Ghalamtor mәdeniyetining jana serpini damyghan elderdegi etnostardan góri, damushy elderdegi etnostardyng «bәrine antaryla qarau» sezimin tudyrdy.
Búghan ózgeni emes, býgingi qazaqstandyq aqparat salasyn mysalgha alugha bolady. Internet engeli beri jyl ótken sayyn bizding últtyng boyynan búryn onsha tanys emes «jat qylyq» kýnnen kýnge órship, sýzgisiz qabyldau men tanymsyz, toqtausyz úrandau ghadeti payda boldy. Osydan onshaqty jyl búryn aqparat әleminde saliqalyq, salqynqandylyq, saraptamagha jýginu tәn bolsa, býgin tek reyting qualau, sensasiya jasau, eldi tanghaldyru, arsyzdyqpen bolsa da at shygharu etek aldy. Aqparat tasqynynyng tolassyzdyghy sonday, birinen song biri sana esigin dýrs-dýrs úrady… Búl tasqyndy bógeu bekershilik, onyng paydalysy men ziyandysyn iriktey, súryptay alatyn últtyq sýzgi otandyq aqparat qúraldary boluy kerek-tin. Ókinishtisi, qazaq sayttary onday qauqargha ie emes.
Múnyng birneshe, tipti ondaghan sebebi boluy mýmkin. Qarjynyng joqtyghy, jana medialyq resurstardy biletin kadrdyng tapshylyghy (qazir olardyng sany artyp kele jatqany kóz quantady), memlekettik mýdde men últtyq iydeologiyanyng toqaylasar túsynyng belgisizdigi, qazaq tilining (memlekettik tildin) biylikke ótimsizdigi, kәsiby jurnalisterden góri ózin tanytugha qúmar bir top (bәlkim, myndaghan) danghazasy basym jazarmandardyng «júldyzgha ainaluy», jurnalistikany yaky bloger boludy suretke týsu men «anda jýrmin, mynda jýrmin» habarlasy dep qana týsinetin «әuesqoylardyn» moldyghy, ghalamtordy tútynushylardyng «bәrine antaryla bas shúlghityn» balandyghy (nadandyghy deuge auyz barmaydy) jәne qazaqtildi (arnayy aityp otyrmyz) sayt basshylary men jetekshilerining kópsandysynyng toghysharlyghy men izdenudi emes, kóshirudi qúp kóretindigi, orystildi sayttardy basyp ozam degen esek dәmemen olardy ainytpay qaytalap, keyde olar barmaytyn arsyz ataqqa úmtylatyndyghy sebep bolyp otyr.
Jәne osy maghynasyz hәm betining kiri besbattam aqparatty elden búryn qaghyp týsirudi oilap, monitorgha tesilumen kýn ótkizip jýr. Analar bizdegi sayttardyng yryn-jyryny men qoqys toly arhivterin endi nemen ýstemeleymiz dep, kelesi «sensasiyasyn» әzirleuge úmtylady. Kóp ótpey «qaqyryq pen týkirikke» toly kelesi aqparatyn ile qoyady da, múny qaysylaryng jerge týsirmey jútar ekensinder degendey, andyp, «noqal qazaqtardyn» talasqa toly jankeshtiligin syrttay baqylap otyrmaq.
«Qaqyryq pen týkirik»
Meninshe, bәrin qaytalap, malta ezuding qajeti shamaly, eng basty kiltipan qaptaghan qazaqtildi sayttardyng bir-birinen ainymaytyn, baghyt-baghdarsyz, mazmúnsyz, jyltyraqqa qúmar, «óldi, atty, shapty, asyldy, zorlady» degen etistikterding ainalasynan ghana ózderin izdeytin biliksizdiginen tuyndaydy.
Áytpese, osynshalyqty juyndy-shayyndyny úsynu arqyly reyting jinar bolsa, býginderi bizding sayttardyng basym bóligi «zeronyn» tórinde maldas qúryp otyrar edi. Oghan әli jete alghan joq. Jete almaydy da. Birining ókshesin biri basyp, men senen ozdym dep mәz bolysqanymen, orystildi aqparattardyng shanyna da ilese almay keledi. Sebebi, orystildi sayttar búl taqyryptardy bizding әlgi arzan ataqqa qúmar saytsymaqtar myng jerden tyrashtansa da, elden búryn halyqqa úsynyp, al endi sender shulandar dep qarap otyrady. Bizding ózderin aqylman, oqyrmandy tobyr dep oilaytyn ondaghan sayt endi japa-tarmaghay olardan ilip alyp, jyrtys jyrtqanday mәz bolysumen әure. Jәne osy maghynasyz hәm betining kiri besbattam aqparatty elden búryn qaghyp týsirudi oilap, monitorgha tesilumen kýn ótkizip jýr. Analar bizdegi sayttardyng yryn-jyryny men qoqys toly arhivterin endi nemen ýstemeleymiz dep, kelesi «sensasiyasyn» әzirleuge úmtylady. Kóp ótpey «qaqyryq pen týkirikke» toly kelesi aqparatyn ile qoyady da, múny qaysylaryng jerge týsirmey jútar ekensinder degendey, andyp, «noqal qazaqtardyn» talasqa toly jankeshtiligin syrttay baqylap otyrmaq. Olargha keregi sol – ózderining «qaqyryghyn» úsynyp, onsyz da bedeli az qazaq internet әlemining úsqynsyz, mәnsiz dýnie ekendigin aiparaday әshkereleu.
Basqany aitpalyq, eger qazaq sayttary kóshirgish bolsa, jibi týzu, býgingi qoghamnyng jandy jarasyn anyqtaugha úmtylatyn, oily da túshymdy dýniyeler orystildi sayttarda órip jýr. Aghylshyn tilin biler audarmashylar tabar bolsa, tipten kóp. Bizding sayttarymyz olardy kóruge, oqugha qyzyqpaydy. Ondaghy maqsattary – olardyng paydaly, әserliligin sezbeuinde emes, «oqyrman qajetsinbeydi» degen jalang senim jәne «reytingke paydasy tiymeydi» degen ishki menmen pighyl. Eger osy shyn mәninde qoghamdy alapeske ainaldyrar aqparattargha júmsaghan kýshin sana sýzgisinen ótkizip, paydaly, maghynaly, oy salarlyq maqalalar men ózekti aqparattargha júmsaghan bolsa, onda bizding oqyrmandar da «adamdyq keyipte» tildesip, ózining tili men dilinin, tarihy men ruhynyng ózgelerden kem emestigin andar edi jәne túraqty kontenti payda bolar edi. Qazir «arzan kýlki» men kórseng qúsqyng keletin jalanash viydeolardy kýn-týn demey úsynyp otyrghan sayttardyng túraqty kontenti bar dep aita alasyz ba?! Joq. Óitkeni, olar úsynghan «sýbeli» dýniyeni kez kelgen әleumettik jeli qoldanushysy erinbey-aq tauyp alady. Býgin senen keziktirse, erteng sen sekildi taghy bireuden kóredi. Tek erinbey úsyna bergendikten, biraz uaqyt oqyrman jinap, eki eteging deldender-au, biraq olar túraqty oqyrmanyng bolmaq emes. Kýni erteng eseyer, jalyghar. Tek sen jalyqpaysyn. Ózinning kelesi «buyn» oqyrmanyng ýshin aryptalasyp, eki borbayynnan su aqqansha ónmendeumen kýn ótkizesin…
Jogharyda aittyq, bizding halyq «ózining týk bilmeytini» ýshin qorynyp, «bәrine antaryla qarap», sonyng esesin qaytaru ýshin jantalasuda ekendigin. Osy quatyn ondy baghytqa búrar aqparat bolmaghandyqtan, olar tobyrlyqtyng túnghiyghyna qarap, melshiyip túr…
Búryn biz telearnalardy, olardyng júldyzqúmar, sensasiya izdegish miskin halderine alandaushy ek, osy kezde olar bizding internettik basylymdardyng shanyna da ilese almay qaldy. Olar (telearnalar) býgingi sayttargha qaraghanda әldeqayda qauqarsyz eken… Úzaqty kýn әleumettik jelilerde otyratyn milliondaghan kórermendi (oqyrmandy) qan-jyn aralas las aqparatpen meldektetip, olardyng tútas bolmysyn laylap otyryp, bizding sayttaghy әriptesterimiz «búl elding bolashaghy búlynghyr, biz kýresip-aq jatyrmyz» dep «keleli әngime» aityp otyrghanyn kórgende jәne sol sózderine ózderi esh kýmәnsiz senetinderin bayqaghanda, sizge ótirik, maghan shyn, janyng múzdaydy. El ýshin, otan ýshin, últ ýshin emes, aqsha ýshin, ataq ýshin, reyting ýshin «kýn otyrmay, týn úiyqtamay» enbek etetinderin bir uaq moyyndasa, imanynan ainalmaysyng ba?!
Bir nәrseni ashyp aitu paryz: adam óltirgen, qyz zorlaghan, bireuding aryn taptaghan, jan týrshigerlik hayuandyqqa barghan azghyn paqyr qanday qylmysker bolsa, jazbaq týgil aitugha tiling kýrmeler, kóruge jýzing shydamas jamanattyng bәrin әlemge jar salyp jýrgen sayttar da sol qylmystyng sebepkerleri… Ar men újdan aldynda, últ bolashaghy aldynda olardy aqtaugha, jaqtaugha dәtimiz jetpeydi…
Gazetterding hali
Qazir әlgi ataqshyldar kisimsinip, jaqtyrmay qaraytyn qazaq basylymdary, gazetter men jurnaldardyng basym bóligi ylghap, ekshep, barynsha, shamalarynyng jetkeninshe paydaly dýnie úsynugha úmtylady. Eger sol materialdar bolmasa, onda býgingi qazaq interneti tek «qara noqattarmen» bezendirilgen eng mýsәpir keyipke ener edi. Ókinerligi, dәstýrli basylymdardyng dәrmensizdigi, oghan memlekettik jәne oqyrmandyq kózqarastyng suyqtyghy olar jazghan dýniyelerding tasada qaluyna sebepker bolyp túr. «Qazaq әdebiyeti», «Jas alash», «Egemen Qazaqstan», «Ayqyn», «Ana tili», «Jas órken» újymy, «Týrkistan» bastaghan iri mektep bolarlyq basylymdar men oblystan shyghatyn tarihy bar gazetterding tandauly maqalalary men saraptamalarynyng býgingi «júldyzdy» sayttardyng kez kelgen qoqyr-qoqsyghynan óligi artyq. Sharasyzdan key kezderi olar da «sensasiya» jasap kórmek bolady, olary myna shu-shu etken jelókpelengen ortagha «ótpey» qalady da, amalsyz búrynghy ayanyna basady. Búl basylymdarmen balama bolarlyq tәuelsiz basylymdargha memleket qolúshyn berer bolsa, kәsiby jurnalister shoghyry әli-aq ulanghan oqyrmandardyng biraz bóligining betin beri qaratar edi. Dәstýrli basylym men jana media resursynyng orta túsyn dәl taba biletin modernizasiya qajet-aq. Ony oilaytyn biylik qaydan bolsyn! Olargha da oqyrmandardyng «gólaytshyl» shuyldaqtyghy kerek…
Eger erinbey zertteseniz, «juyndymen» kýn kórip otyrghan sayttardyng kóbinde kәsiby dengeyi joghary jurnalister joqtyng qasy. Barynyng ózi «joly bolmaghandar» men talghamy tayyz jazarmandar. Sondyqtan da bolar, basqasyn aitpay, tek jalang aqparattardyng taqyryptary men andatpasyn aqtarynyzshy, tolyp jýrgen qatelikterge kezigesiz. Qazaq tilin qorlaudyng múnday soraqylyghy búdan búryn bolmaghan da shyghar. Sóite túryp, bizding әlgi shuyldaq sayttaghy «jurnalisterimiz» haline qaramay, kәsiby jurnalister men salmaqty basylymdardy keleke ete: «Ana gazettegiler ne istep jýr osy?» dep mysqyldaudan bir sәt arlanbaydy.
Optimistik kózqaras bar ma?
Biz barlyq saytty bir shybyqpen aidaudan aulaqpyz. Mәdeniy-әdebi, ruhany salalargha beyimdelgen, imany әlemge shaqyratyn birshama talghampaz sayttar bar. Sayasy saraptamasy tәp-tәuir birer internet basylymdar kezigedi. Tym az. Qazaq sayttarynyng kóshbasshysy «Abai.kz» portalynyng ózi ay sanap kóbeye týsken qalyng shuyldaqtyng ortasynda qalyp barady… Baghyty, baghdary ondy sayttardyng ýnin myna «alamanshyl» top estirter emes, oily qauym sanasqanymen, keudelep bolmaytyn, ózining bilimsizdigin aighayymen býrkemelegisi keletin sayttardyng tizgin ústarlary eng negizgi kontent bolugha tiyis jastardy ózderining «qoralaryna» kirgizip alghan, olardy bir mezet bos qaldyrugha, oilandyrugha múrsat bermeydi jәne sonysyn «últ aldyndaghy qyzmet» dep úghady.
Búdan shyghudyng bir-aq joly bar: qazirgi qazaqtildi mediaresurstargha shytjana modernizasiya kerek. Búghan eng aldymen biylik, sosyn aqparat qúraldarynyng basshylary mýddeli bolghanda ghana, kóshting beti keri qaytady. Jana jol, jana josyn izdeydi. Al onsyz últtyq tanymymyzdy kýlge ainaldyryp, odan shyqqan qara jalyngha dirdektegen beybaq sýlderimizdi jylytuymyz mýmkin. Optimistik kózqaras úsynar jan bolsa, marhabat!
T. TANJARYQ
dalanews.kz
