Nauryz merekesi әlemning eng kóne merekelerining biri. Orta Aziya halyqtarynda bes myng jyl boyy atalyp ótilude. "Nauryz" sózi parsy tilinen audarghanda "Jana kýn" degen maghynany beredi.

Búl mereke Islam dәuirine deyin toylanyp, halyq arasynda erekshe qoldaugha ie bolyp keledi.

Nauryz merekesining tuu tarihy turasynda talas kóp. Kóbi el auzyndaghy anyzgha jýginedi. Anyzdyng ózi san aluan. Degenmen, anyzdyng týbinen aqiqattyng bir úshy qylt etetini ras... Keybir ghalymdar búny zoroastrizm kezenine deyingi uaqytpen baylanystyrady. Keybireuler Parsy patshasynyng joryqtarymen baylanystyryp jýr. 

Parsy patshasy Djamshiyd óz elining aumaghyn aralap jýrip, Azerbaydjan atty mekenge tap bolypty. Osy jerde uәzirlerine kýngey betke qaratyp ýlken taq ornatudy búiyrghan eken. Kýn sәulesi taqpen shaghylysyp, ainalagha erekshe núr shashypty desedi. Sodan keyin júrt osy kýndi jana jyl esebinde toylaudy әdetke ainaldyrghan eken. 

Qalay bolghanda da, búl mereke 18 ghasyrgha deyin Ejelgi Grekiyada, Ejelgi Rimde, Úlybritaniyada atalyp ótilip, 1700 jylgha deyin ejelgi Rusite toylanyp kelgen. 

Kóktem merekesi turaly mәlimetter antikalyq jәne orta ghasyrlyq jazushylardyng enbekterinde kezdesedi. Shyghys jyl sanaghy boyynsha, mereke irandyqtardyng jana jyly Navruzben janasady. Nauryz merekesin týrki tildes halyqtar toylaydy. Tәjik halqy búl merekeni "Bәisheshek", "Gýlgardon" ne "Gýlnavruz", tatarlar "Nardugan", birmalyqtar "Su meyramy", horezmdikter "Nausardjiy", buryattar "Sagaan sara", armyandar "Navasardiy", chuvashtar "Noris oyahe" dep ataghan.

Ejelgi jyl sanaghy boyynsha, 22 nauryzda kýn men týn tenesedi. Nauryz – jyldyng birinshi kýni, jyl basy, kóktemning alghashqy aiy. Nauryz merekesin qazaq halqy «Armysyn, Áz Nauryz», «Áz bolmay, mәz bolmas» dep qarsy alghan. 

Nauryz meyramy – diny mereke emes. Búl qalyng qystan aman-esen shyghyp, kýn núryna bólenip, jana jyldy qarsy alu merekesi. Nauryz merekesinde kórisken jandar bir-birin qúshaq jaya qarsy alyp, iygi tilekter aitady. Qazaq halqy búl kýni dýniyege kelgen qyz balalargha Nauryz, Nauryzgýl, Nauryzjan, er balalargha Nauryzbay, Nauryzbek, Nauryzhan degen esim bergen.  

1926 jyldan bastap, totalitarlyq jýiening yqpalymen nauryz merekesin toylaugha tyiym salyndy. Kóp jyldar boyy úmytylyp, synyn joghaltqan mereke 1988 jyldan beri qayta janghyryp, Nauryz meyramyn toylau dәstýri óz jalghasyn tapty.

Nauryz merekesi 1991 jyly, 15 nauryzda Qazaq SR Preziydentining qaulysynyng negizinde memlekettik mәrtebege ie boldy. Elbasy nauryz aiynyng 22 júldyzyn "Nauryz meyramy" dep jariyalady. Al 2009 jyldyng 24 sәuirinde QR Preziydenti N. Á. Nazarbaev nauryz aiynyng 21, 22, 23 kýnderine "Nauryz meyramy" degen ataq berdi.

massaget.kz