« QYRUAR KÓP NAN TABAMYN DESENIZ...ÁDEBIYETTEN KETINIZ!..»
Ómir-derek: Qalbay Ábdiramanov- 1947 jyly 15 mamyrda Qaraqalpaqstan Respublikasynyn Beruniy audanynda tughan. 1974 jyldan KSRO Jurnalister Odaghynyn, 1980 jyldan KSRO Jazushylar Odaghynyn mýshesi bolghan. Shygharmashylyq sapary mektep qabyrghasynda jýrgende 1962 jyldardan bastalghan. Aqynnyn alghashqy ólenderi sol 1964-65 jyldary «Qazaq әdebiyeti», «Qazaqstan pioneri», «Baldyrghan», «Sovet Qaraqalpaqstany», «Ámudariya» tәrizdi gazet-jurnaldarda jariyalanghan.
1965 jyly orta mektepti bitirip, QazMU din jurnalistika fakulitetine týspek bolady. Synaqtan óte almaghanmen, sol jyly Almatyda qazaqtyn kóptegen aqyn-jazushylarymen tanysyp-bilisedi. Solardyn arasynda jerles aqyn aghasy Tólegen Aybergenovpen bir pәterde baspalanap, qamqorlyghyna bólenedi, Múqaghaliy Maqataevqa ólender oqytady. Abay atyndaghy Memlekettik syilyqtyn iyegeri, Qazaqstan Halyq jazushysy Múzafar Álimbaevpen sol kezderde bastalghan ústazdyq-shәkirttik baylanys 47 jyldan beri osy kýnge deyin sabaqtasyp kele jatyr.
1966 jyly T.Shevchenko atyndaghy Qaraqalpaq Memlekettik pedagogikalyq institutynyn filologiya fakulitetine oqugha týsken Qalbay Ábdiramanov búl institutty 1971 jyly bitirgennen respublikalyq «Sovet Qaraqalpaqstany» gazetine júmysqa ornalasyp, onda 1981 jyldyn jeltoqsan aiyna deyin 11 jyl gazettin әdebiyet jәne óner bóliminde tilshilik, mengerushilik qyzmetterin atqarady.
Aqynnyn sonda jýrgende 1977 jyly «Jýrektegi jazular», 1981 jyly «Keleshekke sapar» atty ólender jinaqtary jaryq kóredi. 1968 jyly «Ámu gýlderi», 1977 jyly «Sәuir» újymdyq jinaqtarynda, 1981 jyly tatar tilinde Qazan qalasynda jaryq kórgen qaraqalpaq aqyndarynyn «Aral dulkynnary» atty antologiyasynda jariyalandy. Osyghan qosa-qabat onyn ólenderi qazaq baspasózinde qatarlasa jaryq kórip, «Qys» atty óleni qazaq synyptarynyn «Ana tili» oqulyghyna kirdi.
Qalbay óz Otany – Manghystau oblysyna kelgenge deyin úzaq shygharmashylyq dayyndyqtan ótti. «QAZAQNAMA: Qazaghyma hat» atty kóptomdyq qoljazbasyn bitirgen ol 2000 jyly mamyr aiynyn ayaghynda býkil janúyasy, bes úly, eki qyzy, nemerelerin qolynan jetelep Aqtau qalasyna at basyn tiredi. Manghystaugha kelgennen bergi jerde aqynnyn ólenderi gazet-jurnaldar basylymdaryn esepke almaghannyn ózinde eluge juyq әrqily kitaptargha endi.
Aqynnyn ólenderi 1967-1995 jyldar aralyghynda 28 jyl «Ana tili» oqulyghynda oqytylghan bolsa, qazirgi shaqta «Ana tilime», «Úldaryma nasihat» atty ólenderi Ózbekstan Respublikasy Bilim beru ministrligi tarapynan bekitilip, 2005-2006 oqu jylynan bastap qazaq synyptarynyn 7-synyp әdebiyet oqulyghy jәne hrestomatiyasyna endi. Oqulyqtyn bir basylymynyn taralymy 14000 dana. Aqyn búl oqulyq-hrestomatiyada T.Aybergenov, M.Shahanov, Ó.Qojamúratov siyaqty aqyndarmen jalghastyryla oqytyluda.
-Qaleke, songhy kezde jazghan bir óleninizde:
«Almas qanjar tireldi qyngha baryp,
Ótirik sóz tireldi shyngha baryp,
Kýnamyzdan aiyghyp jas kezdegi,
Jylap alsaq qәitedi qúmgha baryp!..»,-degen joldargha kózim týsken. Jalpy sóz degende ne, siz pәlenbay jyldar boyy osy sóz siqyryna arbalyp, basynyzdy taugha da tasqa da soghyp kelesiz? Ne týidiniz?
-Birinshiden,SÓZ degeniniz Adamzatty Adam etken, Qúdireti kýshti Qúdaydan keyingi Qúdayday úly nәrse. Sondyqtan adamzat sózden jaralghan degen de әngime bar. Onasha jatyp alyp,ózinizshe oilap kórinizshi. Jeti milliardtan artyq adamdy adam etip túrghan sóz emey ne dep oilaysyz? Sondyqtan biz sózdi kiyeli deymiz. Ekinshiden kýieli de nәrse sóz degen. Adam sózine iyelik etu kerek. Sondyqtan ol iyeli de nәrse. Jәne bir aita ketetúghyn nәrse «aqyn sózdi Jaratushy, jasaushy, әserge bóleushi, joqtan demey aq qoyalyq, bardan jasaushy retinde de ol Allataghaladan sәl beride... Osydan órbite kele, jazushynyng adam janynyng injeneri ekendigi turaly týsinik kelip shyghady. Búl sózden shygharma jasaushy aqynnyng tabighatynyng osal bolmauy kerek ekendigi turaly әngime.
Sózding jәne bir qúdiretti jeri ol baylanys qúraly. Qúral ol...Nayza siyaqty,qylysh pen qanjar siyaqty, zenbirek pen bomba siyaqty.
Mening «QAZAQNAMA» kitabymdaghy bir óleng bylay týiindeledi:
«Qolda,qazaq,qoldasan,
Qorla,qazaq,qorlasan.
Jaratamyn qalay sóz,
Ózim Qúday bolmasam!..»
Men sózding kýshi menen qúdiretin osylaysha badyrayta dәripteymin. Óitkeni,aqyn auzynan shyqqan qúdireti kýshti SÓZ degen tylsymnyng tirini tiriley óltirip, ólini tiriltip jatqanyna myndaghan, milliondaghan mysal tauyp beruge bolady... Men jazushymyn, sózben joqty jasaymyn, ólimen birge kórge kiremin...Mening soqyrmen soqyr bolyp monolog oqyghanymda túla boyynyz kógerip, deneniz týrshigip ketedi...Mysaly Atom bombasy tastalghan kezde janarynan airylghan jiyrma bes jasar Hirosimaly soqyr jigitting monologi degen ólenimdi oqyghanymda, sizder týgil ózimning denem týrshigedi. Óleng 1970 jyl Hirosima menen Nagasakiyge atom bombasynyng tastalghanyna jiyrma bes jyl tolghanyna arnap jazylghan. Sol shaqta hirosimaly soqyr jigit te, janary jay oghynday jarqyldap osy ólendi jazyp otyrghan men de jiyrma bes jastamyz. Biz sózben aitqanda, Adam Sәpy siyaqty ózimiz jaralyp bolghan song sózdi, sóz arqyly beynelenetin oidy qabyrghamyzdan jaratamyz. Jaratyp bolyp onyng kórkine tanghalamyz. Sýiemiz, qyzghyshtay qorimyz.
Ghylym boyynsha aitqanda, sóz degeniniz oidyng syrtqy qabyghy. Jalpy emosiya malda da bar. Al ekinshi signal sistemasyna sóileu, oiy men sezimin sóz arqyly beyneleu kiredi. Búl órkeniyetting jogharghy satysynda túrghan tirishilik iyesi, adamizatqa ghana tәn nәrse.
Adam Sәpy jaralghannan bergi jerde sóz arqyly oilaryn beynelegen.Ortaqtasqan. Pikirlesken. Toptargha, taypalargha, qoghamdargha birikken. Dostasqan, daulasqan, jaugha qarsy kýresken...Ghashyq bolghan. Óitkeni, tirishilik tarihy songhy eki jýz million jyldyqtar tarihy...
Múny ghalymdar giyperboreya, prototýrk...dep jatady. Oljas Sýleymenovtyng kitaptaryn, manghystaulyq zamandasymyz, marqúm Serikbol Qondybaydyng kitaptaryn oqynyz. Sonda menen góri әrirek týkpirleysiz. Men sózding teoretiygi emes, aqyn retinde onyng praktiygimin. Biraq osy jerde myna nәrseni airyqsha atap ótkim kelip otyr. Ol da bolsa, songhy birneshe myndaghan jyldarda jazular tanbagha týsken, tanbalar tastargha... terige,pergamentke, qaghazgha týse bastaghan. Ol turaly aityp mening nem bar. Ghalymdar aitady ghoy. Men tek bar nәrseni eske týsirip ghana ótkim keledi.
Biraq osy jerde bir nәrseni aitqym kelip otyr.Ol sózdi jazu... Kәken Ahanov. «Til ibilimine kirispe» kitabynda «Jazu birinshiden uaqyt tandamaydy...Ekinshiden aralyq tandamaydy...deydi ghoy. Múny aityp otyrghan sebebim,mening alghashqy kitabymnyng aty «Jýrektegi jazular».
-Endi әngime auanyn osy kitapqa, ózinizge búrsaq...
-Kitap 1977 jyly jaryq kórgen.Men osy ólender jinaghymmen 1980 jyly 26 mausymda SSSR Jazushylar odaghynyng mýshesi bolghanmyn. Búl biyletke SSSR Jazushylar Odaghynyng birinshi hatshysy Georgiy Markov myrza qol qoyghan. Dәl osydan bir ay keyin búl biyletke qol jetkize almay Vladimir Vysoskiy qaytys boldy. Ol SSSR Jazushylar Odaghynyng mýshesi bola alghan joq. Qaranyz, qanday әdiletsizdik!..
«Jýrektegi jazular» qaydan shyqty?..Bilesiz be, ol úly avar aqyny, Lenindik syilyqtyng laureaty Rasúl Ghamzatúlynyng «Biyiktegi júldyzdar» kitabynan sýirelip shyqqanyn, mening «QARA TASTAGhY JAZULAR» ólender toptamamdy jazu ýstinde... 1968 jyly nauryz, mamyr ailarynda, esiktegi jazular, besiktegi jazular, qanjardaghy jazular, unskul tayaghyndaghy jazular...t.b. tújyrymdaudan kelip shyqqanyn eshkim bilmeydi...
Rasúl Ghamzatov aitqanday, barlyq adam aqyn, biraq bireuleri jazady, ekinshi bireuleri jazbaydy. Qalay jazudy bilmeydi...
Managhy sóz degeninizge miyma taghy da sóz turaly sózder oralyp jatyr, aiyp etpeniz. Biz,aqyndar ýshin sóz әleumetke eki nýkteden...eki aghzadan barady. Birinshiden qúlaqtyng tesiginen dybys arqyly barady.
Ekinshiden kózding janarynan... qaghazgha tanbalau arqyly barady.
Óitkeni sózdi qalghan dәm sezu,teri sezu,iyis sezu organdary arqyly jetkizu mýmkin emes.
Adamda bes sezu organy bar. Altynshysy aqyndyq intuisiya.Sondyqtan aqyndy óltirginiz kelse ony osy eki baylanys jýiesinen aiyrynyz.
Qadyr aghamyz bylay deydi ghoy:
O,zúlym ai,zúlym ai,
O,antatqan,antatqan,
Osal jerin erlerdin,
Qalay ghana dәl tapqan!...»...
Siz meni óltirginiz kelse, elden,qazaqtan,qazaqty qúlaghy men kóz janarynan aiyrynyz...Óitkeni men «Qazaqnama» kitabynyng avtorymyn.
Oy ortaqtasu, didarlasu turaly әngime bolghan jerde mening esime Qadyr aghamyzdyng 1967 jyly jaryq kórgen «Oy ormany» kitabyndaghy mynaday shumaqtar týsedi:
O,dosym,oylan,búl anyq:
Týskem joq әli tabytqa.
Kórgende meni quanyp,
Kórinbey ketsem qamyqpa!,.
Shyqqanym ýshin bir qonyp,
Qayyram ómir ótemin.
Kórinu ýshin jyr bolyp,
Kórinbey keyde ketemin!..
Sóz Múzart. Aysberg. Onyng ýshten eki bólegi ghana emes, jýzden toqsan toghyz bólegi sudyng astynda.
-Qaleke, súhbatymyz endi qyzyp kele jatqan siyaqty. Endi oidan jazugha auyssaq..?
-IYә, Men sózdi jazamyn.
Ábutәlipke,sen ólendi auyzsha shygharasyn, qolyna qalam alyp,ony hatqa týsir dese Ábutәlip aitady ghoy. Qolyma qalam alsam men óleng turaly emes, qolymdaghy qalamdy qalay ústaudy oilanyp otyramyn dep. Al men qalamdy qalay ústau turaly oilanbaymyn, sózimdi qalay elge jetkizemin dep oilaymyn. Qalamdy alghash ret qolyma ústaghanyma biyl alpys ýshinshi jyl. Sonyng elu tórt jylynda shygharmashylyq ónermen shúghyldanamyn.
Mening eng alghashqy kitabym «Jýrektegi jazular» .Kitap 1977 jyly óte keshigip,15 jyl degende jaryq kórdi.Sonda da búl kitaptyng shyqqanyna biyl qyryq jyl tolyp otyr.
Eger aqyn kózining tirisinde túzdalyp, qaqtalyp, mumiyalanuy kerek bolsa, sol aqyn men shygharmyn dep oilaymyn keyde. Biraq búdan útpasam, útylghan mening eshtenem joq. Pyshaqtyng qyrynday sol kitaptyng barmaghan jeri shamaly. Kitapty shygharmay alty jyl ústaghan sheneunik kitap terilip bolghan sәtte menen:
«Kitabyna rizamysyng ?..» dep súrady.
Men: «Rizamyn!..» dep jauap berdim.
Kitapta 36 óleng bar.
Búl kitap 1977 jyly Almatygha,Úlyqbek Esdәuletovtyng qolyna týsti. Ol meni izdetti. Óitkeni búl kitapta «QAZAQShA MOTIYV» degen lirikalyq óleng bar edi. Búl kitapty qazaq aqyny Erlan Baghay mening qoltanbammen aqyn aghamyz Túmanbay Moldaghaliyevting qolyna jetkizip berdi. Kitaptyng әr danasy sýirelip tariyhqa kirip barghanyn aradan qyryq jyl ótkende Siz benen Biz kórip otyrmyz.
Men turaly birneshe ret «Jyrdyng bir júmbaq júldyzy», «Ol әli ólgen emes»...degen siyaqty kóptegen maqalalar qayta qayta jaryq kórgen.
Sondaghy bir ólende:
«Qayta tughan qazaqtyng qútyndaymyn,
Anau-mynau arangha jútylmaymyn.
Óldi degen qúzghynnyng ýmiti ghoy,
Men әli azynaulaq...
typyrlaymyn!..»...
Búl mening «QAZAQNAMA» kitabymda jaryq kórgen joldar. Osy jyly 69 jastamyn. Jәne ynghayy kelgende aita ketkim kelip túrghan bir nәrse. Mening Manghystau aqyndarynyng elu tomdyghynda bir tom ólenderim bar. Jalpy óleng sany 170. Ylghy mahabbat ólenderi. «MEN SENI JAQSY KÓREM!..» dep atalady. Internetting «Qazaq әdebiyeti» jәne «Ádebiyet» atty sayttarynda jýr. Ondaghy ólenderding keybiri 50 jasta.
Tabysty kezderim de bar.
Keybir ólenning ózindik ómirbayany da bar.
Mine mynanday bir ómirbayan aitayyn:
Mysaly mektep bitirerden eki jyl búryn jazylghan «Qys» atty ólenim «Baldyrghan»nyng 1966 jylghy № 1 sanynda jaryq kóredi. 1967 jyly T.Qordabaev pen Z.Beysenbaevtardyng avtorlyghyndaghy qazaq synyptarynyng «Aana tili» oqulyghyna kiredi de jiyrma segiz jyl oqytylady. On jyldan keyin búl eki shumaq óleng «Baldyrghannyng kitaphanasynda» qaytadan jaryq kóredi. Kitapshanyng múqabasynyng syrtynda Abaydyng «Qys» atty óleni. Múqabanyng syrtqy jaghynda Qalbay Ábdiramannyng «Qys» atty óleni. Kitapshada alty aqyn. Abay,Túmanbay,Saghiy...Qalbay.Túmanbaydyng óleni bir aq shumaq. Abay atamyzben ekeuimiz múqabanyng syrt jaghyndamyz. Kitapsha «Zulaydy shanamyz» dep atalady.
Al oqulyq jalpy taralymy ýsh jarym millionnan artyq danamen Almatydaghy «MEKTEP» baspasynan 28 jylda jaryq kórgen. 1995 jyldargha deyin.
-Qaleke, shygharmashylyghynyzgha jarty ghasyrdan astam uaqyt ótipti. Ádebiyetke qalay keldiniz? Qayda tuyp, qayda óstiniz?
-Tólegen Aybergenovpen jerlespin. Ekeuimi agha,inimiz. Mektepti 1953 jyly qazaq tilinde, qazaq mektepterining programmasy boyynsha oqudan bastadym.Sizder oqyghan kitaptardy oqydym. Bastauysh mektepte oqyp jýrgen jyldarymda óte kóp kitaptardy oqyp tauystym. Shygharmalarymdy birneshe tilderde jazdym.Tórt tildi óz ana tilimdey bilemin. Sol tilderde sol elderding aqyny retinde jaryq kórdim. 1980 jyldan SSSR Jazushylar Odaghynyng mýshesimin. Kitap oqyghanda til talghamay oqy beremin. Búl mening kemshiligim emes,artyqshylyghym.
Dýniyedegi otyz elding qatarynda bolamyz deymiz. Sonyng ishinde әdebiyetimiz de aldynghy otyz elding qatarynda bolugha tiyisti. Ol әdebiyetterding arasynda aghylshyn, fransuz, nemis, orys, japon, qytay, arab, ýndi, týrik degen halyqtar bar. Biz ózimizding auylymyzgha úzaghyraqtan, on myn, jiyrma myng shaqyrym qashyqtyqtan, qoldan kelse gharyshtan, bes jýz shaqyrym biyikten kóz saluymyz kerek.
Alghashqy shygharmashylyghym, mening aqyndyq ónerge úmtyluym 1962 jyldyng kókteminen, «Kóktem» degen óleng jazudan bastalghan. Sol jyldyng kóktem, jaz ailarynda eki jýzge juyq óleng jazghanmyn.Toghyzynshy synypqa sol eki jýzdey óleng jazylghan qalyng dәptermen keldim. Sol jazghan ólenderimning barlyghy derlik múqiyat saqtalghan. 1963 jyly eng alghash ret «Qazaq әdebiyeti» gazetinde Marat Otaraliyev degen shyghardy, manghystaulyq aqyndar qatarynda mening de birer shumaq ólenderim maqtala bastady. Shyqqan gazetterim «Qazaq әdebiyeti», «Qazaqstan pioneri», Baldyrghan».
Jәne birdeneni aitayyn. Múny da bireu bilse,bireu bilmeydi. Mening Ózbekstan jәne Qaraqalpaqstan respublikalarynda bir jarym million qazaghym otyr. Men olardyng jetinshi synyp «Ádebiyet» oqulyghy jәne hrestomatiyasynda on bir jyldan beri Ózbekstan bilim beru ministrligining bekitiluimen oqytylyp jatyrmyn. Oqulyq «Qozy Kórpesh Bayan» súludan bastalady. Shalkiyizden kele kele Tólegen Aybergenov, Múqtar Shahanov, Ómirzaq Qojamúratov, Qalbay Ábdiraman shygharmashylyghyna úlasady.Kitapty әr jyly 14 000 qazaq balasy oqyp jatyr. Búl degeniniz 154000 qosymsha taralym degen sóz.
Syrttaghy qazaq balasy bizding qandas bauyrymyz emes pe? Qaraqalpaqstan Respublikasy 1936 jylgha deyingi Qazaqstan Respublikasynyng territoriyasy ekenin, ony kimderding bir qap kartoshkagha aiyrbastaghanyn esinizde saqtap qoyynyz.
Mening eng baqytty kezenderimning biri sol 1963-1965jyldargha tura keledi. Mening alghashqy ólenderimdi oqyp, pikir aitqandar, kómekteskender Iztay,Tileubergen Júmamúratov,Saghi, Múzaghan, Ábdilda Tәjibaev, Múqaghaly Maqataev,Tólegen Aybergenov, Qadyr Myrzaliyev. Olar óte kóp. Men solardyng barlyghynan sabaq aldym. Barlyghyna da ólenderimdi oqyttym. Aqyndardan janyma eng jaqyny Saghy Jiyenbaev pen Túmanbay Moldaghaliyev dep esepteymin.
Mening aqyndyq tәjiriybe alar kitabym sol jyldary «Jas qanat» jinaghy bolghan.Ol kitap 1959 jyly basyldy. Búl jyldar qazaq poeziyasynda ýlken bir lirikalyq baghyttyng kelu jyldary dep esepteymin.
1947 jyl 15 mamyrda tuylghanmyn. Qúrdastarym Kenshilik Myrzabekov, Ómirbay Sәuirbaev, Seysen Múqtarúly,Tynyshbay Rahimov, Iranbek...Sәl ghana aldymda Aqúshtap Baqtygereeyv. 1963 jyly «Qazaq әdebiyeti» gazetinde «Jyl qarlyghashy» atty ólender toptamasy jariyalanghan shaqta mening de azdap iyghym kórine bastaghan.
-Qaleke, Sizding kezinizde hat jazysu әdemi bir ýrdis bolatyn. Tipten til ústartu desek te artyq aitqandyq emes. Kóbine baylanys hattar arqyly bolghan ghoy, sondyqtan hat jazysudyng roli haqynda ne aitar ediniz?
-Hat jazysyp túru kerek dep esepteymin. Sosyn kýndelik jýrgizu kerek. Men hattar arqyly Múzafar Álimbaevpen baylanystym. Oghan da 51 jyl. Óte myqty qazaqtyng aqyndarymen baylanystym. Men olargha óleng joldaymyn. Olar maghan hat jazady. Ol hattardyng kóbi mende saqtauly. Múzafar Álimbaev búdan elu jyl búryn ózi hat jazdy. Mynau Múzaghang jazghan hat. Alpys besinshi jyl, «Baldyrghan» jurnaly.Mynau «Júldyz» jurnalynan Maqataev jazghan hat. M.Maqataev ólenderimdi oqydy. Elu jyl búryn. Ózi hat jazdy. Haty mende әli kýnge saqtauly. Mine sol hat.
Tólegen Aybergenov Almatyda qasyna ertip jýrdi. Kómek berdi. Qonaq bolyp jýrgen baspanasyna aparyp panalatty. Berqayyr Amanshin degen aghamyzben tanystyrdy. Ol da bizge jәrdem berdi. Birer jyldan song Aybergenov ketti. Toghyz jyldan keyin Múqaghaly Maqataev qaytys boldy. Ekeui de mening aghalarym edi.
Osy jerde kitap oqu jayly aitqym keledi. Oquy az adamnyng ólenderi jútang keledi. Oqu,ýirenu aqynnyng irgetasy. Aqyn bolu ýshin tek qazaq aqyndaryn ghana emes, kóp elderding aqyndaryn oqu kerek. Sonda óz әdebiyetinning dengeyin anyq bilesin. Aqyn bolu ýshin tek ghana óz dәuirinning aqyndaryn ghana emes, býkil adamizat jaratqan qúndy shygharmalarmen tanystyghyng bolu kerek. Óte kóp oqu kerek.
Alpysynshy jyldary qazaq әdebiyetining irgetasynda,bizding irgetasymyzda túrghan aqyndar, óte myqty aqyndar boldy. Olardyng barlyghyn sizder tanisyzdar.Mysaly, kógildir baqsha syr aitty, syr aitty mylqau týn maghan. Kóginen býgin jii aqty, Júldyzdar kózin júmbaghan...Túmanbay Moldaghaliyev.
Mysaly, Sen meni oiladyng ba, týsimde kórdim, Tobyldyng ormanynda, Tobylghy ishinde kórdim. Syrbay Mәulenov.
Mysaly, Abzal jar, aru aq zaldar, Aq zaldar, appaq vokzaldar, tileules jerge attandym, tilender maghan aqjoldar...Men seni kóp izdegem, әndi arman, armiyaly arman,sabylyp shartaraptan,búrang bel dariyalardan,búrymy tarqap aqqan.Tólegen Aybergenov degen siyaqty.
-Aqyn eng aldymen ýstelge otyrarda nege mәn berui kerek dep oilaysyz? Kitap shygharudyng mýmkinshiligi turaly ne aitar ediniz?
-Cóz, sóilem aqynnyng sazbalshyghy, ermeksazy. Qolyndaghy qúraly. Mine osyghan mәn berui kerek. Osy kýnde qolyna qalam alyp aqyndyqqa talasqannyn, aqyndyq qúqyghyn súray bastaghannyn myna Manghystauda kóptigi sonshalyqty, itti úrsang aqynnyng basyna saridy. Aqyn degen onshalyqty kóp bola bermeydi ghoy. Manghystauda óte nashar aqyndar kóp. Sondyqtan óleng jazatyn aqynnan, óleng jazbaghan adamdy qaharman siyaqty kóremin.
Aqyn ózining mal baqqan auylynan aulaqtau, biyigirek dónge shyghyp, óz auyly turaly oilanuy kerek shyghar. Ol auyl seniki. Sen óz auylyndy elden artyq jaqsy bilging kelse, Rasúl Ghamzatúlynyng «Mening Daghystanym» shygharmasyn oqy! Óz auylyna jaramsaqtanudan asa almasang sening óte nashar aqyn, óte nashar azamat bolghanyn.
Sondyqtan...
Kelgenim joq búl jerge óleng izdep,
Keldim birge qosylyp ólemiz dep.
Áu basynda bireuler shәy bergen joq,
Tóbedegi shәy berse...
Beremiz dep!..
Al búl jerde it te jazushy, bit te jazushy, jyndynyng da bir eki kitaby bar. Aqynnyng kóptigi sonshalyqty, óleng jazbaghan bir azamatty tauyp edim,ýiine әulie sanap ziyaratqa barghym keldi.
«Jaqsym da bar ózimnin,jamanym bar,
Jýirigim bar qasymda,shabanym bar.
Ózge aqynnyng Qalbaygha keregi joq,
Jazbaytúghyn ózimning Amanym bar!..-dep bir jetpiske kelgen Aman degen qúrdasymdy marapattaghanymdy jasyrmaymyn.
Bizde kitap shygharudyng mýmkinshiligi óte kóp. Búl әriyne progress. Biraq kitaptyng qadirsizdenui,oqylmauy aqynnyng qadirsizdenui degen sóz. Ýsh darynsyzdyng kitabyn shygharyp berseniz, sol ýsh darynsyz, azynaulaq uaqyt ótken song bir daryndyny úryp jyghady. Eki adam, bir adamnyng qúdayy degen maqaldy bilesiz ghoy. Mine búl regress.
Sonau alpysynshy jyldary orystyng ýlken aqyndarynyng biri Mihail Isakovskiy kitapty shygharmau turaly maqala jazdy. Mihail Yurievich Lermontovtan tandamalyndy shygharyp bereyik degende aqyn on ýsh aq ólenin aparghan kórinedi. Al qalghan ólenderiniz qayda degende aqyn: Mening ózge ólenim joq dep jauap bergen eken. Jәne bir mәsele aqyn bolghan kisining kitabyn, aqyn bolghannan keyin shygharu kerek emes pe? Joq bizdegi mýmkinshilikting kóptigi sonshalyqty, biz aqyn boluy mýmkin adamnyng da, aqyn bolmauy mýmkin adamnyng da kitabyn aldyn ala shygharyp berip jatyrmyz. Mine mәsele qayda?!.
-Endi jas aqyndar shygharmashylyghy...
-...Týsindim. Ádebiyette jas aqyn degen termin bar. Búryndary jas aqyn otyzda, qyryqta bolatyn. Al qazir jas aqyn on altyda syzdanady. Dauysyn juandau shygharghysy keledi. Biraq qúday әli bermegesin ol dauys qayda barady, shinkildeydi...Jalghan marapat ózinen ózgeni bilmeytin grafomondardy, liyderlerdi jasap shygharady. Búl liyderler men grafomondar ózinen әri ósip eshqayda bara almaytyn nashar aqyndardy marapattaydy. Ádebiyette oblystyq, respublikalyq degen shekara joq. Ol jalpy әlemdik, eng kem degende últtyq. Gete, Geyne, Shiller degen siyaqty. Bayron, Beranje, Abay,Maqtymqúly,Ájiniyaz degen siyaqty... Aytmatov pen Múqtar Áuezov degen siyaqty. Olar óz elining de, dýniyejýzi әdebiyetining de bedelin arttyrdy.
Túlparlar tuyla beredi...
Rasúl Ghamzatúly «MENING DAGhYSTANYM».
Servantes «DON KIHOT».
Prosper MERIYME,Stefan Sveyg,Aziz Nesiyn...degen siyaqty. Joq qoy olar qazir. Biraq Nikita Sergeevich Hrushev aitpaqshy, sýt kóp bola bersin, qaymaq sýtten shyghady dep ýmittenemiz- daghy.
-Aytqanday, Qaleke, әdebiyetting nany bar degen sózdi kóp estiymin. Mine sol turaly aityp berinizshi?
-Ádebiyette әrqashan nan joq. Pushkin alpys myng som qaryzben kómildi. Onyng әieli Nataliya Goncharova әr jylghy kiyimining ózine alpys myng som júmsap otyrdy. Gogoli qyryq sommen bir ay kýn kórdi. Qyryq somgha kitaphanadan Shillerding kitabyn alyp oqydy.
Aqyndar shygharmashylyqpen shúghyldanuy kerek qoy. Men eng songhy qalamaqymdy bir myng toghyz jýz seksen birinshi jyly aldym. Ólenimning әr jolyna bir som jiyrma tiynnan, ýsh baspa tabaq kitabyma eki myng bes jýz jiyrma bes som jiyrma tiyn tóledi. Men SSSR Jazushylar Odaghynyng mýshesimin. Biyl otyz bes jyl. Óte kesh óttim.
Aqyn shygharma jazu ýshin qaryny toq boluy kerek. Bireuge birdene deui ýshin ol erkin boluy kerek. Al erkin boluy ýshin onyng qaltasynda qarajaty bolugha tiyisti.
Shygharmashylyq aqyndy baghugha tiyisti. Óitkeni, Júmeken aghamyz aitpaqshy «Aqqudyng da jemsauy bar...». Qazirgi zaman mine osyny úmytqan. Búrynda da solay bolghan. Songhy ghasyrlarda da solay bolady. Nan tabamyn deseniz әdebiyetten ketiniz...
-Qazir aqyn-jazushylardyng kitaptary tom tom bolyp, baspa tabaghyna úarasang basyndaghy bórking úshatynday bolyp shyghyp jatyr. Búghan ne deysiz?
-Qazaq poeziyasyndaghy óte-móte baghaly kitaptar óte kishkene kitaptar boldy. Iztay Mәmbetovting «Tabantal», Júmeken Nәjimedenovting «Kýi», Túmanbay Moldaghaliyevting «Zulaydy kýnder», Qadyr Myrzaliyevtyng «Oy ormany», Tólegen Aybergenovting «Ómirge sayahat», Múqaghaly Maqataevtyng «Qarlyghashym kelding be?» t.b. Olar asyp ketse eki baspa tabaq kitaptar, jetpis, seksen bet. Jýz bettigi de bar arasynda. Býkil qazaq halqy jatqa biledi...
Al bizding Kenjebekting kitaby on bes jarym baspa tabaq! Múqaghaly Maqataevtyng ólerde qolyna ústap, endi men ólmeytin boldym dep rahattanyp, jastyghynyng astyna jastanyp ólgen kitaby jeti aq baspa tabaq. Qúdayym-ay, mine bizder qandaymyz? Mine biz qalay óltiremiz Hantәnirdey aqyndardy. Jelin ishine qamap, jan-jaghyn shyrmap, aldyna shlagbaum túrghyzyp, qolyn nangha jetkizbey, sugha jetkizbey...It tyshyp jatqan qaghazgha jetkizbey...matap, shynjyrlap, shlagbaumnyng aldynda ózining galstugimen ózin buyndyryp...
Mening ólenderimdi «JÚLDYZ» jurnalynda shygharayyn dep jatqanda Maqataevty júmysynan aidap, quyp jiberdi. Ólenim basylghan joq. Múqaghaly ótirikshi boldy. Onyng ornyn kimder aldy? Hattary bar mende Múqannyn... bilemin olardy. Olardyng da birazy myqty aqyndar. Biraq Maqataevtay emes ekenin kózben kórip otyrsyzdar.
Mening ólenderim «Júldyzdyn» aradan 444 sany ótkende, 37 jyl ótkende baryp basyldy. Qayta qayta basyldy.
Múqaghaly agha degim keledi qazir...
Múqaghaly agha!
Hatyndy alghanyma biyl mamyr aiynda 50 jyl!
Sizdi elu jyldan beri aghalaumen kelemin. Rahmet Sizge de, myna kýnderge jetken maghan da!..
Men degeniniz qazaqpyn. Tashkentte basylghan ólenderimde de, Nókiste basylghan ólenderimde de, Tatar,Bashqúrt, Azerbayjan tilderinde basylghan ólenderimde de osy serpin úryp túr!...
-Qaleke, rahmet! Uaqytynyzdy bólip súhbat bergeninizge jәne biyl kelip jetken 70 jasynyz qútty bolsyn!
-Rahmet senderge! Mendey shaldy elep-eskerip, indetip tauyp alghandaryna, el aldyna shygharmaq bop otyrghandaryna!
Súhbattasqan Saghyndyq Rzahmetov,
Manghystau oblysy,
Aqtau qalasy 20 sәuir, 2016 jyl.