Jer reformasy jónindegi memlekettik komissiyanyng kezekti otyrysy Qyzylorda oblysynyng Naghy Iliyasov atyndaghy auylda ótti. Búghan deyingi oblystyq qoghamdyq kenes ótkizgen otyrystar qaladaghy «Dostyq» ýiinde ótip, onyng barlyghynda da Jer kodeksindegi ózgeristerge qarsylar kóp bolghan edi. Biylik búl jolghy respublikalyq jiyndy qaladan 80 shaqyrym qashyqtaghy auylda, búrynghy otyrystargha qatysqandardy shaqyrmay jasyryn ótkizgisi kelgeni bayqalyp qaldy. Biz kezdeysoq estip, bardyq.

Búl jiynda birden kózge týskeni kelgen komissiyany memlekettik komissiya dep ataugha kelmeytini. Onan góri kәdimgi jerdi satudy, shetelge jalgha berudi jarnamalap jýrgen ýgit brigadasyna kóbirek úqsaydy. Ýgitshileri de jer mәselesindegi týiinderdi jerine jetkize alatynday bilikti kisiler emes, qarabayyr әri jaltaq. Mәselen, komissiya tóraghasy A.Myrzahmetov «Myna júrt nege dýrligip jýr, ne degisi keledi, tyndayyn» degen niyetten góri, “Jerdi satu-satpau turaly qashanghy aita beremiz, onan góri onyng beriletin shekti kólemi turaly әngimeleyik” degen óz úsynysyn ótkizuge tyrysyp baqty. Múnysy  “ Bizding degenimizge kónbey qayda barasyndar, onan da mýmkindik berip túrghanda, az ghana bolsa da ózderinning paydalaryndy ajyratyp qalyndar, erteng onan da airylyp qalasyndar” degenge úqsas boldy. Búghan ne dersiz?

Birinshi sózdi jerlesimiz, Mәjilis deputaty, Aughan soghysynyng ardageri B.Smaghúlgha bergeni onyng shabyttana oqyghan ólenine júrtty úiytpaqshy bolghanynday kórindi. Kezinde B.Momyshúlynyng qan maydanda jýrip-aq qazaqtyng tili men ruhyn kóterudegi erligin dәriptep, «Qaharman» atty kitap jazghanyn biletindikten, onyng boyynda Baukenning últtyq ústanymynan birdene qalghan shyghar dep ýmittenushi edik. Onyng ornyna elden erek mikrofondy qolyna 3 ret alyp, “Qarsylargha” kóbirek dikendegenine kuә boldyq. Ssenariydi zaldaghylardan birinshi bolyp sóz alghan Sәduaqas ANSAT aghamyz búzdy. «Tәuelsizdigimizding 25 jylynda ghasyrlar boyy ata-babalarymyzdan amanat bolyp qalghan Jerimiz ben Tilimizge patshalyq Resey men kenestik kezdegiden de beter qauip tóndirip, jerdi satugha, tildi qúrtugha baghyt ústaghan biylikting reformalaryn toqtatu kerek. Jer eshkimge satylmasyn, shetelge jalgha berilmesin!»,-dedi.

Tóraghadan bedeli bir de kem emes akademik K.Saghadiyev “Jerdi satugha nemese shetelge jalgha beruge men de qarsymyn... biraq ony satu kerek” deydi. Osy ghúlama ghalymdy qinap jýrgen qay Qúday? Qarsy bolsa, birjola qarsy bolyp qalmay ma? Qalghan salmaghy joq “Komissiya mýsheleri” turaly aitpay-aq qoysaq ta bolady. Olardyng bәri birdey “satayyq ta - bereyik” dep sayrady. Biren-saran qoghamdyq pikirdi bildirip jýrgen azamattar bolmasa, komissiyanyng biylik jaghyndaghylary  jerding satyluyn, shetelge jalgha beriluin nasihattaumen boldy. Sonan ghoy olardy “ýgit brigadasy” deytinimiz. Komissiya halyqty tyndaudyng ornyna, “qarsylargha” aqyl aitugha, olardy túqyrtugha tyrysty.

Jergilikti adamdardan olardy qoldau-shylar negizinen biylik ókilderi jәne biren-saran solardyng tóniregindegi bayshykeshter boldy. Qyzylorda qalasynyng búrynghy әkimi әri senator B.Dosmambetov, Oblystyq mәslihattyng deputaty, oblys әkimining janyndaghy qoghamdyq kenes tóraghasy S.Imandosov, kóp jyl oblys mәslihaty deputtatyghynyng mayyn ishken, kәsipker N.Ermanov, Oblys әkimining búrynghy orynbasary, «Mәdi qajy» sharua qojalyghynyng tóraghasy A.Kamaladin naryq kezinde qaryq bolghan dýniyelerin onan әri bayyta týsuding qamynda sóilese, búrynghy oblystyq ishki sayasat basqarmasynyng bastyghy N.Jәliyev, búrynghy “Núr Otan” partiyasy oblystyq filialy tóraghasynyng orynbasary J.Bazartay biylikting aqyrynan jep jýrgen jemin aqtaugha tyrysyp, birdene dep jatty.

Zalda “qarsylar” “qoldaushylardan” әldeqayda kóp boldy jәne solardyng barlyghy qarapayym adamdar men orta kәsipkerler. Sonday-aq, “qarsylardyn” ishinde senator Múrat Baqtiyarúly men QHKP-nyng serkesi V.Kosarevtyng jýrgeni atap ótuge túrarlyq. Komissiya mýsheleri akademik Orazaly Sәbden, qogham qayratkeri Dos KÓShIM, Múhtar TAYJAN, Ákim JANÚZAQ, halyqtyng arasynan shyqqan elge tanymal túlghalardyng ishinen auyl sharuashylyghy salasynyng ardagerleri - jalaghashtyq Birjan Kóshtaev, shiyelilik Perden Arhabaev, týrkistandyq dintanushy Zikiriya JANDARBEK, aghayyndy Sәpen, Sәduaqas ANSATtar júrttyng kókeyindegisin dóp basyp aitty. Olardan basqa sóilegen: bloger Bolat Núrghojaev, kәsipker Saghy Sýienish, belgili telejurnalist Aytkýl Shalghynbaeva, zeynetker Hatam Kustabaev, kәsipker Súltan Áshimov qarsylyqtaryn óz tәjiriybesi jәne biliktiligimen dәleldey bildi. Osy baghyttaghy sóz alghandardyng negizgi uәji jerdi dýniye-mýlik dep qabyldaugha, jer qay kezde de «El», «Otan» «Ana» degen kiyeli úghymdardy bildiretindikten ony kimge de bolsa satugha, bankke kepildikke qoiygha, shetelge jalgha beruge bolmaytynyn, olay bolghan jaghdayda halyq onan sayyn jikke bóline týsetinin, jeme-jemge kelgende eng basty qúndylyghymyz - tәuelsizigimizge qauip tónetinin basa aitty. Sondyqtan da bolar olardy júrt ýnemi qoldap otyrdy. Jastardyng ishinen Baymaghambetov Múratbay esimdi jigit shyghyp, “Bizge shetelden investor shaqyrudy toqtatynyzdar! Jaghday jasasanyzdar biz, jastar, ózimiz-aq iygeremiz sol jerdi” dep, jastyq qayrat tanytty. Alayda, sol sózder aitylghan jerde qala ma degen kýdigimiz zor. Sebebi komissiya arnayy tapsyrmamen jýrgen “missionerlerdey” qaytse de jerdi satyp, shetelge úzaq merzimge jalgha berudi zandastyrudyng amalyn tabu ýshin jýrgen toptay kórindi. Olargha elding dýrlikkeni de, boluy mýmkin dýrbeleni de әser etpeytindey.

Toq eterin aitqanda qyzylordalyqtardyng jasy da, kәrisi de Jer kodeksine qarsylyghyn bildirdi. Endigi jerde enjarlyq tanytugha bolmaytynyn júrt týsingendey.

Abdulla Shahanov,

Jalghas Amanov,

Qyzylorda qalasy

Abai.kz