Qazir ne kóp, «zamanyna qaray әnshi» jәne t.b. bolghan, ónerdi payda tabudyng qúralyna ainaldyrghan halturshikter kóp. Telejәshikti de, sahnany da solar jaulap aldy. Shәldirik әnshiden, әngýdik әzilkeshten halyq sharshady. Shou-biznes degen dәuge keregi osy – halturshikter. Belgili jazushy, mәdeniyettanushy marqúm Talasbek Ásemqúlov agham aitqanday, «ol júldyzdy, talantty qoldan jasaydy. Sol júldyzdy ayamastan júmysqa jegip, ayamay qanap, aqsha tabady. Múnday bizneske qarsy túru – óte qiyn». Alayda óner ólkesining naghyz has talanttaryn halyq bәribir biledi. Barynsha qadirleydi. Sebebi olar últtyq ónerimizdi tap-taza qalpynda kózding qarashyghynday saqtap, úrpaqtan úrpaqqa amanat etip keledi. Sonday has talanttardyng biregeyi, Arqanyng arqaly әnshisi, óreli ónerpazy – Qúrmash Ybyshev.

20 aqpanda Qúrmash agham erding jasyna jetti. Mereytoyymen qúttyqtap, ghalamtor arqyly syr-súhbatqa shaqyrdym. Qarapayymdylyghynan qaytpay, birden bas tartty. Qolqalap qoymaghan son, ózi az sóilep, kóp is tyndyratyn, әr sózine zor jauapkershilikpen qaraytyn qalpymen әr súraghyma bir-bir sóilemnen jauap qayyrypty. Osylaysha móltek súhbattyng jana formasy dýniyege keldi. Múny basqasha «Qaz-qalpyndaghy súhbat» nemese «Jedel syr-súhbat» deuge de bolady. Qysqasy, ghalamtor arqyly jasaghan móltek súhbatymnyng úzyn-yrghasy tómendegidey bolyp shyqty. Úlyq oqyrmandargha qyzyqty bolar degen niyetpen jariyalap otyrmyn.

Ákem óz zamanynyng serisi bolghan

- Qúrmash agha, qazaqtyng nebir tekti túlghalary, jaqsy-jaysandary tughanqazaq Qarqaraly topyraghynda dýnie kelipsiz. Ánshi boludy bala kezinizden armandadynyz ba? Neshe jasynyzdan bastap әn oryndadynyz?

- Bala kezden әnshi bolam degen armanym bolghan joq. 7-8 synyptardan bastap dombyramen әn aita bastadym.

- «Meni qarshadayymnan ónerge baulyghan anam» depsiz bir súhbatynyzda. Asqar tauday әkeniz ben móldir búlaqtay ananyz ómirde qanday adamdar bolghan edi?

- Ákem Sapan ómirden erte ótken. Ol kezde men 4 jastamyn. Ol kisi óz zamanynyng serisi bolghan adam. Ánshi paluan bolghan. Bizdi anamyz Ayken tәrbiyelep ósirdi. Sol Anamnyng arqasynda osynday dәrejege jettik. Anam býkil tughan-tuystaryna, auyldastaryna óte qadirli jan boldy. Enbek ozaty, óz isining maytalmany. Shynyn aitsam, bizdi bala kýnimizden ónerge baulyghan anamyz.

- Armangha toly jastyq shaghynyzda Qaraghandydaghy kiyeli óner shanyraghy – Tәttimbet atyndaghy muzyka kolledjinde oqydynyz. Ol dәureniniz bir bólek әngime. Qaly Bayjanov atyndaghy konserttik birlestikte enbek etkeninizge 15 jylgha juyqtapty. Ózinizdi «Ónerde jolym bolghan adammyn» dep sanaysyz ba?

- IYә. Ónerde jolym bolghan adammyn...

- «Shalqar» radiosynan sizding dauysynyzdy әregidik tyndap túramyz. Radio jәne teleefirlerge nege jii shyqpaysyz? Ýlken sahnalardan tóbe kórsetpeuinizding syry tek provinsiyalyq qalada túratynynyzdan ba? Álde múnyng basqa bir sebebi bar ma?

- Shynymdy aitsam, onyng syry men sebebine ýnilmeppin.

- Eger janylmasam, Siz 2005 jyly respublikalyq Mәdy Bәpiyúly atyndaghy bayqauda 2-shi oryndy, 2007 jyly Jýsipbek Elebekov atyndaghy әn-dodasynda 1-shi oryndy jenip aldynyz. Búryn: «Myna әnshi Jýsekenning bayqauynyng laureaty» dep qúrmetteytin edi. Býgin nege onday qúrmet joq? Álde әnshi-ónertanushy Erlan Tóleutay aitqanday, «qazaq әnine tobyrlyq muzykanyng virusy» týsip, jabayy estrada dәstýrli әn ónerining «óneshin» bitep tastady ma?

- Men Erlan Tóleutaydyng pikirimen tolyq kelisemin.

 - «Qazaq әnining patshasy» (E. Tóleutay), Qazaqstannyng halyq әrtisi Qayrat Baybosynov aghamyz «týlki zamanda, tazy tirlikke» kóshken shәldirik-bәldirik әnshisymaqtardyng halyq әnderin estradagha salyp, býldirip jýrgenin talay aitty. Osyghan tyiym salu ýshin ne isteu kerek? Oiynyzdy biluge bola ma?

- Býldirip jýrgenderi de bar, jaqsy oranjirovka jasap oryndap jýrgen әnshiler de bar.

Bizding qoghamda kózboyaushylyq kóp

- Siz klassikalyq әnshilik pen estradany da qatar alyp jýrgen әnshisiz. Múnyng syryn biluge bola ma? Estradalyq әndi kóbinese jandy dauyspen oryndaysyz ba, әlde, fonogrammamen be? Fonogrammagha zandy týrde tyiym salu kerek degenge qalay qaraysyz? Sebebi qazir sahnagha ózinen búryn «fonogrammasy» shyghyp ketetin әnshiler kóbeydi.

 - Bizding «Jas dәuren» degen otbasylyq-estradalyq ansamblimiz bolghan. Sol ansamblide agham, eki qaryndasym, inimmen birlesip, 7-8 jylday óner kórsettik. Ásker qatarynda da estradalyq ansambliding mýshesi boldym. Sondyqtan maghan estradanyng jattyghy joq. Búnyng syry osynda ma deymin. Al estradamen әndi tek jandy dauysta ghana oryndaymyn. Áriyne, fonogrammagha zandy týrde tyiym salu kerek. Áytpese, bizding qoghamdy kózboyaushylyq kóp.

- Repertuarynyzda qazir qansha әn bar? Ony qanshalyqty jana әndermen tolyqtyrasyz?

- Repertuarymdaghy әnderdi sanamappyn. Ár kezde jana әndermen tolyqtyryp otyramyn.

- Ónerpaz retinde Sizdi ne mazalaydy?

- Meni bizding qoghamdaghy biraz mәsele mazalaydy. Sonyng ishinde eng bastysy últtyq mýddemiz. Últtyq mýdde degen úghymnyng ayasy óte ken. Mysaly, ghasyrlar boyy ata-babalarymyz kózding qarashyghynday saqtap, bizge amanat etip qaldyrghan ólmes ónerimizdi kirshiksiz qalpynda jas úrpaqqa jetkizsek deymin. Jahandanu zamanynda últtyq bolmysymyzdan, salt-dәstýrimizden airylyp qalmasaq dep oilaymyn.

Bas jýldelerdi «berip» qoyypty

- Myna әngimeni bir joly qonaqta bolghanymda Qayrat Baybosynov aghamnyng óz auzynan estip edip: «Bir joly qazaqtyng әigili kompozitory Ábilahat Espaevtyng әnderine arnalghan kesh ótti. Sol kesh turaly jazugha әldebir gazetten kelgen tilshi qyz: «Ábilahat aghaymen súhbattasayyn dep edim, ol kisini qaydan tabugha bolady?» demesi bar ma. Onyng búl sózine ne kýlerimizdi, ne jylarymyzdy bilmedik. Sol jerde azamattardyng biri: «Ol kisini Kensay ziratynan tabasyz» dep myrs etti». Shyny kerek, óner taqyrybyna jazugha tyrashtanghan әriptesterimizding keybirining qyrsyz qylyghyna qarynyng ashatyny ras. Juyrda konsertinizding aldynda sizben súhbattasugha kelgen «Arqa aqshamy» gazetining tilshisi biraz nәrseni bylyqtyrghanyn estidik. Sonyng aq-qarasyn ózinizding auzynyzdan estisek... Arzan sensasiya izdep, neni jәne qalay búrmalaghanyn ashyq aityp berseniz?

- E-e-e... Tilshi- qaryndastyng shalalyghy shyghar, maghan 50 jasyma syilyq retinde biraz respublikalyq bayqaulardyng Bas jýldesin «berip» qoyypty (kýlip aldy). Tang qalghanym, mening aitpaghan sózimdi ózi qosyp, «auzyma» salghan. Súhbattyng taqyrybyn da birtýrli qoyypty. Sauatsyzdyghy sol shyghar, tughan kýnimdi de «25 aqpan» dep dúrys jazbaghan. Dúrysy – 20 aqpan. Negizinde men respublikalyq bayqaulardan bas jýlde alghan emespin. 2005 jyly M. Bәpiyúly atyndaghy respublikalyq bayqauda 2-shi, 2007 jyly Jýsekenning bayqauynda 1-shi oryn aldym. «Janylmaytyn jaq, sýrinbeytin túyaq bolmas» deydi ghoy. Áli jas qoy, onday kemshilikter bola beredi. Biraq keyinirek ózi arnayy habarlasyp, keshirim súrady.

- Ónerde de, ómirde de asyghy alshysynan týsken baqytty jannyng birisiz. Olay deytinimiz, oshaghynyzdyng otyn laulatyp otyrghan jan jarynyz Roza Orynqúlqyzy da óner adamy, balalarynyz da ónerden qúralaqan emes. Ánshilik qasiyetiniz qay balanyzgha daryghan?

- Allagha shýkir. Qúday qosqan jarym Roza ekeuimiz Allanyng bergen balalaryng ósirip, tәrbiyelep jatyrmyz. Qaysysynyng óner jolyna týsetinin ómir kórsetedi.

- Ánsýier әleumet 25 aqpanda Qaraghandydaghy Kenshilerding mәdeniyet sarayynda ótetin «Áueletip әn salsa...» atty shygharmashylyq keshiniz turaly bilgisi keledi.

- Men ýlken sahnagha shyqpaghaly biraz uaqyt boldy. 50-ge kelgenimdi syltauratyp, elge bir konsert bergim keldi.

- Olay bolsa, barlyq isterinizge Alla jar bolsyn! Jasynyz 100-ge jetsin!

Ómirderek

(Qúrmash aghamnyng ózi jazyp bergen ómirbayany)

1966 jyly 20 aqpanda Qaraghandy oblysy, Qarqaraly audany, Temirshi auylynda tughan.

Ákem – Ybyshúly Sapan, sheshem – Ybysh kelini Ayken. Otbasymda 5 qyz, 2 úl óstik. Ákemiz 29 jasynda dýniyeden ótti. Anamyzdyng tәrbiyesinde óstik. Ónerge baulyghan da anamyz. 1983 jyly orta mektep bitirip, Qaraghandy qalasyndaghy Tәttimbet atyndaghy muzyka kolledjine oqugha týstim. 1985-1987 jyldary Mәskeu qalasynda әskery mindetimdi ótedim. 2001 jyldan beri Qaly Bayjanov atyndaghy konserttik birlestikting әnshisimin. Qatysqan bayqaularym: 2005 jyly M. Bәpiyúly atyndaghy bayqau – 2-shi oryn, 2007 jyly J. Elebekov bayqauy – 1-shi oryn.

Jarym: Ybysheva Roza Orynqúlqyzy. Balalarym: Didar Ybyshev, Ásel Qúrmashqyzy, Áliya Qúrmashqyzy, Múhtar Qúrmashúly. 

Móltek syr-súhbatty jazghan Tólen TILEUBAY, Astana qalasy

Abai.kz