Senbi, 23 Qarasha 2024
Qogham 8157 0 pikir 18 Shilde, 2016 saghat 16:17

TERAKTINING BASTY MAQSATY – BIYLIKTING ÁLSIZDIGIN ÁShKERELEU

Aydos Sarym, sayasattanushy:

– Mening jeke kózqarasym boyynsha Aqtóbedegi oqighadan biylik te, elimizdegi kýshtik qúrylymdar da, aqparat qúraldary da sabaq aluy kerek edi. Terakt degeniniz eng aldymen – aqparattyq soghys. Lankesterding basty maqsaty – qoghamdy ýreylendirip, biylikting qandaylyq dengeyde әlsiz ekenin әshkereleu. Osy aqparattyq soghysta... memleketimiz 100 payyzgha dep aita almaymyn, 70-80 payyzgha jenilis tauyp jatyr. Mәselen, Resey, Ázerbayjan, Týrkiya elderindegi aqparat qúraldary múnday tótenshe jaghdayda týn demey, kýn demey naqty aqparat taratugha qauqarly ekenin talay mәrte dәleldedi. Al, bizde resmy mәlimetter týrli daqpyrttardyng kólenkesinde qalyp qoyyp jatady.

Mysaly býgin osy oqigha bastala salysymen, qanday jaghday bolmasyn telearnalar men radiolardy qosyp, ne bolyp jatqanyn resmy týrde jariyalanuy kerek edi. Ókinishtisi, olay bolmady. Halyq týrli ýreyli aqparattardy feysbuk, uatsap sekildi әleumettik jelilerden estip-bilip jatyr.

Birinshiden, «Júldyz» yqshamaudanynan 100 shaqty qarulanghan lankes joldaghysynyng bәrin atyp, qyryp keledi eken», «Megasentrdi basyp alypty», «Vokzalgha jarylghysh zat qoyylypty» degen sekildi shyndyqqa janaspaytyn aqparattar elding esin aldy. Ekinshiden, múnday jalghan mәlimet qúqyq qorghau organy qyzmetkerlerining kýshining jan-jaqqa bólinuine yqpal jasady.

Yaghni, múnday aqparatty lankestik әreketti jasap otyrghandardyng ózderi taratyp otyrghan boluy mýmkin. Sondyqtan, arandatu maqsatynda jalghan aqparat taratqan azamattar ústalyp, zang aldynda jauapkershilikke tartyluy kerek.

Almatydaghy oqighany saralap, búdan keyin múnday jaghdaydyng aldyn alu ýshin naqty nәtiyjege qol jetkizgenimiz dúrys.

Týrkiyadaghy jaghday kezinde Premier-ministr, qalanyng әkimi sekildi lauazymdy túlghalar halyqtyng ishinde jýrdi. Biz әli qoghamgha basu aityp jatqan resmy túlghalardy kórip otyrghan joqpyz. Halyqqa basu aityp jatqandardyng deni – qoghamdyq belsendiler. Búl negizinen – biylikting mindeti.

Biz qalayyq, qalamayyq elimizge terrorizm úzaq merzimge kelip, ornyghyp jatyr. Qogham endi osynday oqighalargha boy ýiretip, ómir sýruge beyimdele bastaydy. Al, kýshtik qúrylymdar sol teraktilerge toytarys berip, olardyng negizsiz aqparattarynyng keng taralmauyna bar kýshin saluy qajet.   

Dәuren Babamúrat, sayasattanushy:

- Bizding biylik, el ishindegi túraqtylyqtyng manyzdylyghy jóninde qayta-qayta qaytalaudan jalyqpaydy. Jәne ol dúrys ta.

Alpauyt degen Týrkiyanyng ózi bes-alty teraktynyng saldarynan qisayyp qaldy. Biraq Týrkiyagha qatysty, jergilikti biylikting toqtausyz qimylyn bayqasaq, bizding jaghdayda mine neshinshi ret ýnsizdikti kórudemiz. Kýni keshe Bayan Ólgiydi su basqanda at qonghan premier-ministr nege ýnsiz otyr?. Jәne osy ýnsizdikter xalyqtyng ýreyin kýsheytip, kýdigin kóbeytude.

Túraqtylyq basty qúndylyq, biraq sol túraqtylyqtyng ózi qatyp qalghan tas emes, tolassyz ekeuara (biylik pen xalyq) júmysty talap etetin ýrdis. Bolghan jaghday tipti qúrylymdyq kýshterding әlsizdigi emes (Týrkiya, AQSh, Reseyde terrorshylardan opyq jep otyr), әlemdik sayasy shiyelenisting kýrdelenip, stavkalardyng óskenining belgisi.

Dәl qazir biylikting әr qadamynyng salmaghy auyr, jauapkershiligi mol. Elime tynyshtyq tileymin.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5502