Adam denesindegi qan tamyr bolmaytyn jalghyz aghza ol –kózding qasang qabyghy. Ol ottegini tikeley syrtqy ortadan alady.

Adam miynyng syiymdylyghy 4 Terabayttan asyp týsedi.

7 aigha deyingi bala bir uaqytta tamaqty jútyp ta, dem ala da alady.

Sizding bassýieginiz 29 shaqty әrtýrli sýiekterden qúralghan.

Týshkirgen kezde aghzadaghy barlyq funksiyalar toqtaydy, tipti jýrek soghysy da tejelip qalady.

Jýike impulisi 274 km/sagh. jyldamdyqpen berliledi.

Adam ystyq ne, suyqty qolymen sezgende birden qolyn tartyp alatyny sodan.

Bir kýn ishinde adam miy, jer betindegi barlyq telefondardan kóp elektrlik impulistardy tudyrady.

Adam denesindegi kýkirtting bәrin jinap alsaq, onymen ortasha kólemdegi itting boyyndaghy qan sorghysh jәndikterding bәrin óltiruge bolar edi.

Adam boyyndaghy barlyq kómirtegini paydalanyp 900 qaryndash jasaugha, maydy paydalanyp 7 sabyn jasaugha, sudy paydalanyp 50 litrlik bóshkeni toltyrugha bolady. Adam jýregi ómir boyy 182 tonna qan aidap ýlgeredi.

Siz osy jolaqty oqyp otyrghanda, aghzanyzda 50000 jasusha janagha auysyp ýlgeredi.

Úryq ózining 3 aiynda, sausaq izderine ie bolady.

Áyelderding jýregi erlerge qaraghanda jiyirek soghady.

Onaqay adamdar solaqaylargha qarghanda 9 jylday artyq ómir sýredi.

Sýiisken kezde shamamen 2/3 adamdar basyn ongha qaray enkeytedi, al qalghandary solgha qaray.

Adam ózining 90% týsterin úmytyp qalady.

Adam aghzasyndaghy qan tamyrlar jalpy úzyndyghy 100000 kilometrge ten.

Kóktemgi uaqytta adamdardyng tynys alu jiyiligi kýzgimen salystyrghanda 1/3 ke kóbirek. Ómirining sonynda adam shamamen 150 trillion bit aqparatty esine saqtaydy.

Adam denesindegi 80% jylu bas arqyly syrtqa ketip qalady. Sondyqtan salqyn kýnderi bas kiyim mindetti týrde kii kerek.

Úyattan qyzarghan kezde, sizding asqazanynyz da birge qyzarady.

Qatty shóldeu barlyq denedegi 1% sudy joghaltqanda payda bolady. 5% artyq dengeyde su joghaltqanda esinen tanugha, al 10% sudy joghaltu— ólimge alyp keledi.

Adam denesinde 700 juyq fermentter bar.

Adamdar –arqasymen jatyp úiyqtay alatyn jalghyz jandar.

4 jastaghy bala kýnine ortasha eseppen 450 ge juyq súraq qoyady

Ár adamgha ghana tiyesili sausaq izderi adamdardan basqa koalalarda da bar.

Tek 1% bakteriyalar ghana auru tudyrady.

Barlyq adamzat balasyn ynghayly týrde 1000 metrlik kub ishine jatqyzyp qoygha bolady. Kindikting ghylymy atauy— umbilikus.

Tis— aghzadaghy qalpyna kele almaytyn jalghyz dene bóligi.

Adamgha úiqygha ketu ýshin ortasha 7 minut kerek.

Onaqay adam taghamdy ong jaq jaghymen shaynasa, al solaqay kerisinshe basym bóligin sol jaq jaghymen shaynaydy eken.

Barlyq әlemdegi adamdardyng tek 7 % solaqaylar.

Alma men banan iyisi aryqtaugha kómektesedi eken =)

Adamnyng ómir boyy ósetin shashynyng jalpy úzyndyghy ortasha eseppen alghanda 725 kilometrge teng bolady.

Qúlaghyn qozghalta alatyn adamdardyng tek 1/3 bóligi ghana tek bir qúlaghyn jyljyta alady. Ortasha statistikalyq adam, ómir boyy 8 kishi órmekshini jútyp qoyady eken.

Adam aghzasynda ómir sýretin bakteriyalardyng jalpy salmaghy 2 kilogrammgha ten. Aghzadaghy barlyq kalisiyding 99% tiste ornalasqan.

Erin sausaq úshynan jýzdegen ese sezimtal bolyp keledi.

Birin-birin sýigende adam pulisi minutyna 100 soqqydan da jiyilep ketedi.

Adam jaghynyng absolutti shaynau kýshi tek bir jaghyndagha ghana 195 kilogrammgha ten. Sýn kezinde bir adamnan ekinshisine 278 týrli bakteriyalar týri beriledi. Biraq olardyng 95% qauip keltirmeydi.

Partenofobiya — qyzdyq perdeden qorqu fobiyasy

Tis emalii — adam aghzasy jasaghan eng qatty zat. .

Eger adam aghzasyndaghy barlyq temirdi jinasa, tek qol saghatqa arnalghan kishi búranda ghana shyghady.

Túmaudy shaqyratyn 100 ge juyq virus týri bar.

Úzaq uaqytqa sozylghan sýiisu auyzdaghy qyshqyldyqty, saghyz shaynaudan da jaqsy qalpyna keltiredi.

Basymyzben qabyrghagha soghylyp, biz saghatyna 150 kkal joghaltamyz.

Adam -januar әlemindegi týzu syzyqty syza alatyn jalghyz tiri jan.

Ómir boyy, adam terisi ortasha 1000 ret auysyp, janarady.

Kýnine bir qorap shylym shegetin adam, jarty jylda jarty tabaqsha smolany zәrimen shygharady eken.

Áyelder erlerge qaraghanda kózderin 2 ese jii jypylyqtatady.

Adam aghzasynda tek 4 miyneral bar: apatiyt, aragoniyt, kalisit jәnekristobaliyt.

Naghyz mahabbatqa toly sýiisu, mida parashutpen sekirgen nemese qarumen oq atqan tәrizdi himiyalyq reaksiyalardy iske asyrady eken.

Er adamdar 130 sm tómen, al әielder 120 sm tómen bolsa –ergejey (karliyk) dep atalady.

Sausaq tyraqtary ayaqtikine qaraghanda 4 ese jyldam ósedi.

Kóz kózdi adamdar basqalargha qaraghanda aurugha sezimtal bolyp keledi.

Adam miynda sekundyna 100000 himiyalyq reaksiya jýrip jatady. Balalar tize tostaghanshasyz (kolennyy chashechka) dýniyege keledi. Ol tek 2-6 jas aralyghynda qalyptasady.

Eger birjúmyrtqaly egizderding bireuinde bir tisi bolmasa, ol ekinshisi egizde de bolmaydy. Adam ókpesining aumaghy, tennistik kord audanymen ten.

Adam ómir boyy sýiisuge ortasha eseppen 2 apta uaqytyn ketiredi.

Sary shashty adamdarda saqal –múrt qara-qonyr týstilerden qaraghanda jyldam ósedi. Leykositter 2-4 kýn boyy ómir sýrse, al eritrositter 3-4 ay boyy belsendi bolady. Adam aghzasyndaghy eng kýshti búlshyqet –til.

Adam jýregining kólemi onyng júdyryghymen teng bolady.

Eresek adam jýrek salmaghy shamamen 220-260 grammgha ten.

Adam dýniyege kelgende, onyng aghzasy 14 milliard jasushadan túrady, jәne búl kórsetkish ólgenshe deyin kóbeymeydi. Kerisinshe 25 jastan keyin kýnine 100 mygha azayyp otyrady. Bala tughanda aghzasynda 300 juyq sýiek bolsa, al eresek jasqa kelgende sýiek sany 206 gha deyin azayady. Jinishke ishek adam tiri kezinde 2 metr úzyndyqta bolady.

Al adam ólgennen keyin ishek búlshyqetteri jazylyp, onyng úzyndyghy 6 metrge deyin úzarady.

Ong jaq ókpening syiymdylyghy, sol jaqqa qaraghanda kóbirek.

Eresek adam kýnine 23000 ret tynys alu jәne tynys shygharu aktisin jasaydy.

Er adam aghzasyndaghy eng kishi jasushalar -spermatozoidtar. Adam auzynda shamamen 40000 bakteriya bar.

Adam aghzasynda shamamen 2000 dәm sezu reseptorlary bar.

Adam kózi 10 million týsterdi ajyrata alady.

Mahabbat ekstazyna jauap beretin himiyallyq qosyndy (feniletilamiyn) shokolad qúramynda bar. (sýiiktilerinizge shokolad silaudyng mәne osynda jatsa kerek)

Adam jýregi qanndy 4-qabatty ýiding dengeyine deyin kóteretin qysym tudyrady.

Úiqy kezinde adam, teledidar kórgennen qaraghanda kóbirek kaloriya júmsaydy.

Balalar kóktemde tezirek ósedi. (kóktemde tolyqqandy tamaqtanu kerek ekenin endi úqtynyz ba?)

Jyl sayyn, onaqay adamdargha arnalghan mehaniyzimderdi paydalanu arqasynda, 2 myngha juyq solaqay óledi.

Adam kýlgende 17 búlshyqetti paydalanady, al múnayghanda 43 búlshyqet júmys istep, bet pishinin ózgertedi. 60 jasta kópshilik adamdar ózderining dәm sezu reseptorlarynyng teng jartysyna juyghyn joghaltady.

Úshaqpen úshqan kezde, adam boyynyng ósui eki ese jyldamdauy mýmkin.

Barlyq adamdardyng tek 1%-y infraqyzyl, al taghy 1%-y ulitrakýlgin kóru spektrinde kóre alady.

Eger siz jabyq bólmege qamalsanyz, ottegi jetispeuden emes, kómirtegi dioksiydinen ulanudan qaytys bolar ediniz.

Statistikagha sýiensek, tek 2 milliard adamdardan tek 1 adam ghana 116 jastan artyq ómir sýredi.

Adam 24 saghatta ortasha alghanda 4800 sóz sóileydi. Kóz ishindegi torlyq qabyq 650 kv. mm audandy alyp jatady.

Onyng ishinde 137 milliony jaryq sezushi, 130 milliony qara-aq týsti ajyratugha, qalghan 7 milliony týrli týsti ajyratugha arnalghan jasushalar.

Bizding kózimiz tughannan birdey kólemde bolady. Al múrnymyz ben qúlaghymyz ómir boyy ósedi.

Biraq búl prosess óte bayau bolghandyqtan, biz ony bayqamaymyz. T

anertengi uaqytta adam, keshkige qaraghanda 8 milliymetrge úzyndau bolyp keledi.

Kóz qozghaltqysh búlshyqetter kýnine 100000 ret qozghalady.

Dәl osynsha ret jiyrylu ýshin ayatarymyz kýnine 80 kilometr jýru kerek.

Jótel — ókpeden syrtqa qaray jedel týrde 60 mili/sagh jyldamdyqpen shyghatyn aua aghymy.

Germaniyalyq ghalymdardyng aituy boyynsha, adamdarda jýrek ústamasynyng eng jii bolatyn kýni dýisenbi.

Adam sýiegi –bolat temirden 5 ese myqtyraq.

Ashyq kózben týshkiru mýmkin emes. Bayqap kóriniz

Tyrnaqtyng jyldam ósui –túqym qualaydy.

Sau adam ashtyqtan qaraghanda, úqysyzdyqtan jyldam ólip ketedi. 10 kýn úqysyz jýrgen adam ólimge dushar bolsa, al ashtyqtan tek birneshe aptadan keyin biraq ólim keledi. Ómirding ortasha úzaqtyghy— 2475576000 sekund, Ómir boyy biz ortasha eseppen 123205750 sóz aitamyz. Esinegen kezde adam qúlaghy birneshe sekundqa sanyrau bolady

Derekkózi: kazmedic.kz
Abai.kz