Erlan Bilәl, 

M.Áuezov atyndaghy Qazaq Memlekettik akademiyalyq drama teatr diyrektory, QR enbek sinirgen qayratkeri, Jastar Odaghy syilyghy laureaty

QAZIRGI TEATR UAQYT TALABY

Qazaq ónerining qarashanyraghy M.Áuezov atyndaghy akademiyalyq drama teatrdyng qúrylghanyna 90 jyl tolyp otyr. Búl –tek teatr ýshin ghana emes, jalpy qogham ýshin, qazaq óneri men mәdeniyeti ýshin ýlken ruhany mereke. Býkil halyqtyn, Alash ardaqtylarynyng armany jýzege asyp, qajyrly qimyl-qareketterining arqasynda qúrylyp, halyq arasynan shyqqan «samorodok sary altyn» talanttar irgesin qalaghan,óz tarihynda elimen birge damyp-órkendegen teatr býgingi tanda da dәstýrdi layyqty jalghastyryp, tәuelsiz Qazaqstan sahna ónerining kóshbastary bolyp keledi.Teatr qazirgi tynys-tirshiligi elimizding tynys-tirshiligimen biregey.

Ár kezenning ózindik iydealdary, basymdyqtary, iydeya-maqsattary bolady. Býginde elimiz mýldem jana sayasi-ekonomikalyq, mәdeniy-әleumettik kenistikte kýn keshude. Ruhany túghyrdyng manyzdy bóligi ónerge, onyng ishinde «tobyrdy últqa ainaldyra alatyn» teatr ónerine elimizde  әmanda erekshe kónil bólinip otyrady. Algha qoyylghan maqsat-mindetter de auqymdy. Búl mindetter Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N.Á. Nazarbaevtyng «Qazaqstan joly – 2050: bir maqsat, bir mýdde, bir bolashaq» atty 2014 jylghy 17 qantardaghy Qazaqstan halqyna Joldauyn iske asyru maqsatynda әzirlengen  Qazaqstan Respublikasynyng mәdeny sayasatynyng úzaq merzimdi tújyrymdamasynda saralanyp, aiqyn kórsetilgen. QR Mәdeniyet jәne sport ministrligi janyndaghy teatr, muzyka jәne konsert qyzmeti, sirk óneri, kinoindustriya, múrajay isi men arheologiya, beyneleu óneri, sәulet pen dizayn, әdebiyet jәne kitap basu boyynsha Kórkemdik kenester óner újymdary jәne  shygharmashylyq odaqtarmen tyghyz ózara is-qimyl jasay otyryp, joghary kórkemdik tuyndylardyng bәsekege qabiletti otandyq ónimin jәne mәdeniyet pen óner nysanalaryn jasau maqsatynda salalyq klasterler nysanynda institusionaldyq birlestikterding qyzmetterin ýilestirudi qamtamasyz etuge kiristi. Respublika óner újymdary Tújyrymdama  ayasynda júmystar atqaruda.

M.Áuezov atyndaghy akademiyalyq drama teatr újymy  ózining qazynaly dәstýrlerin jalghastyra otyryp,       Jana mәdeny sayasattyng strategiyalyq dominantasy - Memleket basshysy úsynghan, Qazaqstan halqyn ózining bay mәdeny múrasymen jәne shygharmashylyq әleuetimen Qazaqstan Respublikasynyng әlemning damyghan 30 elining qataryna kiru maqsatyna oidaghyday qol jetkizuge júmyldyrugha ýndeytin «Mәngilik el» últtyq iydeyasyn kezen-kezenmen jýzege asyru baghytyn ústanuda. Jәne búl orayda Respublika Mәdeniyet jәne sport ministrligi tarapynan ýlken qoldau kórip otyr.

Teatr repertuarynda últtyq jәne әlemdik klassikanyng jauharlary, býgingi dramaturgiyanyng ozyq tuyndylarynyng azamattardyng ruhani-adamgershilik baghdarlaryn, qazaqstandyq jana otansýigishtik pen ornyqty qúndylyqtar jýiesin qalyptastyrudaghy roli ýlken. Jәne býgingi iydeologiyanyng qazyghyna ainalyp otyrghan «Mәngilik el» iydeyasyna qyzmet etedi. Búl rette teatrdyng tarihy spektakliderding orny bólek desek, erekshe ataugha bolatyn ýlken jobamyz - ótken jyly qyrkýiekte Qazaq handyghynyng 550 jyldyghy saltanatynda Tarazdaghy mereke kýnderi  ashyq  aspan astynda 500 adamnyn  qa­tysuymen kórsetken «Qily jol» (J.Erghaliyev) qoyylymy. Tarihiy-patriottyq taqyryptaghy búl  alandyq qoyylym elimizding sahna óneri tarihyndaghy ghana emes, ruhany tәjiriybesi orayynan da  asa sәtti megajoba deuge әbden bolady. Újymnyng jana júmysy -  kórnekti jazushy I.Esenberlinning «Almas qylysh» romany boyynsha spektakli de (sahnalyq núsqa Á.Baghdat, rejisser A.Kәkisheva) osy iydeyadan bastau alady. El tәuelsizdigining 25 jyldyghyna arnap tarihy spektaklider aptalyghyn úiymdastyryp, kórermenderimizge «Tomiriys», «Qorqyttyng kóri», «Qazaqtar», «Beybarys súltan», «Almas qylysh», «Abay», «Qily zaman» spektakliderin úsynamyz.

Kórkem әdebiyetting ozyq ýlgilerin sahnalau – teatrdyng qalyptasqan dәstýri. Kórnekti jazushy Sh.Múrtazanyng «Ay men Aysha» romany boyynsha sahnalyq núsqasyn E.Juasbek jasap, T. Ál-Tarazy rejisserligimen sahnagha shyqqan spektakli sol iygi dәstýrding jalghasy.

Teatr – uaqyt ainasy deuge bolady. Mәdeny sayasattyng asa manyzdy mindeti izgi adam tәrbiyeleu. Teatr repertuarynda búl baghyttaghy spektaklider ejelden barshylyq. Al, songhy kórkem qoyylymymyz qazaq rejissurasy jana buynynyng ókili A.Maemirov sahnalaghan kórnekti orys dramaturgy A.Volodinning «Qoshtasqym kelmeydi...» dramasy. Qoghamdyq sanada adam ómiri men qogham amandyghynyng kepili retinde otbasy qúndylyqtardy qasterleuge bastaytyn qoyylym, әsirese, jastar arasynda qyzu talqylanyp,  әleumettik әseri joghary boldy.

Tújyrymdamada kórsetilgen últtyq sanaluandylyqty saqtau jәne Qazaqstan halqy mәdeniyetin ýilesimdi damytu negizinde býkilqazaqstandyq mәdeny kenistikti damytu baghytyndaghy júmystarymyz da jemissiz emes. Repertuarymyzgha ótken, 89 mausymymyzda qosylghan «Qaza men jaza» spektakli belgili qazaqstandyq ssenariyshi IY.Vovnyankonyng piesasy boyynsha qoyyldy. Spektakliderimizge ózge últ ókilderi, Almatydaghy orys mektepterining oqushylary jii keledi, Últtyq ortalyqtarmen tyghyz baylanystamyz.  Búl tústa, eng bastysy, qoyylymdarymyzdy óte sapaly, kәsiby audarmamen qamtamasyz etip otyrghanymyzdy,  kelgen ókilder teatrdyng shygharmashylyq újymymen, belgili sahna qayratkerlerimen kezdesuler ótetinin, teatr muzeyimen tanystyrylymdar ótkiziletinin aityp ótuding artyqtyghy joq.

Qazaqstannyng әlemdegi eng damyghan 30 elding qataryna kiru tújyrymdamasy  «Qazaqstan joly – 2050» memlekettik strategiyasynda basymdyq beriletin baghyttardyn  biri retinde - jalpyqazaqstandyq mәdeniyetti damytugha janasha serpin beru, qazaqstandyqtardyng bәsekege qabiletti mәdeny mentalidigin qalyptastyru mәselesi atap kórsetildi. M.Áuezov atyndaghy akademiyalyq drama teatry da óz júmysynda osy strategiyalyq baghytty basshylyqqa alyp otyrady. Qarashanyraq teatr búl orayda últtyq sahna ónerin әlemdik kenistikke shygharu baghytynda enbektenip keledi.  Múnyng kórinisi – halyqaralyq jobalardy jýzege asyru  jәne halyqaralyq festivaliderge qatysu. Atap aitqanda, «Otello» spektakli Resey jәne Belarusi sahnagerlerimen, al, «Qorqyttyng kóri» litvalyq sahnagerlermen birigip qoyyldy. Eki qoyylym da mamandar jәne kórermender tarapynan joghary bagha aldy.

Qazaqstandyq mәdeniyet jahandyq mәdeny dialogtyng belsendi qatysushysyna ainalugha tiyis, búl bәsekege qabiletti mәdeny orta qalyptastyrudyng týiindi kórsetkishterining biri bolyp tabylady. Songhy jyldary Mәdeniyet ministrliginin, jalpy Ýkimetimizding qoldauymen teatrymyzdyng  halyqaralyq festivaliderge jii qatysa bastady. Últtyq ruhty, otansýigishtikti dәriptegen «Beybarys súltan» qoyylymy Týrkiyanyng Koniya qalasynda ótken halyqaralyq festivaliderge qatysyp, «eng ýzdik spektakli» atanyp qaytsa,  ejelgi týrkilik tanymdy qazaqy bolmyspen sheber shendestire bilgen «Qorqyttyng kóri» qoyylymy Tatarstannyng astanasy Qazan qalasynda ótken «Nauryz» halyqaralyq festivalinde kórsetildi. Búl qoyylym rejissurasy óz aldyna akterlik oiyn sheberlikteri túrghysynan  Halyqaralyq Qazylar alqasy mýsheleri tarapynan óte joghary bagha aldy.

Bәsekege qabiletti mentalidyqqa úmtyludyng bir jarqyn kórinisi – teatr akterlerining ýshtúghyrly til talabynan shyghyp, orys tilimen qatar aghylshyn tilinde sóiley bastauy. Teatr Belorusiyadaghy «Belaya Veja» halyqaralyq festivalinde «Beybarys súltandy» aghylshyn tilinde oinap, akterlerding qarymy men mýmkindigin basqa júrttyng aldynda tanytyp qaytty. Múnyng ózi Preziydentimizding «Qazaqstan – 2050» strategiyalyq josparynda aitylghan ýsh túghyrly til sayasatymen tyghyz baylanysty. Teatrdyng Kishi zalynda Óner Akademiyasynyng týlekterining júmyldyruymen taghy da eki spektakli aghylshyn tilinde sahnagha shyqty. Teatrymyzdaghy múnday qadamdar újymnyng aghylshyn jәne basqa da tilderdi jetik mengergen jastarmen tolygha týsetinine sendiredi.

Teatr «Beybarys súltan» spektaklimen Atyrau qalasynda ótken  R.Otarbaev atyndaghy Halyqaralyq teatr festivalinde Bas jýldeni jenip aldy. Al, talantty jas rejisser E.Núrsúltan sahnalaghan «Qas-qaghym» qoyylymy  Qyrghyzstannyng «Art-Ordo» halyqaralyq festivalinde Bas  jýldeni iyelendi. Újym búl baghyttaghy júmystaryn túlghanyng ruhani-estetikalyq damuynyn, últtyq birlikti qalyptastyrudyng jәne eldi әlemdik qoghamdastyqqa yqpaldastyrudyng myqty qúraly retinde jýieli týrde jalghastyrady. Teatrymyz Qazaqstan men Ortalyq Aziya teatrlarynyng eki jyl sayyn ótetin halyqaralyq festivaline tabysty qatysyp keledi. Respublika imidjine júmys isteytin búl festivali  Mәdeniyet jәne sport ministrligining úiymdastyruymen biyl kýzde ÝI ret ótkeli otyr.

Festivali demekshi, M.Áuezov teatrynyng ózining tól festivali bar. Ol biyl 21 ret ótkizilmekshi, jana iydeyalardy ruhany ainalymgha týsirip,  jana esimderdi ashuymen baghaly«Teatr kóktemi» festivali. 24-27 nauryzda ótetin biylghy festivali qazaq ónerining kózi tiri anyzy, kórnekti óner túlghasy  Habiba apa Elebekovanyng 100 jasqa toluyna arnalady.

27 nauryzda keshke teatrdyng 90 jyldyq mereytoyyna arnalghan saltanat ótedi. Al, respublikamyzda osy formattaghy birden-bir osy festivalimizge Respublika Mәdeniyet jәne sport ministrligi tarapynan qoldau kórsetilip otyrady. Jalpy ministrlik tarapynan teatrlardyng qanday da bir kreativti iydeyalary qoldau tabatynyn aituymyz kerek. Qazaqstan sahna ónerining әlemdik mәdeny prosespen yqpaldasu әleuetin iske asyrugha ýles qosu jolynda «Teatr kóktemi» festivalin halyqaralyq dengeyge shygharsaq degen josparymyz bar. Festivalimizdi «Almaty – Qazaqstannyng erkin mәdeny aimaghy» klasteri ayasynda da qalyptastyru baghytynda júmys jasap kóremiz.

Qazir qoghamda buyn almasu prosesi jýrip jatyr. Búl ýderis M.Áuezov teatrynda da bar. Qazirgi tanda teatrda saliqaly agha buyn, myqty orta buyn jәne talantty jas buyn jarasymmen óner jasauda. Orta jәne jas buyn sahnagerlerdi kinoekrannan jii kóremiz. Mysaly, Elbasynyng tapsyrmasymen, Mәdeniyet ministrligining qoldauymen týsirilip jatqan  «Qazaq eli» kórkem filiminde, ózge de kinokartinalarda,  kóptegen teleserialdarda M.Áuezov teatrynyng akterleri layyqty óner kórsetip jýr.

Teatrgha jas buyn akterler, rejissura, dramaturgiya, suretshi, kompozitorlar keldi.  Demek, bәsekege qabiletti mәdeny orta qalyptastyru sapalana týsip, sahnagha jana tanym, jana  til keledi. Mәdeniyet ministrligi, ministr Arystan Múhamediyúly qanday da kreativti iydeyalargha ýnemi qoldau kórsetip otyratynyn atap aitu kerek. Búl jas buyn ýshin óte jaqsy. Teatr jas buyn ýshin byltyr ótkizgen «Jana kózqaras» jәne «Ashyq sahna» iydeyalary jalghasyn tabatyn bolady. Mәdeniyet tújyrymdamasynda kórsetilgendey, qazirgi zamannyng ýzdik beynelerin, atauly tarihy oqighalar,  mәdeny múra men dәstýrdi bildiretin jarqyn kórkem beyneler jasau – teatrymyzdyng da basym baghyty. Tújyrymdamada «2030 jylgha qaray bizding elimiz kәsiptik sheberlikti jogharylatu men shygharmashylyq ósuding halyqaralyq jetekshi mektebine ainalugha tiyis» dep atap kórsetilgen. Osy jolda bәrimiz, әsirese, qarashanyraq teatr retinde bizder  qajyrly enbek etip, jana serpindi iydeyalardy jýzege asyrumyz kerek.

Preziydentimiz N.Nazarbaev aitqanday, «...biz memlekettiligimizding ruhany mәseleler ekonomikalyq, materialdyq mәselelerden eshbir kem baghalanbaytyn damu kezenine kelip otyrmyz...»;  elimizding strategiyalyq damu baghdarlamasyna sәikes, «...2050 jylghy Qazaqstan mәdeniyetti jәne progressivti iydealdar qoghamy bolugha tiyis...».  Qazaqstan-2050 Jana sayasy baghyty negizinde el bolashaghynyng mentalidi, dýniyetanymdyq ýlgisin jobalauda, halyqtyng bәsekege qabiletti mәdeny mentalidigin qalyptastyruda sahna ónerining de atqarar roli ýlken. Demek, 90 jyldyq tarihy bar Ata teatrdyng  osy baghyttaghy júmystarymyz jalghasa beredi.

15  nauryz, 2016 jyl

Abai.kz