Qoghamnyng jay-kýii jastarynan kórinedi. Qazirgi jastardyng fobiyasy qanday? Býgingining jasynyng fobiyasy elden erek aqyldylyghynda jatqanday. «Oyly jas, sen týsinsen, rahmet!» Aq tang atqanynan qas qarayyp batqansha, jasaghan is-әreketke beriler esep bar ma?..

Ashana. «Ashanadan salat úrlau operasiyasy». Kýili degen otbasynan shyqqan әp-әdemi qyzdar. Syrt kelbet tipti tamasha. Japsyrmaly kirpik deysiz be, eng qymbat brendti kiyimder deysiz be, tipti plastikalyq operasiya arqyly jasalghan botaday kóz, oimaqtay erin, sýikimdi bet-pishini bәri bar. Bәrin de satyp alugha onyng shamasy jetedi. Tek bir dýniyeni ghana satyp ala almaydy. Ol – myna sóredegi salattar. Úrlanyp jelingen salattar dәmi «ashtyqta jegen qúiqaday-aq». Eger ony óz aqshasyna satyp alsa, múnday dәmdi bolmas edi. Enbekting nany tәtti degen osy da. Qaltasynan aqsha shygharyp satyp alarday, ol aqymaq emes. Ol – aqyldy. Tek elden erek aqyldy. Múny týsinu ýshin de elden erek aqyl kerek.

Zamandasym endi professor-oqytushynyng alqymynan alyp, jaghasyna jarmasty. Sebep – «búl oqytushynyng óz ornyn bilmeui». Berilgen tapsyrmany oryndamaghan shәkirtke «әi» deuge bolmaydy. Óitkeni, ol  uniyversiytetke tәrbie alu emes, bilim alu ýshin keledi. Tapsyrmany oryndamaghan student emes, talap etken oqytushy kinәli. 

Jýitkigen alpysynshy avtobus. Ishte – bizding boyjetken. Búl joly qayter eken deytin shygharsyz?.. Ol avtobusta elegizip, úiyqtap otyr. Osylay úiyqtau arqyly eki auyrtpalyqtan onay qútylugha bolady. Birinshisi – ýlkenderge oryn beru. Ekinshisi – jol aqysyn tóleu. Ýlkenderge oryn berip, qaytsin?.. Ol qartaymaydy ghoy. Jol aqysyn tólep qaytsin?.. Ýnemdeu kerek. Búghan da sheberlik kerek. Qolynnan kelse, qonyshynnan bas.

Ýige kelse, inisi onyng telefon quattaghyshyn paydalanyp otyr eken. Búghan kónetin bizding qyz emes. Onyng zatyna tiyisuge bolmaydy. Tipti dәl qazir telefonynyng quaty tolyq bolsa da... Onyng óz menshigin qorghaugha aqyly jetedi. Ol – aqyldy. Tek elden erek aqyldy.

Anasy men әkesi qyzmetinen oraldy. Ákesi teledidardan kópten kórmegen eng jaqyn tuysyn kórip otyr ma, әiteuir kógildir ekrannan kóz aiyrghysy joq. Boyjetken qyz serialynyng uaqyty boldy. Ghalamtordan kóru ýshin óz bólmesine baru kerek. Ghalamtordy qosu kerek. Múnshama kóp tirlikti atqaryp qaytpek?.. Ákesining aldynda jatqan fulitpen qoya salu onaydyng onayy. Búl ýshin eshkimnen rúhsat súraudyng qajeti joq. Ol óz qalauyn ghana oryndauy kerek. Óitkeni, ózgening kóniline qarap jýretin ol aqymaq emes. Ol –  aqyldy. Tek elden erek aqyldy.

Tang atty. Sabaqqa barmady. Jay ghana kezekti jigitpen kezdese salyp, uaqyt ótkizbekshi. Búl jigit әldeqanday bolyp, kónilinen shyqpay qalsa, kezektisi bar. Kezdesu aldymen sayabaqta bastaldy. Tal týste jasalghan óbisuler júrt nazaryn audarghanyna onyng týkirgeni bar. Áldebireulerding әldeqanday bolyp, bet shymshularyna әdemilep jauabyn da berip qoydy. Kimning qanday sharuasy bar? Onyng aqyly bәrine jetedi. Ol – aqyldy. Tek elden erek aqyldy.

Býgin ne istedim deu joq. Erteng ne qylmaqpyn deu joq. Sirә, baqyt degening osy shyghar... Bәri de elden erek aqyldylyghynyng arqasynda.

Baqytjan Otarbaeva

Abai.kz