REDAKSIYaDAN: Oqyrman qauymnyng tarapynan qyzu talqylanyp, san qily pikirge arqau bolghan "Qayshylyqqa toly túlgha. Qonaevty últyn ózgertuge ne nәrse mәjbýrledi?" degen marqúm Madat Aqkózinnin  maqalasyna qarsy "Týrkistan" aptalyghynda jurnalist Kólbay Adyrbekting materialy jaryq kórip jatyr. Biz Abai.kz aqparattyq portalynda jariyalanghan maqalanyng alghysózinde  (http://abai.kz/post/view?id=6715)  "...qanday da bolmasyn iri sayasy túlghalardy tolyq tanu ýshin onyng qaltarys-búltarysy kóp, kýngeyi men kólenkesi qatar jýrgen ómiri men sayasy qyzmetin jan-jaqty bilu – tarih ýshin de, qogham ýshin de manyzdy" degen edik. Sol sebepten de, Adyrbekúlynyng Qonaev haqynda jazghan dýniyesin (qaranyz: http://turkystan.kz/tulqa/9871) qaz-qalpynda jariyalaghandy jón kórdik. 

--------------------------------------------------------------------------------

Aqpan aiynyng 15-si kýni «Abai.kz» saytynda «Qayshylyqqa toly túlgha» aidarymen «Qonaevtyng últyn ózgertuge ne nәrse mәjbýrledi?» degen taqyrypta material jariyalandy. Saytty jýrgizushiler maqalanyng sonyna taman: «Al, songhy kezderi Qonaevty qaytadan madaqtay bastady, onyng atyna әrtýrli jetistikterdi tanuda. Tipti, «Jas Alash» gazeti onyng boyynda «12 әuliyelik qasiyet» bar dep shyqty», − dep jazypty. Negizinde sayttaghy maqala osydan tuyndasa kerek. Sayt jurnalisterining atalmysh maqalany gazetke tana salmay avtorynyng Oraz Qaughabay ekenin kórsetpegeni týsiniksiz. Óitkeni ondaghy oidyng bәri gazettiki emes, avtordiki. Jalpy «Jas Alash» Qonaev turaly  pikirlerge bir jaqty ghana qaramay ashyn da, túshshyny da jariyalap jýrgen basylym. Sayt gazettegi sol maqalagha oray «…Qonaev kózi tirisinde anyzgha ainalghan adam bolsa da, sayasatkerlik, túlghalyq bolmysynda biz bilmeytin syr kóp» dey kelip, jurnalist Madat Aqkózinning 2009 jyly «Azattyq» saytynda jaryq kórgen maqalasyn esh ózgerissiz jariyalap otyrghandaryn eskertedi. Shyndyghyna kelsek, Aqkózinning jazbasynda aqiqattan góri tyrnaq astynan kir izdeui basym. Jәne onyng mysalgha alyp  jazghandary júrtqa janalyq emes. Soghan deyin de aityla-aytyla jauyr bolghan jaylar. «Kóp shaynalghan qartanyng dәmi keterdin» keri.+

Atam qazaq: «Sәbiyden basqanyng bәri pende», − degen.  Ghasyrlar sýzgisinen ótken ras sóz. Al pendelik kimde joq? Kim qatelespeydi? Ras, tek jaratushy Alla ghana qatelespegen. Týp Payghambarlarymyz Adam Ata men Haua Ana da qatelesken. Abay: «Búl qazaqtyng ólgenining bәri jaqsy, tirisining jamannan amany joq», − dep nege aitty eken? Qanday pighyldaghy jandardy menzep otyr?+

Aqyn Múhtar Shahanov KSRO Joghary Kenesine deputat kezinde Memlekettik qauipsizdik komiytetining múraghatyna kirmekshi bolghanda mekemning basshysy: «Múha, múraghat qújattarymen tanysarsyz-au. Biraq sodan shyqqan kezde sizder pir tútyp jýrgen últtyq túlghalardyng bәrinen kóniliniz qalady. Endi sol qújattarmen tanyspas búryn oilanynyz», − degende aqyn kiruden bas tartqan. Demek, bәrinde pendeshilikting bolghany ghoy.+

Ras, Qonaevty pendelikten ada dep kesip aitu qiyn. IYә, ony ózi de «Birlesu» gazetine bergen súhbatynda: «Ózimdi ózim aqtayyn dep otyrghan joqpyn, dúrys ta, búrys ta sheshimder qabyldadym: qatelik te boldy, jetistik te boldy…», − dep aitqan. Qonaev respublikany basqardy demeseniz audandy, qalany, oblysty basqarghan últ ókilderi az boldy ma? Solardyng qaysysy Qonaevtay pendeshilikterin moyyndaghan eken? Óz pendeshiligin moyyndau halyqtan keshirim súraghanmen birdey. Búl imandy adamnyng aryna jýgingende aitatyn adamy qasiyeti. Al: «Men pendeshilikten tazamyn» dep betteri býlk etpey, jer basyp jýrgen arsyzdar qanshama.  IYә, saytta aitylghanday Qonaevtyn  shapaghatyn kórgender boldy, tek jekelegen adamdar ghana emes, Qazaqstan halqy kórdi. Qonaevqa deyin respublikada ýlkendi- kishili basshylyqta jýrgen últtyq kadrlar sanauly ghana edi. Qalay aitsaq ta Mәskeuding qadaghalaghan qysymyna qaramay solardyng qataryn barynsha kóbeytti. Sol kadr tandaudan keyde qatelesse de, bar ómirin halqyna arnaghan jan. Al halyq elge adal enbegi singenderdi ghana qúrmetteydi, anyzgha ainaldyrady.+

Saytta «aldynghy qatarly» jazushylardyng biri dep Áljappar Ábishevting Qonaevqa jazghan hatyn bergen. «Nelikten halyqtar dostyghynyng zerthanasy bop sanalatyn Qazaqstanda óz jýzderimiz ben rularymyzdyng arasynda dostyq joq? Rugha bólinudi oilap jýrgende basymyz bógde bireuding ayaghynyng astynda qalyp jýrmesin!». Birinshi basshymen sóileskennen de, aryzdanghannan da esh nәtiyje shyqpady».  Ábishevting dostyq joq degeni asylyq sóz. Eger dostyghymyz bolmasa, el de bola almas edik. Qara boyangdy jón-josyqsyz jagha bergennen shyqqan mýiiz qane? Al ru mәselesine kelsek Qonaev respublikalardyng barlyq oblystaryna óz ruynyng adamdaryn birinshi basshy etip qoyghan joq qoy.  Jeltoqsan kóterilisinde últtyng úl-qyzdaryn qorlap, halyqtyng qabyrghasyn qayystyryp qan jútqyzghyn  Kolbinge: «Biz Sizdi 25 jyl kýttik», − degen Áljappar Ábishevting sózin qalay týsiner ediniz? IYsi qazaqtyng ettinen ótip, sýiegine jetken osy udan da ashy sózin tek Almaty ghana emes, Qaraghandy júrtshylyghy da jaqsy biledi. Búdan saytty jýrgizip otyrghan Dәuren Quat bauyrym da habardar. Osynday jannan ózi aitqanday qanday dostyqty, qanday әdildikti kýtesiz? Qonaev rushyl bolsa, Mәsimhan Beysebaevty ornynan alyp, respublikanyng Ministrler Kenesining tóraghasy etip Bәiken Áshimovti taghayyndar ma edi?! Nemese bir audannan toghyz birdey akademikti shygharghan ghúlama Sәtbaevty rushyl deymiz be? Joq aghayyn, búl rushyldyqqa jatpaydy. Kezinde osy mәsele jóninde búryn Qazaqstan Kompartiyasy OK-de úzaq jyldar qyzmet etken jazushy-audarmashy Ábilmәjin Júmabaymen pikir alysqan edim. Ol mening saualyma: «Qonaev ta, Sәtbaev ta iri últtyq túlghalar. Biz aldymyzdy ghana kóremiz. Olar alysty kórip, terennen oilaghan jandar. Ekeui de halyqtyng qúrmetine bólengen. Sondyqtan men olar turaly pәlen dep bir jaqty úshqary pikir aita almaymyn», − degen edi. Aqsaqaldiki esti adamgha jón sóz.+

Avtor maqalasynyng kelesi bir bóligine «Qonaev kezindegi orystandyru» dep taqyrypsha qoyypty. Avtor annan-múnnan jekelegen mysaldar keltirip, bar kinәni Qonaevqa japqan. Qonaev dәuirining bir bóligi Hrushevtyng kezinde boldy. «Neghúrlym orys tilin tez ýirensek, soghúrlym kommunizmge tez jetemiz» degen Hrushevtyng shoqparly sayasaty jýrip túrghan shaq. Partiya komiytetterinde birinshi qazaq bolsa, ekinshi orystan boldy. Nemese kerisinshe. Sol «tamyrlar» әr basqan qadamyn andyp, Mәskeuge jetkizip otyrghanyn sol kezde oblys, respublika basshylyghynda qyzmet etkender jaqsy biledi. Sondyqtan aqyryn jýrip, anyq baspasa kimdi bolsa da qyzmetten alap tastau Hrushevqa týkke de túrmaytyn edi.+

Shynymen-aq, Qonaevtyng kezinde bәri orystanyp ketti me?  Avtordyng osy pәlsafasynda qanshalyqty shyndyq bar? Onyng qyzyl imperiya kezinde dariyanyng astynghy aghysynday atqarghan sharualaryn nege kórip túryp, kórmegendey bolamyz? Bilip túryp, bilmegendey synay tanytamyz. Qay kezde de últtyng tilin, dilin ústanghan aqyn-jazushylar emes pe. Múqtar, Ghabiyt, Sәbittin, Ghabiydennin, Ábdijәmildin, Qalihannyn, Ázilhannyng jәne taghy basqalardyng kitaptary 50-100 myng tirajben shyghyp, qalyng qazaqqa taralyp jatty ghoy. Múny til ýshin kýres emes dep kim aita alady? Tipten tarihymyzdy jazdyrmay túrghan sol qyzyl imperiyanyng kýiip túrghan sayasaty kezinde Iliyas Esenberlinning  tarihy romany «Qahardy» da jaryqqa shygharugha qoldau kórsetken Qonaev ekenin kim bilmeydi? Birdi-ekili, jazushynyng kitaby shyqpay qaldy dep bәrin joqqa shygharyp, kýie jaghugha bola ma? Sol kezde aqyn-jazushylargha degen qúrmet qanday boldy desenizshi. Elding manday aldysy solar emes pe edi? Qala berdi 1984 jyly Almaty qalasynan qazaq mektepterin ashu jóninde atoylap shyqqan aqyn Shona Smaqanúlyna  qoldau bildirgen Qonaev ekenin kim bilmeydi?+

Maqalanyng avtory Qonaevtyng últyn tatar etip shygharghysy kelgen. Oghan dәleli úighyr jazushysy Ábdikerim Ghaniyevting «Ismail Yusupov: «S chistotoy pomyslov» atty derekti povesinen ýzindi keltiripti. «Respublikagha basshylaq etuge men kelgende «mening qarakóz dostarym» Qazaqstannyng basyna úighyr keldi dedi. Al, Qonaev turaly onday әngime aitylghan joq. Onyng últy tatar edi ghoy. Múny men Qazaqstannyng búrynghy basshysy retinde tolyq jauaptylyqpen mәlimdeymin. Qonaevty jәne onyng ata-anasyn menen artyq eshkim bilmeydi. Sebebi, mening ata-anam onyng ata-anasymen Almatyda kórshi túrghan. Al, biz D.A.Qonaev ekeumiz bala kezden birge óstik, sosyn Sopy Zarvat atyndaghy úighyr orta mektebinde birge oqydyq. Qazaqstan basshysyn últtyq kadrlar sapynan bekitemiz degen mәsele kóterilgen uaqytta Qonaev óz pasportyn bir-aq týnde joyyp jiberip, últy qazaq dep kórsetilgen janasyn alghan bolatyn. Onyng sol qulyghyn men jaqsy biletinmin. Biraq ol derekti ashyq aitatyn uaqyt ol kezde әli kelmegen edi».+

Esi dúrys adam sýiegin sata ma? Joq, әriyne. Yusupovtyng «Qazaqstan», «Arzu» baspasynan 1997 jyly jaryq kórgen sol kitabyn men de osydan birneshe jyl búryn oqyp shyqqanmyn. Aytqandary kókeyge mýldem qonbaydy. Nege? Ol ómirining sonyna taman respublikadaghy birneshe aqparat qúraldaryna súhbat bergen. «Núr Astana» gazetining jurnaliysi Ermek Zәngirovke, «Kazahstanskaya pravda» men «Zan» gazetining tilshisine jәne basqa da aqparat qúraldary onyng aitqandaryn sol kýiinde jaryqqa shyghardy. Ol sol súhbattarynyng bәrinde: «Mening qazaqtargha jasaghan qylauday qiyanatym bolghan joq. Ontýstik Qazaqstannyng ýsh audanyn Ózbekstangha bergen Qonaev», − dep aitqan. Endi onyng osy mәsele boyynsha qanshalyqty shyndyqty aitqanyna keleyik.+

Múraghat qújattary ne deydi? 1962 jylghy 21-24 jeltoqsan kýnderinde bolghan Qazaqstan Kompartiyasy OK burosy mәjilisining №30 hattamasynda I.Isupovtyng KPSS OK sayasy Burosynyng Bas sekretary N.S.Hrushevqa óz qolymen tapsyrghan myna haty qosa tirkelgen.+

«07.12.1962g.

SK KPSS t-shu Hrushevu N.S.+

SK Kompartiy Kazahstana t-shu Kunaevu D.A.+

Soveta Ministrov Kaz SSR t-shu Beysebaevu M.B.+

Ishodya iz obshegosudarstvennyh interesov dalineyshego uglubleniya spesializasiy y pravilinogo razmesheniya seliskohozyaystvennogo proizvodstva, Yujno-Kazahstanskiy kraykom partiy y krayispolkom, Chimkentskiy obkom partiy y oblispolkom prosyat SK KPSS, SK KP Kazahstana y Soveta ministrov Kaz. SSR rassmotreti vopros o predache Uzbekskoy  SSR  hozyaystv Pahta-Araliskogo, Iliichevskogo y Kirovskogo rayonov, a takje vse, zemli, podlejashie osvoenii y na sentralinom massiyve v Golodnoy stepi. Eto pozvolit sosredochiti v edinyh rukah hozyaystvennoe osvoenie y razvitie hlopkovodstva v Glodnoy stepy y sozdati tam krupnuy spesializirovennui na proizvodstve hlopka novui administrativnui oblasi luchshe ispolizovati iymeiyshiyesya edinye kanaly, orostiytelinuiy vodu…+

Sekretari Yujno-Kazahstanskogo kraykoma SK Kompartiy Kazahstana I.Isupov».+

Avtordyng býginde tóbe biyge sanap, «Qonaevty tatar dep» tóreligin aitqyzyp otyrghan Yusupovynyng sózi osy. Siz endi onyng ózine de, sózine de  senesiz be?..+

Dinmúhamed Qonaevtyn  «Sanat» baspasynan 1994 jyly shyqqan «Aqiqattan attaugha bolmaydy» estelik kitaby bar. Ol búl mәseleni bylay dep eske alghan. «…Men Hrushevke telefon soghyp, konsertke shaqyrdym. (Qazaqstan óner sheberlerining Mәskeudegi qoyylymy). Aman-saulyq súrasqan song N.Hrushev:+

−Býgin Ontýstik Qazaqstan ólkelik partiya komiytetining birinshi hatshysy Yusupov kelip ketti, − dedi maghan kóz qiyghyn bir sekem kónilmen tastap, sózin sabaqtady. – Ol maqta ósiretin audandardy Ózbekstangha beru turaly mәsele qoyyp otyr. Meninshe, óte qúndy pikir.+

Tóbemnen jay týskendey ýnsiz otyryp qaldym… Áytsede oiymdaghyny irkip qala almadym.+

−Men Yusupov úsynyp otyrghan úsynystyng paydalylyghyn óz halqyma dәleldep bere almaymyn…».+

Qonaevtyng óte sypayy, mәdeniyetti jetkizgen narazylyghyn Hrushev keshirgen joq. Ol Qonaevty tómengi qyzmetke yghystyryp, ornyna Yusupovty Kazaqstan Kompartiyasy OK birinshi hatshysy etip taghayyndady. Eger aragha Brejnev týspegende Hrushev sodan keyin Qonaevty mýldem biylikke jolatpauy da mýmkin edi.+

Hrushev kim? Kezinde Kenester Odaghy imperiyasyn qúrghan Stalinning jәne onyng seriktesterining týbine jetken, 1956 jyly Budapeshtegi, 1968 jyly Pragadaghy halyq narazylyqtaryn qaruly kýshpen talqandaghan, auzyn aigha bilegen Beriya men marshal Jukovty  qúrtqan,  «Qyrghiy-qabaq soghys» kezinde Amerika Preziydenti Eyzenhauerge: «My vas pohoroniym!» dep júdyryghyn kórsetip aibat shekken,  «SSSR-di bylay syilamaydy ekeninder, onda biz qaruly kýshpen syilatamyz», − dep Amerikanyng týbindegi Kubagha atom bombasyn alyp baryp, ýshinshi dýniyejýzilik soghysty bastaugha tartynbay túrghan, aitqanynan qaytpaytynyn әperbaqandyghy keyingi AQSh Preziydenti Kenediydi sheginis jasatugha mәjbýr etken, halyqaralyq úiymnyng eng ýlkeni BÚÚ-nyng minberinde túryp, «Kuzikina mati» dep ayaghyndaghy bәtinkesimen minberdi toqyldata soqqylaghan, jinalys-jiyndarda dep auzyna kelgenin atalap túrghan Hrushev kimnen taysalyp, kimnen ayaghyn tartushy edi. Juyrda ghana Mәskeu telearnasynan «Zagovor» dokumentalidy filimde «Maghan biylik taghy on jylgha kerek» dep әldekimderde óshi barday kijingenin júrt kórdi.  Sol on jyl Hrushevqa ne ýshin qajet boldy? Ol biylikte taghy on jyl túrghanda Qazaqstannyng bes oblysy týgili býkil respublkalardyng shekaralaryn joyyp, tek Mәskeuding biyligin ornatar edi. Mәskeudegi Brejnev bastaghan Sayasy Buro mýshelerining úiymdasqan qarsylyghy onyng búl armanyna jetkizbedi.+

Al biz bәrin de jorta elemegen bolamyz.

Derekkózi "Týrkistan" apatalyghy

Abai.kz