Senbi, 23 Qarasha 2024
Dep jatyr 5382 0 pikir 1 Nauryz, 2016 saghat 11:27

QAZAQSTANGhA JÚMYS ISTEUGE KELGEN AGhYLShYN AZAMATY BIRINShI KEZEKTE QAZAQ TILIN ÝIRENGEN

Qazaqstanda túryp jatqanyna segiz jylday bolyp qalghan aghylshyn azamaty NUR.KZ portalynyng tilshisimen súhbattasyp, Qazaqstannan segiz jylda alghan әserimen bólisti.

Kristofer Triyket býginde dombyranyng qúlaghynda oinap, qazaq tilinde erkin sóiley alady. On shaqty til biletin aghylshyndyq elimizde jeke zhazu.co.uk atty saytyn ashyp, aghylshyn tilinen birqatar qyzmet týrlerin úsynyp jýr.

Qazaqstangha degen erekshe yqylasyn jasyrmaytyn Kristofer súhbat barysynda Qazaqstannan alghan әserin aityp berdi.

- Qansha memlekette túryp kórdiniz?

- 5 nemese 6 memleket boluy kerek. Áriyne Angliyada túrdym, Ueliste, Fransiyada jas kezimde túrdym. Mysyrda, Qyrghyzstanda, Italiyada da túryp kórdim.

- Nelikten tandauynyz Qazaqstangha týsti? Qansha degenmen, segiz jyl az uaqyt emes.

- Bastapqyda bir jylgha ghana kelemin dep josparlaghanmyn... Odan keyin Japoniyagha nemese Ontýstik Amerikagha ketemin dep oiladym. Nege dәl osy elge kelgenimdi týsindiru qiyn. Mening jay kelgim keldi. Keyin bir jylym ótken son, maghan búl jetkiliksiz ekenin týsindim. Men ketuge dayyn emes ekenimdi úqtym. Jyl sayyn ózimdi osynda baqytty sezindim.

- Qazaqstannyng qay jerleri sizge kóbirek únaydy?

- Áriyne Almaty. Qansha jerde bolsam da, ony әlemdegi eng sýiikti qalam dey alamyn. Sonymen qatar, Tarazdy únatamyn. Kóbisi Tarazdy únatamyn desem tanyrqaydy. Men qazaqtyng auyldaryn jaqsy kóremin. Al Taraz maghan auyldyng ómirin eske salady.

- Qazaqtyng últtyq taghamdarynan dәm tatyp kórdiniz be?

- Kóbi etten jasalghandyqtan, dәm tata almadym. Sebebi, vegetarianmyn. Biraq bauyrsaqtan auyz tiydim. Maghan únady, dese de kóp jey almaydy ekenmin. Qymyz ben shúbatty da iship kórdim. Kóbirek shúbat únady.

- Qazaq tilin ýirenu qiyn boldy ma?

- Joq, alty apta boyy oqulyqtan ýirenip, dostarymmen qazaqsha sóilese alatynday boldym. Ózimning ne istep, ne qalaytynymdy jetkize alatynday dәrejege jettim.

- Qansha til bilesiz?

- On shaqty til bilemin, biraq taza sóleytinim - beseu.

- Qazaq toyyna baryp kórdiniz be?

 

- IYә, bir ret bardym. Nege meni shaqyrghanyn týsinbedim, biraq bardym. Toy keremet ótti, degenmen, kóp adamdy tanymaghan son, men azdap úyalyp otyrdym. Ekinshi ret dosymnyng toyyna Astanagha bardym. Ol jerde dombyrada kýy tarttym, sóz sóiledim. Bәrining kónilinen shyqtym. Sebebi, mening oiymsha, kóptegen sheteldikter jaqsy jalaqygha bola, bir jylgha keledi, elding tili men mәdeniyetin ýirenuge qúlshynysy bolmaydy. Al men kelgende qomaqty jalaqym bolmady. Degenmen, qalyp, tili men mәdeniyetin ýirenip jatqanym halyqqa únaydy dep oilaymyn.

Toyda kóp adamgha tost beretini tang qaldyrdy. Bizde toyda eng kóp degende 3 adam tost aitady. Al qazaq toyynda bәri tost aitatyndyqtan, mereke keminde 6 saghatqa sozyldy. Búl da meni tang qaldyrdy. Degenmen, ish pystyrady dep aitudan aulaqpyn. Sebebi, toygha jas júbaylardyng jaqyndary jinalyp, tilektes bolady. Biraq toygha alty saghat әbden jetkilikti dep oilaymyn.

- Dombyrany neshe jyl ýirendiniz?

- Tórt-bes jylday boldy. Keremet darynym bar demeymin, degenmen, jarty jolda tastamay ýirenip jýrmin.

-  Neshe kýy sherte alasyz?

- 25-30 shaqty. Aday, Saryarqa, Balbyrauyn siyaqty kýilerdi jaqsy sherte alamyn, tek azdap jyldam oinaugha qinalamyn. Mening ústazym - Aygýl Ýlkenbaevany dombyradan әlem boyynsha eng keremet ýiretushi dep bilemin.

- Qay kýidi oinaghandy jәne qay kýidi tyndaghandy únatasyz?

 

- Jantórening "Shalqyma" kýiin tyndaghandy únatamyn. Men ýshin Shalqyma kýiin orynday alu sheberlikting shyny bolyp kórinedi. Karatede bәri qara belbeuge talpynsa, men dombyrada "Shalqyma" kýiin qara belbeu dep bilemin. Al sherte alatyn kýilerimning ishinde Qúrmanghazynyng "Boz sholaghy" qatty únaydy. Sonymen qatar, Dәuletkereyding "Jengem sýier" kýiin oryndaghandy jaqsy kóremin.

Kristofer kýy turaly әngimeley otyryp, Qazaqstan preziydenti Núrsúltan Nazarbaevqa kýy oryndap bergisi keletinin aityp qaldy.

«Men preziydentke qysqasha kýy oryndap bergim keledi. Áriyne,  kýy oryndauda menen de layyqtylar baryn joqqa shygharmaymyn», - deydi Kriys.

- Qazaq әnderin tyndaysyz ba?

- Internetti kóp qoldanbaymyn. Teledidar qaramaymyn. Sol sebepti qazaq әnshilerin kóp bilmeymin. Qayrat Núrtas turaly estigenim bar. Ol jaqsy әnshi de bolar, bilmedim. Bir dosym bar, Erjan Núrghaliyev degen – óte daryndy әnshi. Mening oiymsha, ol er azamattar arasynda taza daryny bar әnshi. Múnymen kelispeytinder de bolar, búl  jay mening jeke pikirim. Men ony dausy jaghynan әlemge tanymal әnshi Andrea Bochelliyge úqsatamyn.

- Qazaqstanda basynyzdan ótken qyzyqty jayttar bar ma?

- IYә, Almatyda Interpress-te júmys istegenimde, kursqa qatysushylar kóp bolyp, olardy UIB uniyversiytetindegi synyptarda oqytugha alyp bardym. Sol jerde bir boyjetkendi kórip, súlulyghyna qatty tanyrqaghan edim. Ishimnen búl әlemdegi eng súlu aru shyghar dep oiladym. Biraq әri qaray jýre bergenimde, odan da súlu arugha kózim týsti. Sóitip, súlulyghy birinen biri asyp týsetin bes shaqty boyjetkendi kezdestirgen shygharmyn. Búl tanghalarlyq. Olar týrimen ghana emes, ózin ústap, әdemi kiyinumen, jalpy barlyq túrghydan minsiz bolyp kórindi.

- Qazaq tilinde qay sóz sizge eng qiyn bolyp kórindi?

- Qazaqtyng “eken” degen sózi. «Qoy», «ghoy» degen sózder onay boldy. Biraq «eken» degen sózding maghynasyn týsinbey-aq qoydym. Onyng tura audarmasy aghylshyn tilinde joq. Bir kýni maghan taksy jýrgizushisi «qazaqsha jaqsy sóileydi ekensiz» degende «ekensiz» degen ne?» dep  týsinbey qaldym. Aqyry, búl sózdi týsinuge tyrysudyng qajeti joqtyghyn úqtym. Búl taza qazaqtyng ózge balamasy joq sózi.

Súhbat barysynda Kristofer talay tanymal túlghalargha tilden ústazdyq etkenin bildik. Solardyng biri – tanymal әnshi  Son Paskali. Kristofer onymen birge qazaq tilinde әn jazyp shyqqan eken.

«Son Paskalidyng jana әnderining biri - «Qazaq bolsam» әnining sózin men jazdym. Ánin emes, sózin ghana. Onda shynayy ómirden alynghan jaghday bayandalady. Ánining sózin qazaq tilin jetik biletin dosym óndep berdi. Degenmen, әnning maghynasy tolyqtay saqtalghan», - dep aghynan jaryldy ol.

Ayta keterligi, әndi múqiyat tyndap kórseniz, onda shetel azamatynyng qazaq qyzyna degen mahabbaty turaly aitylady.

Kristofer Qazaqstandy әlemge tanytuda ýles qosqysy keletinin algha tartty.

«Men Astana Pro Team-men birigip, media júmys bastaugha úsynys bildirdim, sebebi Qazaqstandy әlemge tanytuda óz ýlesimdi qosqym keledi», - deydi ol.

Aghylshyndyqtyng aituynsha, ótken jyly ol Tour de France-ta Astana Pro Team-ge qoldau bildiru ýshin Parijge barghan.

«Men 2016 jyly Astana Pro Team taghy da jeniske jetedi dep ýmittenemin», - deydi ol.

Kristofer qazaqtar sportta jeniske jetken sayyn quanatynyn jasyrmady.

«Qazaqtar sportta jetistikke jetken sayyn qatty quanamyn. Londondaghy Olimpiada oiyndary keremet ótti.  Men barlyq qazaq chempiondaryn bilemin, Qazaqstannyng altyn medali iyegerlerining 5-ui  Facebook –tegi paraqshamda dostarymnyng arasynda bar, men olardy maqtan tútamyn. Osy jyly dzudo chempiony Maksim Rakov altyn iyelenedi dep senemin», - deydi Kristofer.

Abai.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5386