýmkin olar sizden úrlaghandaryn uje satyp jiberdi. Sizge qayta povezlo. Bizden bos qaytayyn dep otyrghan joqsyz. Qazaqpyz ghoy. Bizdi týsininizshi. Bizdey bauyrlarynyz bar shyghar. Bizge de delony jabu kerek. Qol qoyynyz da myna kәstým-shalbarynyzdy kiyip, televizorynyzdy qoltyqtap, ýiinizge qaytynyz. Y vse! Bazar okonchen.
Qaliybek búl sózderdi estimegen adamday ornynan túryp, jinala bastady. Amaly tausylghan qos poliyseyding degbirleri qashty. Osy kezde:
– Qúday-au, mynanyng bәri manday terimmen tapqan dýniyem ghoy. Aynalayyndar-au, raqmet senderge! – degen Bijamaldyng dausy estildi. Qaliybek «búl qatyn qaydan sap etip kele qaldy dep әielin janadan kórgendey, tanyrqay, ayaghynan bastap basyna deyin kózimen sýzip shyqty. Bijamal búghan deyin búl kabiynette aitylghan әngimeden habardar bolsa kerek. Eki jigitke ýsti-ýstine alghys jaudyryp, ýstel ýstindegi zattardy ainylshyqtay bastady. Kókten izdegenderi jerden tabylghanday quanghan poliyseyding biri Bijamalgha qaghazyna qolyn qoydyryp ta ýlgerdi. Áyelining syry ózine óte-móte tanys Qaliybek lәm dep auyz ashpady. «Áy, әkennin, naghyz әrtisting ózi eken. Besikten beli shyqpaghan mynalaryng da onyp túrghan joq. Qanday keremet qoyylym qoydy, ә?» dep ishtey qatyny men eki poliyseydi sybap-sybap aldy da, tysqa shyghyp ketti. Búl kabiynetten ketisimen qúlaghy myjyq poliysey: «Jeneshe, agham búl zattar bizdiki emes dep bәiek qaghyp edi. Áueli bizdi qorqytty da. Sizding bir auyz sózinizge qarsy shyqpaydy eken. Arystanynyzdy qalay dressirovati etip tastaghansyz?
Bijamaldyng kelisimen sharuasy sheshilgen poliysey mәz-meyram bop, Qaliybekti syrtynan mazaqtaugha kóshti. Balasynday bolatyn jas jigitke:
– Qaynym-au, aghannyng kózi nashar kóretin edi. Sodan shatasqan-au, – dep Bijamal sóz tapqanday ózine-ózi riza bolyp, dausyn soza jymidy. Bijamal polisiya bóliminde kóp ainalghan joq. Danghyrlap jýrip poliyseylerge qolqa salyp, solardyng mәshinesimen oljaly bolyp qaytty. Ýiine kelse, kýieui jatyp qalghan eken. Pәterge kirgen boyda:
– Áy, jasyq neme. Men bolmasam, qúr qol keledi ekensin. Mening qayta tergeushige zvonday salghanym dúrys bolypty. Qoragha kirip túrghan maldyng basynan tebetin әpendim-ay. Asyp-tasyghan dәuleting bolsa, birsәri. Nemenene jetisip turashyl, shynshyl bolasyn? Tal týste ýiindi tonap ketti. Qazirgi zamanda júlyp jemesen, sen bireuding auzynda ketesin. Meni tastap, tayyp túrghanyng qay sasqanyn? – dep aryny barghan sayyn kýsheye týsti. Qaliybek: «Áy, ýnindi óshirshi boldy. Joghalghanyng tabyldy ghoy. Mol baylyqqa keneluinmen qúttyqtaymyn, – dedi jay jatpay, shymshy sóilep.
– E, búnyng ýni ýide ghana shyghady. Maghan ghana qojayyn. Mol baylyq dep keketkenine bolayyn. Jat sóitip eki býktetilip. Jas baladay renjigen týrin qarashy. Tamaghyn da ishpepti. Men búghan tamaq jasap qoysam.
Qaliybek búl joly jauap qatqan joq. Al zayybynyng auzy tynym tappay, alyp kelgen dýniyesin jinastyra jýrip, sóiley berdi, sóiley berdi...
Búl oqighadan keyin Bijamaldyng kýieuine manday terisi bir aptaday jiyrylyp jýrdi. Qaliybek te jaryna salqyn tartqanday bolyp edi. Qashanghy qabaqtaryn shytyp jýrsin, kýnder óte erli-zayyptylar ýirenshikti ómirlerine oraldy. Ádettegidey shýiirkelesip shay ishedi. Bijamal kóbine-kóp teledidar aldynda uaqyt ótkizedi. Qaliybek gazet-jurnal aqtarady. Biraz uaqyt aulagha shyghyp, kórshilerimen shahmat oinap keledi. Dosaevtar otbasy polisiya bólimshesinen «oljaly» qaytqaly arada ýsh ay uaqyt ta ótti. Áyeli shkafyna әlgi kók týsti bolyp joghalyp, qara týsti bolyp oralghan kәstým-shalbardy ýtiktep qoyghanymen búl bir ret te kiygen emes. Alghash tergeushining kabiynetinde kórgende ishtey «dvuhportnyy jaqsy kәstým-shalbar eken. Ashyq týsti kóilek kiyip, qyzyl galustik taqsang qatyp ketedi» – dep qyzyqqan. Biraq, úyat pen ýrey sezimi boyyn qatar biylep, bireuding zatyn almaymyn dep eki poliyseyding ashuyn keltirip edi ghoy. Alghashynda búl jana kiyimdi prinsipti týrde kiymeuge bekingen. Bijamal ekeuining arasynda beybitshilik ornaghanda óz oiynan ainy bastady. Aqyry ary oilap, beri oilap, býgin kiyip shyqty. Toygha baratynday bop kiyinuge sebep te joq emes. Ardaghy Germaniyanyng Drezden qalasynan sәlemdeme salyp jiberipti. Dosaevtar ýshin qyzynyng sәlem-sauqaty jetken kýn meyram emey nemene?! Qaliybek poshtagha kóp qabatty ýilerding arasymen emes, sәl úzaqtau bolsa da ortalyq kóshemen barudy jón sanady. Kýzgi aspan ashyq bolghanymen azdap soqqan jelde yzghar bar. «Qayran, Qarghalym-ay, keshegi sәn-saltanatty kýiindi eske týsiretin jalghyz kósheng osy ghoy», – deydi Qaliybek ishtey manayyn zer sala sholyp. Birinshi mamyr kýni osy Sovetskiy kóshesining boyymen Qarghalynyng ýlken-kishisi bar shep qúryp, qyzyldy-jasyl kiyinip, sheruge shyghushy edi. Bir kezde kózine qarausyz qalghan Leninning eskertkishi týsti. Kósemning qasqa basyna sanghyp, úshyp-qonyp jýrgen torghaylardy tas laqtyryp, ýrkituge oqtaldy da syrt kózge búl qylyghym jas balanyng әreketindey kóriner dep, óz jónimen kete berdi. Tas mýsininen úzaghansha Iliichting qazirgi jaghdayy kónilin qúlazytyp jiberdi. Poshtagha tayau jerdegi jayma bazargha jetkende ensesi odan әri basyla týsti. Búnda saudagerding de, satyp alushynyng da týr-týrin kezdestiresiz. Bos banki, eski kitap, iyne-jipke deyin satqan zeynetkerler. Qalagha jaqyn auyldardan kep et pen balyq, kókónis satatyndar da bar. Kózge kóbine júpyny jandar týskesin be, búl jabayy bazar onsyz da ajary qashqan qalany tipten súryqsyzdandyryp jibergen. Ár qadamyn manghazdana sanap basyp kele jatqan Qaliybek búl mannan tez ótip ketuge asyqty. Býgingi merekeli kýnin osyndaghy sapyrylysqan júrt oiran-topyryn shygharatyn siyaqty kórindi. Qalyng nópirding ortasynan shygha bergende bireu tu syrtynan: «әi, toqta!» dedi búiyra. Qara kәstým-shalbar kiygen erkek ol sózdi estigenimen elegen joq. «Maghan deysing be» degen synaymen óz jolymen jýre berdi. Áytse de, әlgi әielding dausy qúlaghynyng týbinen bir-aq shyqty.
– Toqta degende toqtamaysyng ba? Zytyp barady ghoy. Myna ýstindegindi shesh. Úry! – dep aighay saldy. Qaliybek eki qolyn býiirine tayap, túzday kózinen ot shashyp túrghan dembelsheng aq sary kelinshekti kórgende auzyna sóz ilikpey, sasqalaqtap qaldy.
– Týrinizge qarasam, intelliygentnyy adamsyz. Qylghanynyz – úrlyq. Sheshiniz ýstinizdegi kiyimdi! – dedi taghy da dausyn kóterip әlgi әiel.
– Qaryndasym, qoy. Kimdi úry dep túrsyn? Ýstimdegi kiyim ózimdiki, – dedi aqtala. Sózining senimsiz shyqqanyn sezip, mazasy kete bastady. Jan-jaghyna kóz salyp edi jayma bazar júrty kók doly qatyn ekeuin qorshap alypty. Barlyghy búny jazghyra qarap túrghan siyaqty.
– Mә, ózindiki, – dedi әiel sausaghyn shoshaytyp, – Seniki bolsa, aitshy, qaydan aldyn? Búl kәstým-shalbardy qayynbiykem kýieuime Almatydan satyp alyp bergen. Men juyp ilip qoghan bolatynmyn. Sen aulagha kirip túryp, úrlap әketkensin.
– Men búl kәstým-shalbardy polisiyadan alghanmyn.
– Polisiyadan?
– ...
– Nemene? Polisiya kiyim-keshek satatyn dýken bolghan ba? «Sasqan ýirek artymen
jýzedi» deushi edi. Búl qay sasqanyn? Myna úrlyqshy ótirikti de qisyndyryp aita almaydy ghoy. Ústalghan jering osy ma, bәlem?
Áyel qatulana týsti.
Mazasy qashqan Qaliybek barlyghyn basynan bayandap beruge oqtaldy. Alayda, tútyghyp, sóiley almay qinaldy.
– Ei, qatyn, býkil kósheni basyna kóterip ne bolyp qaldy? – dep qastaryna zor deneli erkek kelgende, Qaliybekting berekesi ketti. Jasy ózinen kishi, qolynda dәu baltasy bar jigit aghasyn kórgende shoshyp, artqa qaray bir-eki qadam qalay sheginip ketkenin de angharmay qaldy.
– Mә, myna kisi et shabatyn rubchik Janattyng kәstým-shalbaryn úrlaghan eken ghoy, – degen әiel adamnyng dauysy estildi kóp ishinen.
– Emu ne povezlo, – dedi endi bireui dauystap.
Qolynda baltasy bar kýjireygen dәu qara kózin alayta Qaliybekke bir qarady da, әieline búrylyp:
– Ryskýl, tapa-tal týste eldi dýrliktirding ghoy. Úrlanghan mening kәstým-shalbarymnyng týsi kók emes pe edi. Kózindi ashyp qarasanshy. Qaliybekke jaq ashpay, erkek әieline qolyn bir siltedi de kelgen jaghyna qaray búryldy.
– «Uf» – dep, demin syrtyna jibergen Qaliybek et shabatyn erkekke mening de kәstým-shalbarym kók bolatyn dey jazdady. Osyndayda auzyna ontayly sóz ilikpeytinine jyny ústady. «Mening de kәstým-shalbarym kók bolatyn, mening de kәstým-shalbarym kók bolatyn». Dәl osylay jer-jahangha jar salyp, aighay salghysy keldi. Al baghanadan beri Qaliybekting betinen alghan doly qatyn «keshiriniz» demesten, júlqynyp, kýieuining sonynan ilesti. Bir qyzyqty kýtip, tamashanyng bolmay qalghanyna nalyghan kópshilik ayaqtaryn ilby basyp, amalsyz tarqay bastady. Jýregi ornyna týsken Qaliybek te búl jerden ketuge asyqty. «Áp, bәlem, endi búl qúryp qalghyr kәstým-shalbardy kiysem, onbay keteyin. Búnyng bәri qatynnyng kesiri». Lezde poshtagha erteng barudy úigharghan Qaliybek Bijamaldy ishtey boqtap, ýiine qaray zytty.
Qanat Tileuhan
Abai.kz
