Últtyq iydeya әr adamnyng últ­tyq sanasymen, últtyq ruhymen kele­tin dýniye. Últtyq sana men últtyq ruh – adamnyng jan әlemining boyynda tәrbiyemen oyanatyn, adamdy iygi jolgha bastap, onyng bolashaghyna qyzmet ete­tin qúndylyqtargha adamdy jeteleytin tanymnyng erekshe qúbylysy. Týrki júrtynyng túl­ghalanu qasiyeti onyng últtyq ruhynyng da bet beynesin kórsetedi. Demek, últtyq iydeyanyng ózegi – últ tarihynda jatyr.

Mine, YuNESKO úiymy biylghy jyldy Qoja Ahmet Yasauy jyly dep belgiledi. YuNESKO úiymynyng Qoja Ahmet Yasauy jylyn qabyldauy Týrkiyanyng úsynysymen boldy. Al, negizinen Yasauiyding tughan jeri, ruhany qazynamen susyndaghany – Qazaq jeri.

Bes myng jyl boyy ózining últtyq sipatyn joghaltpay kele jatqan Qytay halqy Konfusiy ilimin eshqashan da ózine jat tútqan emes. Ne bolmasa tól mәdeniyetin әlemge tanytudan tanbaghan Ýndiler Budda ilimining qúndylyqtaryn әrqashan da ózine maqtanysh etedi. Al, kýlli týrkining Temirqazyghy atanghan Qoja Ahmet Yasauy jer kindigi sanalatyn ózimizding Týrkistanda jatqan joq pa?!

Elbasy N.Á.Nazarbaev «Tarih tolqynynda» enbeginde: «Naq osy Yasauy ilimi arqyly islam qazaqtardyng ruhany ómir saltyna ainalady da keyingi segiz ghasyrdyng ón boyynda solardy jebep keldi. Qazaq handyghy men qazaq halqy qúrylghanda, olardyng bastau búlaghynda osy ilim túrdy», sonymen qatar, «Syndarly on jyl» kitabynda bolsa: «Yasauiyding tikeley janqiyarlyq enbegining arqasynda ghana qazaq taypalarynyng últtyq ortasynda islam kanondary men dalalyq dәstýr ýilesim tapty, qazaq halqynyng arasynda kýni býginge deyin onyng esimin kie tútyp, kóptegen týrki tildes músylmandar ýshin «Ekinshi Mekke» bolghan onyng kesenesine ziyarat jasaydy» - dey kele, kýni keshe ghana ruhaniyat salasynda egjey-tegjeyli aitylghan, tarihtyng tereng qoynauynda jatqan syrlardy sanagha sinimdi etip jetkizgen Elbasynyng sózderi men enbekterin memleketting ruhany birtútastyghy ýshin paydalana biludi de úmytpauymyz qajet. Jәne de últtyq ruhany tarihymyz jazyla qalsa, Yasauy múrasy, hikmetteri nazardan tys qalmauy da tiyis.

Býgingi tanda sanauly dintanushy ghalymdarymyz Yasauy ilimining qúndylyghy últ jәne ruhany tarihymen bite qaynasqandyghy, sonday-aq, últtyng býgini men úrpaqtyng bolashaghyna da auaday qajet ekendigin aitypta, jazyp ta jýr.

Yasauy mәdeniyeti men ilimi Imam Aghzam Ábu Hanifanyng jәne Imam Maturidiyding ústanymdarynyng ayasynda damyp, qazaq dalasyna jayghan osy Yasauy bolatyn. Búl ghalymdardyng ilimderi qayta bir-birinen nәr alyp, qoghamnyng damuyna zor ýles qosqan. Sebebi, Yasauy mәdeniyeti Imam Aghzam Ábu Hanifanyng negizimen danalyq jolyn «hәl ilimin» (adamnyng túlgha bolyp qalyptasuy jәne qoghamdyq qatynastardy retteui)  retinde taratty. Yasauy babamyzdyn: «Mening hikmetterimning ishki mәni - Qúran» (Meny hikmatlarim farman-subhan, Oqyb uqsan hamma maghna: Quran)- dey kele, onyng ilimi islamnyng ishki mәn-mazmúny bolyp tabylady. Yasauy ilimin tanuda Abaysha aitqanda: «Ystyq qayrat, núrly aqyl, jyly jýrek» kerek-aq. Barlyq týrki halyqtarynyn, sonyng ishinde qazaq halqynyng da ruhany dýniyetanymyna negiz bolyp qalandy. Últtyng ar-ojdan kodeksi rólin atqarghan Yasauy múrasynyng negizgi ústanymdary qazaq halqynyng moraldyq qaghidalarynda kórinis tapty. Naqty mysalyn biz izgilikke, imandylyqqa baghyttalghan әdet-ghúryptan, salt-dәstýrden, maqal-mәtelderinen, biy-sheshenderding naqyl sózderinen jәne de keshegi jyraular poeziyasynan aiqyn bayqaymyz. Qazaq jyraulardyng dýniyetanymynda bir ghana Alla bar, taghy bir ereksheligi Qúran ilimimen auyzdanyp, Yasauiyding hikmetterin tereng mengergen. Jyraulardyng enbekterinde Yasauiyding esimi jii atalyp otyrady. Mysaly, Qashaghan Kýrjúmanúly:

«...Allalaghan pir ótken,
Tuyna júrtyn týnetken.
Jariya zikir, taspiyh,
Meshitting ishin gýl etken.
Haq Rasuldyng sýnnetin,
Qoja Ahmetting mindetin,
Óshire kórmeng jýrekten...».

Qarsaqal Erimbettin:

«...Áueli әghuzu billә Haqqa sәna

Salauat payghambargha aittym jana.

Sәruәri sansyz babtyng Qoja Ahmet,

Nazar sal er Babama kelse shama...». Demek, qazaqtyng músylmandyq dýniyetanymy týrkilik ruhaniyatta sopylyq ilimining negizin qalaghan Yasauiyding «hәl ilimi», Abaydyng «tolyq adamy» jәne Shәkәrimning «ar ghylymymen» astarlasyp, birin-biri tolyqtyryp jatqany anyq. Qasiyetti Qúrannyng «Shúghara» sýresi, 88-89 ayattarynda: «Ol kýni mal da, balalar da payda bermeydi. Biraq kim Allagha naghyz jýrekpen kelse ghana payda beredi.» Osy ayattargha say, «hәl iliminin» negizgi maqsaty – qoghamdaghy adamnyng jandýniyesin nәpsi zyndanynan bosatyp alu jolyn ýiretu, sóitip bir Jaratushymen qauyshtyru. «Hәl ilimdi» Islam dininen bólip qaraudyng asa jansaqtyq bolady.

Elimizding ruhany múrasyn últtyq túrghydan qayta saralap,  últtyq ruhany múrany aiqyndaugha kómektesetin últtyq iydeologiyany jasau kýn  tәrtibine qoi qajettiligi tuyp otyr. Býgin jahandyq ýderiste qazaqtyng barlyq ruhany qúndylyqtary biri batystyq, biri ózge diny aghymdardyng (uahhabiylik) qysymymen qúnsyzdandyru jýrip jatqandyghy da jasyryn emes. Keshe kenestik rejim bizding tarihymyzdy joqqa shygharsa, al býgingi ózge diny aghymdar qazaqtyng bitim-bolmysyn teristeude.

Keyde qazaq últyn joygha baghyttalghan sayasat jýrip jatyr ma degen oy keledi. Últtyn sýimeytin, ata-anasyn qadirlemeytin, tilin, tarihyn, salt-dәstýrin týbegeyli mansúq etetin, sharighatty basqasha týsindiretin, sony ainalasynan talap etetin, ómir tirshilikke ólim nemese qorqytu ýkimimen qaraytyn funtamentalist qazaq jastarynyng kýn sanap kóbengi últ ýshin óte qauipti. Siz ne deysiz?

Bahtiyar Alpysbaev

Abai.kz