«Kókjiyek-Gorizont» baspa­synan Qazaqstan Jazushylar jәne Jurnalister odaghynyng mýshesi, kóptegen prozalyq jәne derekti kitaptardyng avtory, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri Ádil Dýisenbekting «Sheraghamnyng sherui» atty roman-essesi jaryq kórdi. Jazushy Ádil Dýisenbek shiyrek ghasyrdan beri ózining әriptes aghasy – qazaqtyng birtuar úly, belgili qogham qayratkeri, halyq jazushysy Sherhan Múrtaza turaly shaghyn әngime-estelikter men esse-novellalar jazyp keledi. Týrli taqyryptar men shaghyn sujetterge qúrylghan oqighalary qyzyqty da tartymdy. Tili de shúrayly, oiy qúnarly. Tәlim-tәrbie alarlyq talay mәseleler kóterilip, Sheraghanyng sheber­likpen sheshuining nәtiy­jesinde oidaghyday oryndalady. Jazushy solardyng bәrin sary maydan qyl suyrghanday etip dәl de naqty bere bilgen. Býgin oqyrmandargha osy kitaptan ýzik ýzindiler úsynyp otyrmyz.

Kirispe: keyipkerim turaly

«Mening Abayym», «Mening Jambylym», «Mening Áuezovim», «Mening Ábishim»…

Osylaysha ózine ústaz, agha tútqan úly túlghalardy qolyna qalam ústaghan adamdardyng bәri birdey «menin» dep menshiktep aluyna qúqy bolmasa da, solay etuge haqyng joq degen qaghida jәne de joq. Zang boyynsha tyiym salynbaghandardyng bәri zandy degendey, men de Sheraghany – Sherhan Múrtaza aghamyzdy ózime menshiktep, «Mening Sheragham» degende osy qaghidany basshylyqqa aldym...

Senim jýgi

Sherhan Múrtaza aghamyz elimizding bas gazeti «Sosialistik Qazaqstangha» redaktor bolyp taghayyn­dalghanda, ony redaksiyagha tanystyrugha sol kezdegi Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining hatshysy Ózbekәli Jәnibekovting ózi bastap alyp keldi.

– Bәriniz de shygharmashylyq adamdarysyzdar, – dedi Ózekeng Sheraghamnyng ómir jolyn bayandap shyqqannan keyin, – óitinder, býitinder dep dilmәrsip jatudyng qajeti joq dep bilemin. Gazetti kóteru kerek. Halyqtyng mún-múqtajy men mýddesin kózdeytin, ótken tarihy men jarqyn bolashaghyn jan-jaqty ashyp kórsetetin materialdardy kóptep bergen lәzim. Sóitip, basylymdy jalpy últtyq gazetke ainal­dyrghan jón. Oghan myna jana basshylarynyzdyng kýsh-quaty da, tәjiriybesi de jetedi dep oilaymyn.

Sheragham kóp sóilegen joq.

– Men ne deyin? – dep Ózekene qarady. – Bәrin óziniz kombayn jýrip ótkendey jiyp-terip aityp kettiniz ghoy, kәshek qalghan joq. Senimdi aqtaugha tyrysamyz. – Sonan song kópshilikke búrylyp: – Jalghyz aghash – orman emes, – dedi. – Hatshy meni qansha maqta­ghanymen, jalghyz ózimning qolymnan týk te kelmeydi. Sizderge arqa sýieymin. Birigip júmys isteyik. Bes sausaq birikse, almaytyn asu da, jetpeytin jetistik te bolmaydy. Gazetti el sýiip oqityn basylymgha ainaldyra bileyik!..

Aghamnyng aitqany aiday keldi. «Sosialistik Qazaqstan» arada biraz uaqyt ótken song búrynghy qatyp qalghan qasandyghynan airylyp, qalyng kópshilik asygha da qyzygha qauyshatyn basylymgha ainala bastady; tirajy ósti, oqyrmandar sany arta týsti.

Qolynan is keletin mamandardy tandap-tauyp, senim artu – bilgir basshygha tәn kóregendik desek, sol senimdi býkil aqyl-oyy men kýsh-quatyn júmsay otyryp, abyroyymen aqtap shyghu da – naghyz ónege-erlik der edik. Osynday aghalarymyzdyng arqasy ghoy, qazaqtyng qatarynan kem qalmay, algha adymdap basyp kele jatqany.

Aytqyshtardyn aydarynan jel esti

Qazaqtay sóz qadirin biletin jan bar ma eken jalghanda. Aytuy kelisse, astyndaghy atyn da tastap ketetinder bolghan ghoy ómirde. Sonau kóne dәuirden kele jatqan sheshendik sózderding ózi en baylyq emes pe? Sol kezde aitylghan tapqyr sózderdi qazir nege janghyrtpasqa? Álde tauysyp bittik pe? Álde ynghaysyz ba?

Sheragham «Egemen Qazaqstandy» basqaryp jýrgen jyldary kezekti bir lezdemede osy oidy qauzay kelip, gazetke «Auyl aitqyshtary» atty aidar alyp shyqsaq qalay bolar eken degendey pikir bildirdi.

Múndayda alghashqy bop sóz bastaytyn aghalarymyz az-múz kidirip qaldy da, artta otyrghan orta buyn ókilderining biri:

– Resmy basylymbyz ghoy, joghary jaq ne der eken? – dep kýnk  ete qaldy.

– Ne? – Sheragham jauap kýtpesten dausyn odan әri kýsheyte týsti, – sonda biz resmiymiz dep shiry beruimiz kerek pe? Onsyz da syqiyp túrghan «SQ»-dan endi-endi arylyp, elding betin beri qaray búra bastaghan tústa oqyrmandardan ajyrap qalmaghan lәzim. Ol ýshin kez-kelgen tәjiriybege barugha tiyispiz. Mәselen, kezinde Jambaev aitypty degen kýldirgi sózder әli de óz mәnin joyghan joq. Solardy nege bermeske? – dedi.

Basshy bastasa, qostaushylar qos-qostan shygha­tyny belgili emes pe? Sol jerde otyryp-aq «Saghalbay solay depti» dep bir-eki mysal aitqan jasy ýlken aghayymyzgha Sheragham:

– Osy aitqandarynyzdy erteng jazyp әkeliniz! – dep qolma-qol tapsyrma berdi.

Anau «ә,ә» dep baryp «әriyne» dedi.

Osylaysha, resmy gazette túnghysh ret beyresmy aidar payda bolyp, ol әli de jalghasyp keledi. Aytqyshtardyng aidarynan jel esti degen osy bolsa kerek.

Shekpeninen shyqqandar

Ádebiyette ózindik orny men ýni bar Ótegen Oralbaymen alghash «Egemen Qazaqstanda», sonan keyin qúday sәtin salyp, Aqordada qyzmettes bolu baqytyna ie boldym. Sol aitatyn edi: «Osy sen ghoy, Sheraghang turaly jazyp jýrsin, bilesing be, sol kisining qansha shәkirt tәrbiyelegenin?» dep.

Shynynda, oilanyp qaldym. Bylaysha qarasaq, Múrtaza myrza Múrtazaev bolyp gazet-jurnaldar men tele-radiogha basshylyq jasaghaly beri jýzdegen jasty tәrbiyelep shygharghany mәlim. Al, naqty sanyna keletin bolsaq she? «Sheraghanyng shekpeninen shyqqan edim» degendi elge belgili aqyn-jazushylardyng ózderi aitpasa, basqalary sol «belgisiz» qalpynda qala beretini sózsiz.

Osy oiymdy kelesi bir kezdeskende Ótekene aityp edim:

– Onda men de Sheraghanyng shekpeninen shet qalmaymyn ghoy, «Lenjas» pen «Egemende» enbek etkem, – dep enselene týsti. – Aldymen aghamyzdyng ózi shaqyryp alyp qyzmetke ornalastyrghan adamdardy týgendep alayyqshy! Mәselen, Atyraudan Ábish pen  Farizany, Altaydan Oralhan men Didahmetti degen siyaqty.

– Jambyldan Qaldarbek pen Kәribay, – dedim men.

– Júmeken men Raqymjan! – dedi ol.

– Múqtar men Tútqabay!

– Aqseleu men Qadirbek!

– Maghira men Júmagýl!

– Serik pen Quanyshbay!

– Músa men Elen!..

Osylaysha, ekeumiz kezektesip sanaghannyng ózinde sany otyzdan asyp ketti.

– Qazir osy kisilerding ózderi de shәkirtter tәr­biyelep jýr emes pe? – dedi Ótekeng ózining filoso­fiyasyna basyp. – Demek, olar da ústazdarynyng ústazyn  ústaz tútady ghoy.

– Olardyng bәrin qosatyn bolsaq, kýlli qalam ústaghandardyng teng jartysyn Sheraghannyng shekpeninen shyqqandar dep qalay aitpasqa!

Derekkózi: almaty-akshamy.kz

Abai.kz