Almatydaghy jaghday bizding kýshtik qúrylymdarymyzdyng týkke alghysyz, әlsiz ekenin kórsetti. Búl - kýshtik qúrylymdardyng "sýiegine deyin" sybaylas jemqorlyqqa tap bolghanyn kórsetedi. Bir ghana adamnyng memlekettegi eng iri megapolisti býtindey derlik bir kýn boyy "qan ishkizip", qәuiptilikting eng joghary qyzyl dengeyine engizgeni masqara emes pe?! "Terrorist" jalghyz bolyp janymyz qaldy. Al kóp bolghanda, qayter edik? 

Múnday "terrordy" ólgen adamdardyng janúyasyna Aqordada otyryp alyp kónil aitumen, qarjylay kómek berip qoldaumen, tipti jazalau zanyn qatandatumen de, ne azayta, ne toqtata almaysyn. Múnyng "emi" - kýshtik qúrylymdardardaghy tanys-tamyrmen júmysqa ornalasqan bos keudelerdi, parasatty, bilimdi mamandarmen almastyru! 

Sebebi, men oilaymyn, búl " terrorist" búryn da әdiletti sottalmaghan! Ol әlgi әieldi de óltirmegen bolsa kerek. Al bizding "super" tergeushiler osyndaylargha isti "ilip", qylmysty 100% "ashugha" sheber. Búl qazir qylmysty ashu, qylmyskerdi ústau sharasyndaghy óte keng taraghan kýndelikti qoldanystaghy tәsil. 

Tarazdaghy ózin ózi órtegen bala da: "Men istemegen qylmysty moynyma ilip jatyr" dep óldi. Týrmening teng jartysy osynday "jasaghan qylmysymen" otyrghandar. Auylda bir tauyq úrlaghan balanyng moynyna býkil rayondaghy úrlanghan jylqylardy "ilip" jiberetini, beseneden belgili jәit. Al naghyz qylmysker, úrylar emin-erkin óz "kәsipterin" jalghastyra beredi. Búlargha sol kýshtik qúrylymdardaghy "kryshalary" tek: "endigi jerde bayqap, saq bolyp jýr" dep eskertu ghana jasaydy. 

Jalpy, qylmysty azaytu men qylmyskerlerdi der kezinde (izin "suytpay") qúryqtau statistikasyn jýrgizu - elge, onyng ishinde jastarymyzgha kelgen nәubetke, apatqa ainaldy! Kóptegen tergeushilerding jýreksizdigi, adamy qasiyetterining joqtyghy sonshalyq, bary-joghy qyzmetim jogharylay ma degen oimen, aitalyq, mandayy jarqaraghan, kelesheginen ýlken ýmit kýtuge bolatyn, oqyghan balany da "qylmysker" dep, "moyyndatyp", jalghan jalamen týrmege tygha salady! 

Sonda últtyng keleshegi ne bolmaq? 

Mysaly, keshegisi, búrynghysy bar, barlyq "terroristerdin" deni jap-jas jigitter. Ayausyz qyryp jatyrmyz. Sonda olar kimder? Qaydan keldi? Qalay payda boldy? Osy jaghyn nege oilamaymyz? El bolamyz desek, adasqan jastardy atu emes, jónge salu kerek! Sebebi, olardyng adasuy - biylikting kezinde jibergen ýlken qateligi! 

Búlar keleshekte kóbeymese, azayatyn týri joq. Sonda bәrin tegis atyp óltire beremiz be? 
Olay bolmaydy! Árbirden son, sol "terrorister" - qazaqtyng batyr úldary! Batyr bolmasa, qolyna avtomat emes, astyna tank bersende, jaugha jalghyz shappaydy! "Kegim ketti" degen bozdaq shyghar, atamyz da tastaymyz. Tiri qalsa, týrmede "asylyp" óletini taghy belgili. Sonda búdan kim útady? Qazaqtyng batyrlyq genofondyn kim saqtaydy? Qalay iylesen, solay kóne beretin "terrorist" emes, qazirgi zamannyng sýikimdi "baldary" ma?

Búl mening "terroristerdi" aqtaghanym emes, jastarymyzdy saqtaghanym. Sondyqtan zertteu kerek. Olardyng onday jolgha týsuining týpki sebebin ashu kerek! Biylikting osyny isteu, yaghny kezinde ózderi jibergen qatelikterin eng bolmasa endi jóndeu qoldarynan kelmese, ketsin. Oryndaryna iskerler kelsin.

Bolmasa, qarandarshy, sheneunikke jaqsy. Ólip jatqan - polisiyasy da, "terroristi" de, qarapayym halyq ókilderi. Qәuipting astynda qalatyn - halyq. Al ózderi, "qyryq qabat qorghannyng ishinde" din aman, eshqanday qәuip-qater joq. Rahat! 

Búlay bolmaydy! El aman, júrt tynyshta, biylik esin jisyn! Kesh qalmasyn! Jastardy apattan aman alyp qaludyng jolyn jasasyn! 

P.S. Songhy aqparattargha qaraghanda "terrorist" - Ruslan Kulikbaev býgin auyruhanadan SIZOgha auystyrylypty. Endi qarada túrynyz, osydan eki-ýsh kýn ótkende ol "óz-ózine qol júmsap", qaytys bolatynyna men senimdimin. Sebebi, polisiya ondaylardy keshirmeydi. "Asylyp óldige" shygharady. Múny joghary shendilerde ýnsiz qoldaydy. 

Al onyng ornyna, ol bala nege búnday qadamgha bardy? Mәjbýrlegen ne? Kinәli kimder? Sot, prokuratura, polisiya qyzmetkerlerine nege óshtesti? Ketken kegi qanday? Mine osy súraqtardyng jauabyn tapsa, sosyn baryp, kinәlilerdi (sot, prokrotura, polisiya qyzmetkerlerin de) әdil jazagha tartsa, keleshekke jaqsy sabaq bolar edi! 
Áy qaydam!

Geroyhan Qystaubaev

Facebook-tegi paraqshasynan