QR Bilim jәne ghylym ministri Erlan Saghadiyevting nazaryna

 Qúrmetti ministr myrza!

Qazir Sizding úsynyp otyrghan jalpy bilim beruge baghyttalghan platforma jasau jayy qazaq eli azamattarynyng kónilin alandatyp otyr. Búl bastamanyz iske assa, keleshekte qazaq memleketining aty qalyp zaty joghala ma dep qorqamyz. Egerde, Sizding úsynysynyz iske asyp jatsa, qazaq jastarynyng kópshiligi óz ana tilin bilmeytin, yaghny qazaqsha oilaudan ada, dýbәra, mәngýrtke ainaluy mýmkin.

Birinshiden, úrpaq tәrbiyeleu últtyq bolmysqa say jýrgizilui kerek. Jas balanyng tabighi, biologiyalyq qasiyetine  qaray  últtyq minez-qúlqy qalyptasady. Múny oqymysty ghalym retinde Siz týsinuge tiyissiz. Eger de, búl zandylyqty eskerilmese balalar erjete kele psihologiyalyq auytqulargha (debily) úshyrauy mýmkin. Búl zandylyqty әlemdegi barlyq halyqtar ejelden biledi. Úrpaqtyng densaulyghy –  últtyng densaulyghy. Balany sәby kýninen, yaghny 11-12 jasqa deyingi kezende óz ana tilinde tәrbiyelegen dúrys. Basqa tildi ýiretudi shekteuli mólsherde jýrgizgende ghana balanyng oilau men qabyldau qabileti dúrys jetiledi. Halqynyng ruhany myqtylyghyn oilaghan el solay jasaydy. Yaghni, bastauysh synybyndaghy oqushylardy tek óz ana tilinde oqytqanda ghana biz últymyzdy saqtay alamyz. Últ pen úrpaq keleshegin oilasaq osyny eskeru qajet. Biz, әlemning ekinshi ústazy Ábu Nasyr әl Farabiyding «Úrpaqqa eng aldymen tәlim, tәrbie bermey túryp ghylym bersen, ol keleshekte apatqa әkeledi» degenin,   qazirgi adamzat qauymynyng ruhany damuy ghylym men tehnologiya damu dengeyinen  mesheu  qalyp otyrghanyn eshqashan úmytpauymyz qajet.

Ekinshiden, әlemdegi ghylym men tehnikanyng damuyn, órkeniyet janalyghyn iygeru ýshin bir tipti bilim beru jýiesin engizip, himiya, fizika, biologiya, informatika pәnderin aghylshyn tilinde oqytudy jýzege asyru qazaq halqynyn, onyng últtyq memleketining keleshegine ziyan keltirmese, payda әkelmeydi. Dýnie jýzindegi qoghamdyq damu tәjiriybesine ýnilsek, memleketting damu dengeyi, órkendeui sol eldegi últtyq ghylymynyng damuyna tikeley baylanysty. Al, memlekettik  tilde  ghylym negizin salatyn pәnderdi oqymaghan úrpaq, qalay últtyq ghylymdy damytyp, ózining últtyq memleketin ústay alady. Ghylym qazaqsha sóilemese, qazaq elining últtyq memleket boluy mýmkin dep Siz, aita alasyz ba? Qazirgi kezde, keybir gumanitarlyq salada bolmasa, bizding barlyq ghalymdarymyz ghylymdy orys tilinen iygergendikten studentterge  bilim beru men últtyq ghylymdy keninen damytuda kemshin týsip jatyr. Sol kemshilikten aryla almay jýrip óz últymyzdyng bolashaghyn qúzgha iyteruge bola ma?   

Ýshinshiden, taghy bir mәsele,  jaratylystanu penderi jәne әlemdik órkeniyetten habar beretin dýniyejýzi tarihyn qazaqsha oqytpaudyng saldary qazaq jastarynyng dýbara bolyp ósuine әkeletini,  memleketqúrushy  halyqty óz memleketinen shettetu emes pe?

Tórtinshiden, barlyq jalpy mektepterde osy baghytta bilim berilse, barlyq jastar (auyldy jerlerde de) joghary dengeyde bilimdi bolady deu – qatelik. Auyldy jerding әleumettik, túrmystyq  jәne mәdeniyettik dengeyi qalalyq dengeyge jetpey, olay bola qoymaytyny ómir zandylyghy. Sonymen qatar, adamdardyng tabighy qabiletterimen sanaspay, kenes dәuirindegidey jastardyng bәrin bir qoragha qamap, olardan robot jasau tek ruhany tozugha jeteleui mýmkin ekenine kýmәndanugha bolmaydy. Endi bir eskeretin mәsele, әr otbasynyng әleumettik jәne basqaday jaghdaylaryna baylanysty barlyq jastar jalpy mektepti uaghynda oqyp tәmәmdauy mýmkin emes.  Yaghni, tirshilik zandylyghyna baylanysty kóptegen jastar búl jýiening shenberinde óz betimen  tabighy qabiletterine baylanysty óse almay,  ýlken daghdarysqa úshyrap, qoghamgha ógey bolyp ómir keshui mýmkin. Óitkeni, búl jýie keybir qayshylyqtardy terendete týsedi. Elimizdegi halyqtyng qazirgi sanynyng jetpis payyzgha tayauyn qazaqtar qúraydy. Auylda, joqshylyqta ómir sýrip otyrghandar da – solar. Demek, bolashaqta qazaq jastaryn  marginaldyq taghdyr kýtip túr deuge bolady. Búl bizge qajet pe?

Besinshiden,  úsynylyp otyrghan jýieni aqtap, «barlyq jastar qazirgi oqytu jýiesining dengeyining tómendiginen Nazarbaev Uniyversiytetine, QMEBI, QBTU, IT sekildi oqu oryndaryna oqy almay jýr» dediniz. Búl mәselening mәni odan da terenirekte jatqan siyaqty. Aqiqatqa jýginsek, jogharghy oqu ornyna barugha talpynatyndardyng ýles mólsheri, jalpy  jastar  sanynyng az ghana bóligin qúraydy. Oqugha qabyldanatyndardyng kólemi odan da әldeneshe ese az bolatyny taghy bar. Yaghni, búl jýiening barlyq jastargha birdey paydaly bolady deu kýmәndi.  Al, jogharydaghy atalyp otyrghan oqu oryndaryna týsip oqityndar tek qaltasy qalyng auqattylardyng balalary ekeni  belgili. Qarapayym halyq onday oqu oryndary men shetelderde bala oqytudy bylay qoyyp, kolledjderde balalaryn oqytugha qarjy tappay jýr.  Osydan tuyndaytyn aqiqat, búl jýie halyqqa tek dәulettilerding balalary ýshin jasalghan siyaqty bolyp kórinedi. Jәne de, onsyz da  terendegen әleumettik tensizdikti jalghastyratyn,  jastar arasynda  jik  ashyp, bilim beru salasynda diskriminasiya tughyzatyn jýie dep bilemiz. Búl jayt әleumettik daghdarysqa tireytini belgili.

Toqsan sózding tobyqtay týiini mynau, qazaq elining mәngilik tәuelsiz, damyghan últtyq memleket boluy – barshamyzdyng maqsatymyz. Osy maqsatqa jetu jolynda qatelikke úrynuymyz mýmkin. Onday qatelikti der kezinde týzetu qajetý. Qazaq halqy «dos jylatyp, dúshpan kýldirip aitady» deydi. Sonday-aq sol qazaghymyz «kelisip pishken ton, kelte bolmaydy» deytini taghy bar. Búl mәseleni halyqpen kelisip almay, jýzege asyrugha bolmaydy. Bilim beru jýiesin jetildiru ýshin eng aldymen últtyq ghylymdy damytyp, tek sol últtyq ghylymnyng negizinde ghana qoghamnyng tiyimdi sayasi-ekonomikalyq jәne mәdeny damuyn iske asyru qajet. Sonda ghana bilim beru jýiesin reformalaudyng naqty ghylymy negizdelgen tiyimdi joly payda bolady.  

Bolat Dýisembi, Respublikalyq «Últ taghdyry» qozghalysy Ortalyq kenes mýshesi          

Abai.kz