Senbi, 23 Qarasha 2024
Ádebiyet 6451 0 pikir 4 Nauryz, 2016 saghat 11:07

SAFA MUMIYN. TOY BOLADY

(Ángime)

 

Anasymen aradaghy әngime Qasiyetke qatty әser etti. Qyzynyng kelispegenin angharyp:

− Ózing bilesin, qyzym, − dep bólmeden jylystady. Bastyrmadaghy ýstel janynda jauabyn kýtip otyrghan enesine dauystap:

− Bolmady, apa. Kónlinde bireu bar bilem, − dedi.

− Qaydam, jaqsy jerden súrap jatyr edi. Kórgendi adamdar eken, − dep kelinine qynjyla sóiledi Zumrat әje.

− IYә, qaytemiz endi... − dedi kelini renishti jýzben qyzynyng bólmesine qarap.

Qasiyet dәnene bolmaghanday, bólmesinen shyqty da, anasynyng aldyndaghy shәinekti alyp, qaynap túrghan samaurynnan shay demdep әkeldi. Ájesinen bastap, shay qúya bastady.

− Qyzym, − dedi әjesi kesege qol úzatyp jatyp. – Men qartaydym, nemere kórdim. Endi shóbere kórsem deymin. Sheshenning janaghy aitqanyna ne deysin?

− Oquymdy bitirip alayyn, sosyn... – dedi Qasiyet ezu tartyp.

 – Biz sening bolashaghyndy oilaymyz, − dep bosaghan keseni úzata qoydy kempir.

Shay qúiyp jatyp, Qasiyet әjesine  úrlana kóz saldy.

− Qyzym, − dedi taghy әjesi, − Tekti әuletten kelip jatyr, − dedi sózine mәn berip.

− Áje, men odan da bay jigitke túrmysqa shygham, − dep Qasiyet әjesi men sheshesin ózine qaratty da, qalagha oquyna baratyndyghyn syltauratyp, dastarhan basynan túryp ketti.

Ayaldamada túrghan Kәmilmen salqyn ghana sәlemdesti.

− Tynyshtyq pa, selqos kórinesin?

− IYә, − dedi jerge qarap. − Meni aittyryp kelip jatyr, dәuletti adamdar kórinedi, − dep Kәmilge kónil-kýiining auanyn anghartty.

«Olar kimder boldy eken?» − dep oilady ishinen Kәmil.

− Sen ne dep jauap berdin?

− Men: «Odan da bay jigitke túrmysqa shyghamyn» dedim...

− Ol kim boldy eken? – dedi Kәmil Qasiyetke súrauly jýzben qarap.

− Qysqasy, beytanys jigit maghan maza bermey jýr. Áreketindi jasa, jigitim, − dey sala, toqtaghan avtobusqa minip ketti.

− Biz kelisip edik qoy... – dedi Kәmil avtobustyng artynan mingirlep.

Kónil-kýii astan-kesteng bolyp  ýige kelgeninde, sheshesi kórshining balasy Sabyrmen әngimelesip túr eken.

− Áne, ózi de keldi, − dep sheshesi ýige bettedi.

Amandyq-saulyqtan keyin, Sabyr motosikli iyterip, ústahanasynyng aldyna keldi.

Kәmil:

− Ne boldy? – dep súrady.

− Bilmeymin. Áyteuir ot almay qoydy. Kórip bershi.

− Qazir... Kiyimimdi auystyrayyn.

Ýige kirip, anasymen esendesti.

− Kónling alang bop túr ghoy, − dedi sheshesi.

− Jay, anashym, − dedi ótirik kýlimsirep.

Óz bólmesinen kiyim auystyrghan son, tysqa shyghyp ketti.

Jadyraghan jaz aiy. Musrat kempir terezeden týsken kýn sәulesin kólegeylemek bolyp, tereze aldyna barghanynda, atlas kóilek kiygen, qyzyl shyrayly qyz balanyng ýy jaqtan kóz almay, qadala qarap, ótip bara jatqanyn bayqap qaldy.

Artynsha auladaghy syrtqy esik tyqyldady. Kempir tysqa shyqqanda, qyz tabaldyryqtan iymene attap, sәlem berdi.

Musrat kempirge onyng jaghymdy dausy tanys siyaqty kórindi.

− Meni tanymadynyz ba? – dedi ol jyly jymiyp.

Kempir kóz almay qarap:

− Tanys siyaqtysyn, − dedi.

− Men Qasiyet degen qyzynyzbyn ghoy...

Sonda ghana kempir qyzdy bauryna basyp, mandayynan ópti.

− Qartaydyq, qyzym! Boyyng ósip, óte әdemi qyz bolypsyn, − dep ony ýige qaray jeteledi.

Qasiyet Musrat kempirmen bir auyq әngimelesip otyrdy. Shay iship, ótken kýnderdi eske alysty.

− 8-synyptan bastap, ýy sharuasyna qarasyp jýretin edin, rahmet qyzym. Baghyng ashylsyn! – dedi Musrat kempir.

− Jaqsy apa, men keteyin. Sizge tәttiler ala kelgem. Bata qayyryp jiberiniz, − dedi de sómkesinen ýsh birdey kәmpitter salynghan qaltany ýstel ýstine shyghardy.

Qasiyet ýiden shyqqanda, Kәmil motosiklde otyrghan. Sabyr oghan: «Demalysyng bitkenshe, motosikl seniki,» − dep Qasiyetpen bas iyzesip sәlemdesti de, jónine ketti.

Kempir úlyna qarap:

− Nege Qasiyetpen sәlemdespeysin, balam? – dedi. − Kesh bolyp barady, Qasiyetti jetkizip sala ghoy, − qúddy sol sózdi kýtip túrghanday, Kәmil motosiklin ot aldyrdy.

Qasiyet kempirmen qoshtasty. Motosikl kózden ghayyp bolghansha, kempir sondarynan qarap túrdy.

Kәmil ýige qaytyp kelgende, anasy Qasiyet әkelgen kәmpitterge qarap otyrghan edi: «Bereke tapqyr qyz, sonsha tәttini ýiip-tógip әkelgeni nesi?»

Balasy kele salysymen:

− Balam, Qasiyet әkelgen tәttiden auyz ti, − dep tәttilerden úzatty.

Musrat kempir ornynan túra berip:

− Men osy qyzgha baqyt tileymin, kimning ýiine kelin bolsa da, maqsat-múratyna jetkizetin bala, − dedi úlyna.

− Óziniz she, kelin qylghynyz kelmey me? – dedi Kәmil anasyna jymiya qarap.

− Ol qyz maghan kelin bolsa, qaneki. Biraq ata-anasy bay-baquatty adamdar. Bizge olar qyzyn bere me?

Musrat kempir dastarhan ýstinde túrghan keselerdi alyp, bólmeden shyqty. Kәmil sheshesin ishtey qinaghanyn sezinip, artynan ilesti. Onyng qolyndaghy keselerdi alyp, ózi judy.

Musrat kempir keng tynys alyp:

− Tәube, balam! Janyng sýietin kәsibing bar, әkennen qalghan ústahanang bar. Sol seni asyrar. Ákendi el-júrt qúrmetteytin edi, soghysqa ketip qaytpady. Mine, endi sen erjettin. Tashkentte oquda jýrgeninde kóp adamdar seni izdep kelushi edi. At basqan izdi tay basady dep, beker aitpaghan. Ata kәsipti tynghylyqty jalghastyrsang bolar edi, − dedi jenil kýrsinip.

− Apa, Qasiyetke qúdalar kelip jatyr eken.

− Qasiyetke?! – dedi kempir kózderin alaqanday ghyp:

− Anau-mynau emes shyghar?!

− Áriyne, − dedi Kәmil. – Biraq Qasiyet sizge kelin bolghandy qalaydy.

− Qoy, olay deme. Ol meni tek qúrmetteydi, − dep dastarhandy qayta jasay bastady.

− Apa, tәttilerdi ne ýshin әkeldi deysiz, sizdi qúdalyqqa barsyn, әkelgenderimdi dastarhanyna salyp alsyn, auyrsynbasyn, degen ghoy! – Bayyppen anasyna qarady.

Musrat kempir ne derin bilmey, otyryp qaldy.

− Apa, siz baryp, bir auyz sóilesip qaytynyz. Ata-anasy razy bolsa jarar, bolmasa kóre jatarmyz.

Myna sózge ya quanaryn, ya quanbasyn bilmey daghdarghan kempir:

− Qashan barayyn? – dep úlyna jautandady.

− Beysenbi kýni, keshki saghat beste sizdi kýtedi.

− Eger sóilesip, kelisip qoyghan bolsandar, ata-ana degen qayda qashar deysin. Maqúl, baramyn, − dedi úlyna qarap, − Á, myng bolghyr, sony erterek aitpadyng ba, kempir sheshendi qinamastan. Beysenbing erteng ghoy, − dep sypyrasyn jaya bastaghan.

Sol kýni Qasiyet ýiine jadyrap keldi. Ájesi men sheshesi múny kórip, bir-birine qarasyp qoyysty.

Ol bólmesine kirip, kiyimin auystyryp shyqty. Ákesining qasyna otyryp, iyghynan qúshaqtap, mandayyna mandayyn taqap erkeledi.

− Sizderdi óte jaqsy kóremin, − dep sheshesine qarady. Onyng qolynan shәinekti alyp, ózine shay qúya bastady.

− Quanyshtysyng ghoy, qyzym, − dedi anasy.

− IYә, apatay. Erteng saghat beste keletin boldy.

− Kim?.. – dedi әjesi.

− Sizder zaryghyp kýtkender, − dep shay qúiylghan keseni qolyna alyp, óz bólmesine kirip ketti.

Kempir kelinine:

− Bar, bilip shyq, − dep búiyrdy.

Sheshesi bólmeden shyqqan son:

− Qúda keledi eken, apa, − dep kýlimdedi.

− Á, onda as-auqatymyzdy qamday bereyik. Ári erteng aptanyng beysenbi kýni. Dayyndyqty jedeldet, − dep әjesi ornynan túra bastady.

Kәmil anasyn Qasiyet túratyn kóshening basyna deyin motosiklmen alyp keldi. Musrat kempir qolyndaghy dastarhandy bauryna basqanmen, eki qúlaghy úlynda.

− On jetinshi ýi, kók týsti qaqpa, − dep sheshesining artynan biraz qarap túrghan ol, barghan izimen keri qaytty.

Musrat kempirding ýstindegi aqshyl shyt kóilek pen aq shyt oramal agharandap, kók qaqpany izdep keledi. Jayau demeseniz, úshyp kele jatqanday. Osy kýndi sheshe bayghús kópten beri armandap jýrgen bolatyn.

Jora baluannyng kórshileri baqshalyq suarghannan aqqan aqaba әr-әr jerde kólmek bolyp, Musrat kempir ayaghyn laygha tyghyp almaugha tyrysyp, ainalyp ótip, kók qaqpagha әzer taqaghanynda, qapsaghay deneli jigit aghasyna soqtyghysyp qaldy.

− Keshiriniz, apa, − dedi ol sasqanynan.

− Men әlgi... – dep kýmiljidi kempir.

− Bir pәs kýtiniz, men qazir... – dedi de jigit ýige kirip ketti.

Musrat kempir ýiden meni kýtip alugha әielder shyqsa kerek dep oilap, basyndaghy jaulyghyn turalap, ong qolyndaghy týiinin sol qolyna alyp, ishkerige qarap qoydy. Jora paluan ýiden bir týiin kóterip keldi de, kempirding qolyna әi-shәy joq ústata saldy.

− Apa, nesibeli әielge úqsaysyz. Býgin qyzyma qúda keletin edi, dúgha qylyp, jastargha baqyt tilenizshi, − dedi ol.

Musrat kempir ne derin bilmey, laj joq, bata beruge alaqan jaydy.

Ol bolsa:

− Rahmet, apatay. Ómiriniz úzaq bolsyn, kólshikten abaylap ótiniz, − dep shygharyp saldy.

Musrat kempir myna jaghdaygha qorlanyp, kózi jasaurap, artyna qaray-qaray kete bardy.

«Dәu de bolsa, búl Qasiyetting әkesi shyghar,» − dep oilady.

Eki kózi tórt bolyp, habar tosqan Kәmil búl kezde ústahana janynda túrghan. Sheshe bayghús  oghan bógelmey, ýige kirip ketti. Dastarhangha týiinshegin qoyyp:

− Eh, atyng óshkir joqshylyq, − dedi kýiinip. Kәmil batylsyz  kelip, terezeden syghalaghanda, anasy jym-jyrt bir nýktege qarap otyrghan edi. Bir týsinispeushilik bolghan bolar, әlde kelispedi me? Anasynyng múng torlaghan azapty jýzi úlynyng janyna batty. Jalghyzdyghy, jetimdigi esine týsip, sheshesine barugha batyly jetpedi.

Qasiyet kelgende, ýide barlyghy typ-tynysh otyrghan edi. Anasy ony kórip, kempirlerge birdene dedi.  Kempirler búghan bir-bir qarap qoydy. Ákesi mop-momaqan qalpy temeki shegip túra berdi.

Olargha kónil bólmey, óz bólmesine keldi. Anasy artynsha kirip, qyzynyng qimylyn baghyp  túr. Qasiyet anasyna yqylassyz qarady.

− Dúrys bolmady, − dedi Qasiyet kereuet ýstinde betin jastyqpen býrkep.

− Qoy, kýiinbe. Kelmese ne qylayyq, endi? – dedi jylap otyrghan qyzyn sabyrgha shaqyryp.

Qasiyet basyn anasynyng keudesine qoyyp, óksip-óksip jylady:

− Kelgen kempirding keri qaytqanyn men kórdim ghoy. Bireu qughanday asyghyp bara jatty...  

Anasy qyzynyng betin qolymen ózine búrdy. Qasiyet sóz aita almay, bet oramalymen jýzin jasyra berdi.

Ol qyzyn qoya berip, esikke asygha bettedi.

Kýieuine:

− Baghanaghy «qayyrshy» degen әieliniz, qúdalyqqa kelgen adam eken. IYmenip túrghan әieldi andamay, siz de...

Kýieui ne dep aqtalaryn bilmedi.

− Áy, tynyshtyq pa? – dedi Zumrat kempir anadayda otyrghan jerinen.

− Tynyshtyq, apa, tynyshtyq... – dedi kelini. Janyna jaqyndap, bolghan oqighany aitqan. Balasy sheshesining aldyna kelip, kinәsin moyyndaghanday, ýndemey túrdy.

− Al, aqymaq balam, qylaryndy qylypsyn. Endi bir amalyn tap. Qyzynnyng sorasyn aghyzba, − dedi kempir ashulanyp.

Jora әka qyzynyng aldyna baryp, kereuet shetine otyrdy.

− Aqymaq әkendi keshir, qyzym, − dedi onyng búrymynan sipap otyryp.

Qasiyet betin qabyrghagha búrghan kýii, jylap jatyr.

− Men qatelik jasadym, qyzym. Endi ony ózim retteymin, − dep qyzynyng shashynan iyiskep qoydy.

Bólmeden shygha bere, as ýide jýrgen әieline:

− As-auqatyndy sal, qúdanyng ýiine baramyz, − dedi búiyryp.

Mashinasyn garajdan shyghardy. As-auqat, jemis-jiydekterdi kólikting jýk salghyshyna tiyedi.

Sosyn:

− Qane, apalar, túrynyzdar, qúdalyqqa ózimiz baramyz, − dedi.

Kәmil búl kezde dosy Sabyrmen ústahanada sóilesip túrghan edi. Bir bóten mashina esik aldyna kelip toqtady. Kәmil rulde otyrghan Qasiyetting әkesin tanyp, sasqanynan ornynan túra almay qaldy.

Áyteuir qasyndaghy Sabyrgha:

− Tez Mәnzura apa men әielindi shaqyr, shesheme jәrdem bersin, ózing qonaqtargha qyzmet qyl, − deuge shamasy kelip, ústahanasyna kirip ketti.

Áyelder aulada o jaq-bú jaqqa nazar tastady. Aula ishi taptay. Ishi jaynap túr. San aluan gýl kózding jauyn alady.

Musrat kempir ýsh әieldi jәne art jaqta basyn iyip túrghan, ózin qayyrshy dep, bir týiinshek nan ústatqan jigitti kórdi. Ne isterin bilmey, tireuge sýienip qaldy.

Sabyrdyng sheshesi Mәnzura men kelini kelip, Musrat kempirding jaghdayyn jenildetti. Qonaqtarmen sәlemdesip, ishke kirgende, myng bolghyr Sabyrdyng әieli kórpeshe salyp ýlgergen.

Qonaqtar tórge ozdy. Jora ózining kinәsin sezingendey, as-auqatty týsirip kelip, dastarhan shetine basyn salbyratyp otyra ketti.

Ángimeni Zumrat kempir bastady:

− Mening balam ýlken qatelikke jol berdi. Sol qateligi ýshin, ózinnen keshirim súray keldik. Mәnzura kórshi sóz mәnisin úghynyp, kópshilikpen birge Musrat kempirge nazar audardy.

− «Tanymaghandy syilamas» degen. Eki jasqa baqyt tilep kep otyrmyz. Er jigitting basyn iydirmeniz.

− Kýtpegen jerden kelip, meni ynghaysyz jaghdayda qaldyrdynyzdar. Sizderdi kýtuge arnayy dayyndyq kóruimiz kerek edi, − dedi Musrat kempir qonaqtyng ýlkenine qarap.

− Mayda-shýideni oilamanyz, bәri bar. Dastarhan tola, mine! – dedi Zumrat әje. Auyl aqsaqaly Ashurmat ata kelgende, japatarmaghay oryndarynan túryp, shalgha tórden oryn berdi. Dastarqangha qol jayyp, ata-baba ruhyna qúran baghyshtady. Eki jasqa iygi tilekterin aityp, pәtir nan syndyrugha shaqyrdy.

− Kim pәtir syndyrady?

Eki kempir bir-birine qarasty.

− Pәtirdi eki jastyng әkesi syndyrsyn, − dedi Musrat kempir.

Búl sózdi júrt maqúldady.

Jora әka ózderining pәtiri ýstine, Musrat kempirding pәtirin qoyyp, ekeuin birden «bismilla» aityp, qos qoldap syndyryp, aldymen eki kempirge ústatty. Olar otyrghandargha «Toy kórinder,» − dep ainalagha ýlestirdi.

− Qúda qútty bolsyn! – dep bir-birin qúttyqtasty.

Osy rәsimnen keyin, Jora әkәning janary jasqa tolyp, aulagha shyghyp ketti.

Kәmil men Qasiyetting toyy boldy.

Ózbek tilinen audarghan: Gýldәriya Áshirbaeva

Abai.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3244
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5396