Qarqaralynyng basynan Mәdy aqynnan keyin talay búlt kóshken shyghar-au.

Qarqaralynyng basynan Mәdy aqynnan keyin talay búlt kóshken shyghar-au.

Biraq en jaylaudyng etegin jaylaghan elden qayghy kete qoymady. Bir qaraghanda, tabighaty әsem, shóbi shýigin, suy mol, auasy saf ólkening túrghynynyng túrpaty erekshe, túlghasy tauday boluy kerek-ti. Biraq... Qazir múndaghy qyryqtyng qyrqasyna endi iyek artqan, tepse temir ýzetin azamattar qyzyl iyek, sýiekteri borkemik. Onyng basty sebebi -  Qaraghaylydaghy qaldyq qoymasy. Kenes ýkimetining órkendeuine ólsheusiz ýles qosqan tau-ken óndirisi qazir jergilikti júrttyng soryna ainalaryn eshkim oilamasa kerek. Balapan basymen, túrymtay túsymen bolghan 90-jyldardyng ortasynda kombinat jabylyp qaldy. Al ainalasyna u  shashqan qaldyq ashyq-shashyq kýii qala berdi. Búghan jergilikti biylik te, osy ken ornynda júmys istegen kәsiporyndar da bas qatyrghan joq. Al jergilikti júrt әli kýnge sonyng zardabyn tartyp otyr.
Mamandar Qaraghayly tau-ken kombinatyndaghy qaldyqty 80-jyldary-aq eseptep qoyghan eken. Búl jerde az-kemi joq 16 mln 788 myng tonna auyr metall qory jinaqtalypty. Ishinde Mendeleev kestesindegi elementterding 20-gha tarta týri bar. 90 myng tonnagha juyq myrysh, 50 myng tonnadan astam qorghasyn, eng kóbi - bariy: 4 mln 206 myng tonna. Búdan basqa da adam aghzasyna ziyandy qaldyq az emes. Uly zattar jerding ýstingi qyrtysynda ghana emes, 7,5 metr terendikke deyin boylap jatyr. Qaldyq qoymasynyng aumaghy da at shaptyrym - 219 gektar. Kombinat júmys istep túrghanda, qaldyq qoymalardy sumen toltyryp, tozang bop kóterilmeui ýshin basyp otyratyn. Qazir qarausyz qalghasyn, qoymanyng beti kebersip, metall qiyrshyqtary jelmen birge radiusy 100 shaqyrymgha deyin úshady.   
Búrynghy óndiris ornyn jaghalay qonys tepken auyl túrghyndarynyng kózi tirisi - auru, bir qauymy baqidyng kelmes kemesine minip ketken. Osyndaghy jón biletin ekologtar «auyr metall ózekti jandy dertke shaldyqtyrmay qoymaydy», - deydi. Ásirese, bariy. Professor Músaghaly Duambekov: 
- Bariy - adamnyng sýiek qúramyn, my men bauyrdyn, jýike jýiesining júmysyn búzady. Aghzadaghy kalisiydi azaytady. Sodan baryp sýiek borkemiktikke úshyraydy, - deydi. Búl - ghylymy negizdeme. Al Qarqaralydaghy júrt osy teoriyany dәl býgin óz bastarynan keshirip jatyr. Olar ýshin búl derekter - boyamasyz ómirding naq ózi.
Qaraghaylynyng manynda ongha tarta el dimeken bar. Bәrining qaldyqty aityp, eniregende etekteri jasqa tolady. Songhy eki-ýsh jylda bir-bir janyn baqigha attandyrmaghan shanyraq qalmaghan shyghar. Túrghyndardyng barlyghy derlik, әiteuir, bir keselge shaldyqqan. Arysy - qyltamaq, berisining qan qysymy búzylghan. Qyryqtyng qyrqasyndaghy er azamattar alpysty  alqymdaghan shal dersin. Shash-tary appaq quday, tisteri joq, qyzyl iyek. 
Ásirese, qaldyqtan tayaq tastam jerdegi Býrkitti auylynyng halqyna qiyn tiyip túr. Búl jerde auru kóp. Biraq auruhana joq. Abyroy bolghanda, jalghyz dәriger bar. Býrkittidegi elding ishi auyrsa da, tisi qaqsasa da, basy auyryp, baltyry syzdasa da, Qúdaydan keyingi senetinderi - Nәzira Ydyrysova. Aytuynsha, osydan biraz jyl búryn qyryqtyng ainalasyndaghy kisilerding birazy qaterli isikten bauday týsken. Mýgedek, kem-tar sәbiyler kóbeygen. Tepse temir ýzetin, keshe ghana din aman azamattar bir týnde úiqydan oyanbay qalady. Bitti. «Sap-sau jýrgen adamdar keude túsym auyrady» dep shaghymdanady da, týsiniksiz jaghdayda qaytys bolady. Jylda solay. Byltyr 3 adam solay ómirden ótti. Biyldyng ózinde Mәlik Salyqbaev, Hamza Sәduov degen eki azamat bir-aq sәtte dýniyeden ozdy», - deydi N.Ydyrysova.  Álgindey júmbaq ólimmen qaytys bolghandardyng diagnozy da qoyylmaydy. Olardyng ólim turaly anyqtamalaryna «jýrek auruynan kóz júmdy» degen bir-aq auyz sóz jazylady. Óitkeni, ondaghy qaytys bolghandardy arnayy saraptamadan ótkizip, ólimning sebep-saldaryn zerttep jatqan da eshkim joq.
Statistikagha kóz jýgirtip kóriniz. Býrkitti auylyndaghy túrghyndar songhy jyldary 3 mynnan eki esege bir-aq kemigen. Qazir nebәri 1,5 myng jan bar. Júrt «Qaldyq qoymasyn jabyndar dep, qaqpaghan esigimiz qalmady. Bәrining jauaby: shydandar. Biraq shydamnyng da shegi bar. Býitkenshe, Qaraghaylydaghy ýilerge qara tu ilip, esikterine qara qúlyp sala salghan dúrys», - deydi keyip. 
Auyl halqy teriskeyden jel soqsa, tiksinip qalady. Dauyl qoymadaghy metall qiyrshyqtaryn kóterip, әp-sәtte auylgha jetip keledi. Aq týtek borannan ayaq basyp jýrgisiz. Sosyn bir qauym elding ýige qamalyp otyrghany. Kózdi ashtyrmaghan boranda túrghan ne bar deysiz ghoy. Mәsele - onyng uly qaldyqtardy auylgha әkep ýiip tastauynda. Qazir osy auyldaghy tórt týlikting tóli de azyp-tozyp barady. Aqsaq-toqsaq, kem-tar neshe týrli qúbyjyq tuyla bastaghan. Búdan jergilikti biylik jaqsy habardar. Qaraghayly kombinatynyng ainalasyndaghy auyldardyng halqy qayta-qayta aryzdanyp, kómek súraghanymen qayyr joq. Qaraghayly kombinatynan qalghan qaldyq qoymasyn jabudy 2008-2011 jyldargha arnalghan Qorshaghan ortany qorghau jónindegi aimaqtyq baghdarlamagha engizgen eken. Ýsh jyldyq júmysqa budjetten 670 million tenge qarjy bólu de qarastyrylghan. Biraq búdan Qaraghaylydaghy qalyng qazaqqa qayyr bolmady. Bayaghy jartas - sol jartas... 
Endi myna qyzyqqa qaranyz. Qayghy jútyp otyrghan qarqaralyqtardy qútqarugha dep bólingen qarjy da qazynada әli jatyr. Óitkeni, ony iygerip, júrtqa jút bop otyrghan qoymany zalalsyzdandyru eshkimning qolynan kelmegen siyaqty. Kelmeydi emes, keledi-au. Bayaghy aqsha jýrgen jerde aitystyng da qyzatyny ghoy...
Qaraghandy oblystyq tabighy resurstar basqarmasy dәl osy maqsatqa dep tender ótkizgen. Qaldyqty jabugha tapsyrys bergen de  -  osy basqarma. Byltyr mamyrda ótken bayqaugha úzyn-sany 12 kompaniya qatysady. Biraq bәrining ótinishi talapqa say emes degen sebeppen keri qaytarylghan. Basqarma tender ótpey qalghasyn, bir ghana jabdyqtaushy «Aspap» kompaniyasymen kelisimshartqa otyrmaq bolypty. Biraq búl jospary jýzege aspay qalghan. Osy arada tenderge qatysyp, «qújattary say emes» degen jeleumen shettetilgen 12 kompaniyanyng biri «Kamaz» JShS Qaraghandy oblystyq mamandandyrylghan ekonomikalyq sotyna shaghymdanady. Sot seriktestikting paydasyna sheshim shygharady. Alayda oblystyq basqarma bastyghy Aleksandr Yakovlev sot sheshimimen kelispey, ózi de shaghymdanudy qúp kóredi. Sot osy uaqytqa deyin «Kamazdyn» paydasyna bir emes, 4 sheshim shyghardy. A.Yakovlev myrza da seriktestikpen tiresip baghady. Basqarma men «Kamazdyn» әr joly itjyghyspen ayaqtalatyn teketiresine bir jyldan asty. «Jany ashymastyng qasynda basyng auyrmasyn» degen osy da. 
Al qorshaghan ortany qorghau basqarmasy kelisimge otyrmaq bolghan «Aspap» kompaniyasy jyl sayyn tender útyp jýr eken. Búghan qújattardy aqtarystyrghanda kózimiz jetti. Tenderlik komissiyanyng mýshesi, әri basqarmanyng bas esepshisi Qarlyghash Torghaeva taghy bir shiykilikting shetin shyghardy. Aytuynsha, kompaniyanyng tenderge ótkizgen qújattary bastapqyda talapqa say bolmay shyqqan. Alayda basshylyqtyng tikeley tapsyrmasymen «Aspaptyn» qújattary bir-aq kýnde týzetilip, jóndelgen.
Ol azday, basqarma ótkizetin bayqaularda jyl sayyn jeniske jetetin taghy birneshe kompaniya bar eken. Qarlyghash Torghaeva bylay deydi: «Aleksandr Yakovlev pen onyng orynbasary Ruslan Tólepbaev komissiya mýshelerine tenderdi qanday kompaniyalargha beru turaly tapsyrma beredi. Bizding qolymyzdan ne keledi, búiryq berse, oryndaymyz. Jyl sayyn belgili bir kompaniyalardyng jeniske jetetini sondyqtan». Álgi seriktestikting osynsha sergeldenge týsuin endi ghana týsingendey boldyq.
Osy basqarmagha qatysty taghy bir әngimening auanyn bayqap kóriniz. 2008 jyly ótken tenderlerding birinde «Avtoimpeks» degen kompaniya jeniske  jetipti. Bylay qaraghanda, bәri dúrys. Mәsele - «Avtoimpektstin» tenderge mýldem qatyspay, 8 mln tengeni qanjyghagha baylap ketuinde. Dәl osy derek  boyynsha basqarmagha talay tekseru kelip ketken. Tipti qarjylyq baqylau tekserisi kezinde rastalghan. Biraq is qozghalmay, jabuly qazan jabuly kýide qalghan. Reti kelgende, Aleksandr Yakovlevten búl is jayly da súradyq.    
- «Avtoimpeks» tenderge qatysty. Úsaq-týiek kemshilikter bolghan, qazir esimde joq»,  - deydi basqarma bastyghy. «Maghan 4, nemese 5 ret is qozghamaq boldy. Barlyq derek boyynsha is qozghaudan bas tartty»,  - deydi aqtalyp. «Bildey memlekettik qyzmetkerge qatysty birneshe tekseru jýrgizip, biraz bylyqtyng ashylghany ras bolsa, is nege qozghalmady eken? Búl kisi qúlan taza bolsa, nege osynsha tekseru kelip, pendeshilikterin ashyp qoyyp, әurege saldy eken?» - dep oiladyq biz. 
Aytpaqshy, tenderdegi zansyzdyqtardyng betin ashyp tastaghan bas esepshining de jaghdayy mәz emesin aita ketken jón shyghar. Basqarma basshylary tenderlik komissiyanyng qúramynan da shygharyp tastaghan. «Býite berse, qyzmetten quylatyn kýn de alys emes», -  deydi ol.
Sóitip, uly qaldyqty jabu turaly sheshim sol qaghaz jýzinen aspady. Basqarma qoymany jabugha bólingen byltyrghy 47 million tengeni «iygere almadyq» dep, memleketke qaytaryp beripti. Biraq osy qarajattyng 6 millionyn «qaldyqty kómuge jobalyq-smetalyq qújattama dayyndaugha júmsadyq» depti.
Aytpaqshy, Qaraghandy oblystyq ekonomikalyq soty byltyr jeke qauly shygharghan bolatyn. Onda «qaldyqty kómu boyynsha baghdarlamany oryndamaghan basqaramanyng lauazymdy túlghalary óz qyzmetterin asyra paydalanyp, jemqorlyqqa jol ashyp otyr» dep, naqty jazylghan. Biraq ol qaulyny qúzyrly organdar da, janaghy basqarma da eskergen de joq.
Qazir qaldyq qoymasyna baylanysty taghy da bir dau tútandy. Jyl basynda oblystyq tabighat qorghau prokuraturasy: «Qaldyqty jabumen memleket emes, «Qazaqmys» ainalyssyn» degen mәlimdeme jasapty. Ekologtar bolsa: «Qaraghaylydaghy ken orny - kenes zamanynan qalghan qaldyq bolghandyqtan, «tarihi» qoyma. Al «Qazaqmystyn» osy uaqyt ishinde 17 million tonnagha juyq qaldyq tastauy mýmkin emes. Demek, búl - memleketting sharuasy»,  - dep otyr. Onyng ýstine, búl qaldyq qoryn biraz jyl ótken song qayta paydalanugha bolady eken. Al «Jer qoynauy jәne jer qoynauyn paydalanu turaly» Zannyng 5-baby 1-tarmaghynda: «Jer qoynauy jәne onyng qúramyndaghy paydaly qazabalar Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasyna sәikes memleket menshigi bolyp tabylady», - dep jazylghan.
Taghy bir manyzdy fakt, Qaraghayly ken ornyn 25 jylgha jalgha alghan «Qazaqmys» «qoymany paydalanbaymyz» dep, 2007 jyly memleketke qaytaryp beripti. Sonda kimdiki jón? Oblystyq tabighatty qorghau prokuraturasynyng búnysy, әriyne, qorshaghan ortany qorghau basqarmasynyng ong jambasyna keledi. Ol qazir «qaldyqty zalalsyzdandyru mәselesi aimaqtyq baghdarlamadan týsip qaldy» dep qarap otyr.
Sóitip bir kezdegi qojayyny kóp naghyz ken orny qazir eshkimge kerek emes. Ázirge jergilikti biylikting de, zang oryndarynyng da qaldyqtyng iyesin izdeuden qoly tiymey jýr. Qaldyq kómuge bólingen 670 million tengening qazynada jatqanyna bir jyldan asty. Al Qaraghaylynyng manyndaghy elding qatary kýn sanap siyrep, auruy asqynyp barady. Onyng ýstine, jayylym, egistik jer de jyl ótken sayyn qysqaryp, tozugha ainaldy. Búl - jer emgen diqan ýshin jyghylghan ýstine júdyryq. 
Qaraghaylydaghy Gýljan Jýnisovanyng basyndaghy jaghday esten shyghar emes. Sap-sau jýrgen kelinshek bir-aq kýnde sal auruyna shaldyqqan. Ne sebep bolghanyn dәrigerler de bilmeydi. «Tósekten túra bergende etbetimnen qúladym, ong jaghym jansyzdanyp qalypty» degendi qol qimylymen zorgha týsindirdi. Sóiley almaydy. Alty jyldan beri eshkimmen lәm-mim dep, tildespegen. Shermende bolghan beybaq oiyn jetkize almaghanyna qatty qysylyp, aghyl-tegil kóz jasyna erik berdi.
Ángimege qayyn әpkesi Baljan Tiyshbaeva aralasty. Sózine qaraghanda, kelinin emdetu ýshin tәuipterden kómek súraghan. «Auylgha baqsylar kelgen. Solargha kelinimdi emdep berinder dep, jalghyz altyn saqinamdy berdim ghoy. Aqyry ózimdi aldap ketti» deydi kýlip. Kýlmey qaytsin? Kýiinip bolghan. Basshylary úmyt qaldyrghan qarqaralyqtardy baqsy da tonap ketip jatyr. Qazaq kýiip ketkende «qayyrshygha jel de qarsy» dep qalady. Jergilikti biylikten úmyt qalghan qaraghaylylyqtar, әsirese, alay-dýley boran soghyp, uly qoqysty tóbeden tómen qaray qúiyp kep jibergende, osylay demeske amaldary qalmaydy.

Aynúr Serimova,

«Núr Otan» HDP jemqorlyqqa qarsy media-ortalyghynyng redaktory

«Jas qazaq» gazeti