Jer reformasy turaly komissiya iske kiriskeli beri onyng alty otyrysy ótti. Biraq komissiya halyqtyq tolqugha sebep bolghan eki týbegeyli mәsele – jerdi satu-satpau jәne jerdi sheteldikterge jalgha beru-bermeu jóninde kelisimge kelgen joq. Búl kelisim qanshalyqty úzaqqa sozylady? Jerge qatysty halyqtyq mýddening jeniske jetu mýmkindigi qanday? Eger Jer kodeksi alghashqy núsqasynda qalatyn bolsa, biylikting birbetkey sheshimine qarsy qozghalystyng qaytadan tútanuy mýmkin be?

Mine, osy jәne basqa da súraqtargha oray komissiyanyng júmysyna belsene qatysyp kele jatqan ekonomika ghylymdarynyng kandidaty, qayratker azamat Múhtar Tayjan myrzany súhbattasugha shaqyrghan edim. Ángime Jerkomnyng Qyzylorda aimaghynda ótken otyrysynan bastaldy.

– Múhtar, Jerkomnyng otyrystary Astanadan alshaqtaghan sayyn, onyng júmysy jayly el-júrtqa jeterlik jaghdayat tam-túm bolyp barady. Mәselen, onyng Syr boyyndaghy otyrysynda kýpti halyqtyng kóniline medeu bolarlyq sóz qozghaldy ma?

– Almaty oblysyndaghy jiynnan góri, Qyzylordadaghy otyrys dúrys ótti dep sanaymyn. Esinizde bolsa, Almatyda jiyrma shaqty adam birden «jerdi sheteldikterge satu kerek», «jalgha beru kerek» degen synaymen әngimening auanyn aldyn ala dayyndalyp qoyghan ssenariyding jelisine qaray búrghan edi. Qyzylorda jerinde onday jaghday bolghan joq, jiyn qala syrtynda ótti, otyrys barysynda aralas pikirler aityldy. Áriyne, biylik kýnibúryn dayyndap qoyghan adamdar da boldy: oghan da týsinistikpen qarau kerek, biraq dәl Almatydaghyday úyatty jaghday oryn alghan joq. «Jerdi satayyq, jalgha bereyik» degenderding kópshiligi – iri, ortasha jәne shaghyn latifundister. Olar toqsanynshy jyldardan beri pay jýiesin paydalanyp, jerdi jekeshelendirip alghandar...

– Latifundister mәselesine osy súhbat barysynda ainalyp sogharmyz, aldymen el arasyn jik-japar qylghan jaghdayatqa toqtalayyq: memlekettik BAQ jәne jekelegen internet-sayttar jerdi satugha tyiym salu jónindegi zangha preziydent qol qoydy, «dau-damay osymen bitti» degendey sóz tudyryp jatyr. Osy jansaq aqparat halyqtyng jer satugha qarsy belsendiligin basyp tastaghan siyaqty. El-júrt júmysyna elendep otyrghan bedeldi komissiyanyng mýshesi retinde «sabasyna týsken» halyqqa osy «qol qongdyn» mәn-maghynasyn týsindirip bershi...

– Preziydentting zangha qol qony – jerge qatysty jýrgizilip jatqan zandy prosedura ghana. Búl «jer satu týbegeyli toqtatyldy» degendi bildirmeydi. Óitkeni aldymen preziydentting Jer kodeksining dauly baptaryna qatysty moratoriy jariyalau jónindegi Jarlyghy shyqty. Biraq ol Jarlyqtyng zandyq kýshi joq edi. Sondyqtan preziydent jariyalaghan uaqytsha tyiym parlament palatalarynda zang retinde qabyldanyp, prosedura boyynsha ol zang preziydentting qolynan ótui tiyis edi. Bir sózben aitqanda, biylik moratoriy turaly zang shyghardy. Yaghni, әzirge eshtene ózgergen joq, tek proseduralyq rәsim janartyldy.

– Degenmen, komissiyanyng mimyrt júmysyna halyq tarapynan narazylyq baryn ózing de andap jýrgen shygharsyn. «Feysbuktaghy» bir jazbanda ózing de komissiya júmysyna kóniling tolmaghan synay tanytqan ekensin: onyng mәn-jayy qalay?

– Komissiyadaghy júmys – qarapayym ghana sayasy ýrdis. Eger men «komissiya júmysyna mәzbin, kónilim toldy» dep jazsam, qanaghatshyldyq tanytsam, onda eshqanday ondy nәtiyjege jete almaymyz. Sondyqtan әzirge dittegen maqsatymyzgha jetpegendikten, kónilim tolmaytyn mәseleni әleumettik jelide jazuym kerek dep sanaymyn. Týpkilikti maqsatqa jetu ýshin – komissiya júmysyna yqpal etuimiz kerek. Oghan qogham tarapynan da ýlken qoldau jәne tabandy talap qajet. Komissiya mýsheleri de mening «Feysbuktaghy» paraghymdy múqiyat týrde oqyp, qadaghalap otyr: sondyqtan óz oiymdy ashyq jariya etuge tiyistimin.

IYә, jyldyng ayaghyna deyin uaqytymyz bar: әzirshe jerge qatysty eng manyzdy mәsele boyynsha sheshim qabyldanghan joq. Biraq latifundisterge qarsy, Qazaqstan azamattaryna jerdi jalgha beru, jayylymdyq jerdi paydalanu jóninde, auyldyng aumaghyna kiretin jerdi eshkimning menshiktenuine bolmaytyny turaly paydaly sheshimder, amandyq bolsa, qabyldanatynyna senimdimin. Al negizgi maqsatymyz – jerding satylmauy, jalgha berilmeuine qatysty mәselege әli jetken joqpyz.

– Halyqtyng kópe-kórneu qarsylyghyna tap bolghan osy eki mәselege jetu nege sonshalyqty úzaq bolyp ketti dep oilaysyn? Oghan qashan jetemiz?

– Amandyq bolsa, oghan da jetemiz. Eger halyq osy mәselege bey-jay qaramay, qoldau kórsetse, týpki maqsatymyzgha jete alatyn jol bar. Endigi qalghany – komissiyanyng tabandy jәne kópshilikting ústanymyna negizdelgen júmysy men halyqtyng belsendiligine baylanysty. Komissiya barlyq mәseleni sheship tastaydy eken dep, qapersiz otyrugha bolmaydy: ortaq talapty qoldaytyn jalpyhalyqtyq belsendilik kerek.

– «Halyq» degende, búl komissiyany qúryp, ony jer mәselesimen ainalystyryp qoi – jerge qatysty tuyndaghan halyqtyng tolquyn, narazylyq buyn basyp qong ýshin ghana qúryldy degen pikirge qanday alyp-qosaryng bar? Áleumettik jelilerde múnday pikirler kýnnen-kýnge jii aityla bastady.

– Onday pikirlerding aityluy oryndy: moratoriy jariyalanbasa, qúrylghan komissiyanyng paydasy bolmasa, onda halyqtyng narazylyghy jalghasa beredi ghoy. Biylik tarapy múny eskerip otyr dep oilaymyn. Mysaly ýshin, biz mamyrdyng 7-sinde alangha shyqpaq boldyq, biraq Jer komissiyasynyng qúryluy – alangha shyghatyn aptyghymyzdy azdap basqan synayly. Sebebi shildening 1-nen bastap jerdi satu jónindegi auksion toqtatyldy. Sondyqtan osy komissiya arqyly zangha ózgeris engizuge bolatyny mәlim boldy. Múnday jaghday Qazaqstannyng sayasy tarihynda bolmaghan. Komissiyanyng maqsaty da osy – halyqtyng qalauyna qol jetkizuimiz kerek. Preziydentting ózi aitty emes pe: «Halyqqa únamaytyn zannyng keregi joq» dep.

– IYә, preziydent aitty, komissiya júmysyn jýrgizip jatyr, halyqtyng basym bóligi de osy komissiyagha ýmit artady. Biraq osy eki arada Jerkom óz otyrystarymen «mәz bolyp» jýrgende, halyqtyng qarsylyq aptyghy basylghan kezde, myna jaqta jer satu ýrdisi jalghasyp jatyr degen pikirler aityla bastady. Mәselen, әleumettik jelilerde qytaylyq «investorlardyn» el aralap, ózderine únaytyn jer izdep jýrgen fotosuretteri jariyalanghan eken. Múnday halyqtyng syrtynan jýrip jatqan sauda-sattyq mәseleleri tónireginde Jerkomda sóz qozghaldy ma?

– Onday mәseleler aitylyp jatqany jóninde әleumettik jelidegi paraghymda jazdym. Aldymen Almaty oblysynyng әkimdigine resmy týrde súraq qoyghan edim: tórt paraqqa jazylyp, әkimning orynbasary qol qoyghan jauap qolyma tiydi. Qytaymen qol qoyghan kelisim-sharttyng kóshirmesin de jiberipti, ol qújatty men jelidegi paraghymda jariyaladym. Ekinshiden, Kókshetaudaghy otyrysqa kelip qatysqan oblys әkimi Sergey Kulaginge Qytaymen jasasqan kelisim-shartqa qatysty komissiya mýshesi Janúzaq Ákim ekeumiz súraq qoyghanmyz. Ol da BAQ nazarynan tys qalghan joq, onyng au-jayyn beynejazbadan kórulerinizge bolady. Shyghys Qazaqstannan da dәl osynday «jer satylyp jatyr» degen mәlimet týsip jatyr: onyng dúrys-búrysy әzirge belgisiz. Qyzylordadaghy otyrysta osy mәselege qatysty Shyghys Qazaqstan oblysynyng әkimdigine súraq qoydym, jauabyn kýtip otyrmyn.

– Negizinen, Jerkomnyng alty otyrysynan keyin, jer satudy jәne ony jalgha beru mәselesin latifundister men jer iyelenushi iri fermerler qoldap otyr degen pikirdi jelidegi jazbannan aqydyq. Olardyng aty-jónderin týgendeytin bolsaq, olar kimder jәne argumentteri qanday?

– Sóz joq, jerding satyluy men jalgha berilui latifundisterge tiyimdi. Bizding komissiyanyng qúramynda solardyng birazy otyr. Komissiya mýshelerining tizimin taghy bir sholyp shyghar bolsa, halyq olardy jazbay tanidy. Biraq komissiya otyrysynan týsirilgen beynetaspa arqyly kimning – kim ekenin el-júrtqa kórsetu kerek dep sanaymyn. Óitkeni әkim men әkimning orynbasalary әr otyrysqa iri qojalyq iyelerin shaqyrady: olar Almaty oblysynda bolghan jaghday siyaqty «jer satylsyn» degendey sóz qozghaydy. Áleumettik jeli qoldanushylar sol beynetaspalardy meyilinshe jaratyp, jerding satyluyna mýddeli bayshykeshterdi júrtqa jariya etse degen tilegim bar.

Al komissiya qúramynda jerdi satugha asa qyzyghushylyq tanytushy jeke mýddedegi jәne ýlken nemese ortasha ýlestegi jeri barlar otyr. Olar sol ýlesti satyp alyp, jeke menshikke ainaldyrghysy keledi. Ondaylar ózderin «jerde júmys isteushilermiz» dep atap, sonymen ózderin jaqsy qylyp kórsetkisi keledi. Al qalghandary – qarsylar. Onyng ishinde úsaq sharua qojalyqtary da bar. Býgingi iri sharua qojalyqtarynyng qalay payda bolghanyn eshkim úmyta qoymaghan bolar. Olar 1990 jyldardyng sony men 2000 jyldardyng basynda úsaq sharualardyng jerin iyemdenip, jekeshelendiru kezinde olardyng ýlesin satyp alu arqyly iri jer iyelenushi bolghandar.

– Mәjbýrli halyqtyng pay ýlesterin satyp alyp, jekelegen adamdardy bir aldap soqqan sol jer iyelenushiler endi memleketti, jappay halyqty taghy bir aldap soqqysy keledi. Sonda sol latifundister jerding satyluy men jalgha beriluin ne ýshin qoldaytyndaryn naqty dәiektey aldy ma?

– Olar investisiya men jana tehnologiya tartu ýshin jerdi saudagha salghan dúrys dep sanaydy. Jerdi bankke kepil retinde qoygha bolmaydy, tek jalgha alu arqyly ghana investisiya tartugha bolady dep jantalasauda. Alayda sol investisiya onsyz da tartylyp jatyr.

Mәselen, bizdegi iri qara maldy baghyp-qaghatyn, zamanauy bordaqylau tehnologiyasymen jabdyqtalghan sharuashylyqtargha investisiya búghan deyin de tartylyp kelgen. Al 49 jylgha jalgha alynghan jerlerdi bankter kepilge alugha bolady. Endeshe latifundisterding maqsaty tipti de investisiya men jana tehnologiya emes.

– Sonda olardyng maqsaty jerdi satyp alyp, qaytadan saudagha salu ghana ma?

– Álbette! Olar iri kólemdegi jerdi satyp alyp, ony sheteldikterge, onyng ishinde qytaylyqtargha satudy kózdep otyrghandary belgili. Bizge alystaghy Germaniyadan, Gollandiyadan kelip, jerdi eshkim satyp almaytyny belgili. Sondyqtan olardyng uәji jerdi odan arygha saudalau maqsatyna arnalghany aidan anyq.

Olar aitady: «Asfalitta ósken qazaqtardyng auyl sharuashylyghynan habary joq, jermen ainalysqan bizding ghana pikirimizding salmaghy basym», – dep. Sonda jerding taghdyryn «jermen ainalysatyn» adamdar ghana sheshui kerek pe? Al endi sol latifundisterding balalaryn oqytyp jatqan múghalimder, ózderin emdeytin dәrigerler jer mәselesinen tysqary qala ma? Ómirin poezda ótkizip, jolserik bolyp jýrgen qazaqtar qanshama? Nemese óndiristing basqa salasynda júmys isteytin jәne sizder siyaqty BAQ-ta qyzmet etip jýrgenderdi qayda qoyamyz? Olardyng pikirin nege tyndamaymyz?

Bәrimizde osy jerding ýstinde jýrmiz! Ekinshiden, bәrimizding de babalarymyz osy jer ýshin qanshama qanyn tókti. Sonda atadan bizge jetken qasiyetti qara jerge latifundister ghana ýstemdigin jýrgizui kerek pe? Bizding bar kinәmiz auyl sharuashylyq tehnologiyalarynyng tilin bilmegendigimiz be? Jer – erekshe menshikting týri, mәselen, ýidi salyp, ony satugha da, qaytadan qúlatyp tastaugha da bolar, al jer satugha da, jalgha beruge de bolmaytyn ortaq menshik. Dos Kóshim aitqanday, memleket te jerding iyesi emes, ol tek jer qatynastaryn retteushilik qyzmet atqarady.

Japoniyagha amerikalyqtar 1945 jyly kelgen kezde ýlken reforma jasady: jerdi feodaldardan tәrkilep aldy da, sharualargha teng bólip berdi. Sonan keyin múnda kapitalizm damyp ketti. Aytpaqshy, general Makartur AQSh-tyng preziydenti Eyzenhauerge japondar turaly bylay dep hat jazghan eken: «Búl halyq eshqashan órkeniyetti bola almaydy, óitkeni jalqau, qolynan týk kelmeydi» dep.

– IYә, býgingi Japoniyagha qarap, ondaghy halyqtyng «qolynan týk kelmeydi» dep aita almaymyz. Al, Múhtar, jer qatynastary jónindegi ózinning jeke ústanymyng qanday? Múny súrau sebebimdi súhbattyng sonyna taman aitarmyn: ol әleumettik jelilerde seni synaushylargha qatysty әngime bolmaq...

– Alghashynda ózimde de jer emgen dihandargha jer tiyse, ónimin Qytaygha satyp, bayyp ketse eken degen oiym boldy. Keyinnen jergilikti dihandarmen, ghalymdarmen sóileskennen keyin, jerimizge jasalyp jatqan әdiletsizdikterdi, toqsanynshy jyldardaghy pay jýiesi arqyly payda bolghan iri jer iyelerin kórip, olargha jeke menshik degen qúqyq berilse, onda jerimizden mýldem aiyrylyp qalatynymyzdy týsindim. Sondyqtan biz әli jerdi saudagha salatynday kýrt reformagha dayyn emespiz. Ol ýshin eng aldymen memlekettik jýiening dayyndyghy qajet.

Jerdi satudy uaghyzdaytyn agrarlyq sala ghalymdary ony teoriyalyq túrghyda minsiz dәleldeydi. Komissiya júmysqa kirisken kezde de men sonday oida bolghanmyn. Men de bizding sharualar jer iyelenushige ainalyp, tez bayysa ghoy dep oiladym. Alayda bizding auyldardaghy jer qatynastary jaghdayymen kózbe-kóz tanysa otyryp, jerge qatysty bylyq-shylyqtardy anyqtay kele, qazir jerdi tipti qazaqstandyq azamattargha satatyn bolsaq, biz sol bylyq-shylyqty zandastyryp beretinimizdi úqtym. Sondyqtan biz auyl sharuashylyghy maqsatyndaghy jerdi satugha qoyylghan moratoriydi әri qaray úzartudy, sheteldikterge jerdi jalgha beru merzimin 5 jyl dep belgileudi talap etetin bolamyz.

Áriyne, búl zandy túrghyda satylyp qoyylghan jerlerdi qaytaryp alu kerek degendi bildirmeydi. Býginge deyin auyl sharuashylyghy maqsatyndaghy jerding satylghany 0,6 payyz ghana, ol últtyq qauipsizdikke ýlken qauip tóndirmeydi. Al iri latufindister jerdi satyp almaghan, olar kóbine jalgha alghan.

Jer mәselesin zerttey kele úqqanym – auyl sharuashylyghynyng órkendep, damuyna tejeu bolyp túrghan – jerding monopolizasiyasy. Olar – latifundister. Sondyqtan búl arada, kerisinshe, Qazaqstanda latifundizmdi shekteu kerek.

– Sonymen birge Qazaqstandaghy jappay jemqorlyq jaghdayynda, sheneunikterding paraqorlyghy órship túrghan kezde, jerdi saudagha qonggha bolmaydy. Al eger elde әdil zan, demokratiyalyq qatynastar, taza saylau bolghan jaghdayda, jerdi satu-satpau mәselelsin referendumgha shygharugha bolar ma edi?

– Onday atty kýnge keyingi úrpaq – bizding balalarymyz jetse eken! Biraq jerding jeke menshikke berilui eldi órkeniyetke jeteleytin mindetti shart emes. Mәselen, Angliya órkeniyetti el, biraq jerding jeke menshigi joq. Sondyqtan jerdi satu – el ýshin óldim-taldym maqsat bolmauy tiyis.

Songhy bir jarym aidyng ishinde investorlarmen kezdesuding de sәti týsti: olardyng aituynsha, jer jeke menshiktiki me, әlde 49 jylgha jalgha berilgen be – ol jaghy bizge asa manyzdy emes deydi olar. Al jerding 49 jylgha jalgha berilui – bir adamnyng ómirine jetip-artylatyn merzim. Sondyqtan jerge «investor shaqyramyz» degen sóz – bos sandyraq.

– Alty otyrys ótkizgen komissiyanyng júmysy osylay jalghasa beretin bolsa, jyldyng ayaghyna deyin nәtiyjesi el kónilinen shyghady degen ýmit bar ma?

– Nәtiyjeli sheshimdi jyldyng ayaghyna deyin sozudyng qajeti joq dep sanaymyn. Býgingi tanda latifundizmge, jayylymdyq jerlerge qatysty elektrondyq kadastr jasau jónindegi tehnikalyq mәselelerding beti qayyrylghan siyaqty, kelesi otyrysta sheshim qabyldaugha bolady. Sayasy túrghyda sheshimin tappaghan manyzy ýlken eki mәsele: jerdi satu nemese satpau jәne sheteldikterge jalgha beru nemese bermeu jóninde pikirtalas. Ázirge jaqtastar men qarsylar óz argumentterin kóldeneng tartyp, zertteu, saraptama jasap, daulasyp ta jatyrmyz. Kýzge deyin ondy sheshim qabyldanady dep senemin.

– Múhtar, biylikte otyrghandar aqyr sonynda búl senimdi kýl-talqan eter bolsa, ózderining de kýl-talqany shygharyn seze me eken? Mәseleni búlaysha tótesinen aityp otyrghan sebebim – halyq endigi aldamsyratugha, týlkibúlangha salugha kónbeydi. Basqanyng bәrin satyp bolyp, endi jerge auyz salu – halyqtyng ýlken tolquyn tughyzady. Menin, mening ghana emes, jalpy halyqtyng osynday ýzildi-kesildi sózine qanday alyp-qosaryng bar?

– Eger jerdi satu men ony sheteldikterge jalgha beru jónindegi eki mәselege naqty jauap berilmese, biylghy kóktemdegi narazylyqtyng ushyghyp keter qaupi bar. Búny biyliktegiler de bilip otyr dep oilaymyn. Eger osy eki manyzdy mәselege qatysty ong sheshim shyghara almasa, komissiyany qúrudyng qajeti qansha edi? Bizdi kósheden әkep, komissiyagha otyrghyzghan eken, endeshe elding kónilinen shyghatyn sheshim qabyldaugha tiyispiz dep bilemin. Elding ekonomikalyq ahualy da ong baghytqa búryla qoyghan joq, kýz aiynda studentter de demalystan oralady, el de etek-jenin qonyr kýzde jinaytyny belgili. Onyng ýstine Tәuelsizdikting 25 jyldyghy, Jeltoqsan kóterilisining 30 jyldyghy da jaqyndady: eger jerding mәselesi sheshilmese, narazylyq ashuy mendegen halyqqa toqtam aitu qiyn bolady dep oilaymyn.

Ýshtildilikting jaghdayy da mýshkil. Halyqtyng basym bóligi oghan da narazy. Demek, el ishindegi tynyshtyq – barshanyn, onyng ishinde biylikting de moynyndaghy jauapkershilik. Qazaqqa jeri, tili, tarihy manyzdy. Ýsheui de bir-birimen sabaqtas mәsele. Qazaq tarihyn oqytu joghary oqu oryndarynan alynyp tastaldy. Sóitsek, 117 rektor bilim ministrine «Qazaq tarihy» pәnin oqytpau jóninde hat jazypty degen aqparatty estidim. Sol hatty tauyp, «jazghysh» rektorlardyng atyn elge jariya etsek qoy.

– «Qazaq tarihy» pәnin JOO jýiesinen alyp tastau mәselesine qatysty jaghdayat gazetimizding osy nómirinde sóz bolady (19-betti qaranyz – Red.). Bizding redaksiyagha kelgen bir hatta jazylghan derek boyynsha, «117 rektordyng isine» Rahman Alshanov múryndyq bolghan siyaqty. Álbette, biz ony «qolynan ústap alghan joqpyz». Bәlkim, «sen bastamashy bol» dep, Rahman myrzagha biylikting ózi qolqa salghan shyghar... Qalay bolghanda da, halyqtyng bolashaghyna jasalghan búl qiyanattyng jay-japsaryn gazetting aldaghy sandarynda jalghastyratyn bolamyz. Ministrding atyna jazylghan búl hatqa kim bastamashy bolghanyn biletinder bolsa, marhabat, gazet betinen ayamay oryn beruge dayynbyz!

– Ermúrat agha, sizding gazet «qolyna alghan» búl mәsele ayaqsyz qalmaydy dep oilaymyn...

– Degenmen, taqyrypqa oralayyq: eger komissiya júmysy dittegen oiynnan shyqpay jatsa, kelesi qadamyng qanday boluy mýmkin, Múhtar? Komissiyadan ketuing mýmkin be?

– Qalay bolghanda da, komissiya júmysyna ayaghyna deyin qatysatyn mýmkindikti tolyghymen paydalanuymyz kerek. Halyqtyng oiynan shyghatyn nәtiyjege jetemiz degen senim basym. Ýkimette otyrghan sheneunikter de topas emes shyghar: ózderine de, balalaryna da osy – ayaghymyzdyng astyndaghy jer kerek shyghar... Olardyng kóbi bizding ústanymymyzdy qoldaydy. Biraq bir biletinim – sayasy sheshim sheneunikterding dengeyinde qabyldanbaytyny anyq. Jer taghdyry olardyng qolynda emes. Sondyqtan jerge qatysty sayasy sheshimdi qabyldaytyndar – halyqqa jaqyn boluyn qalar edim. Tipti basqasha boluy da mýmkin emes!

– Al songhy kezderi әleumettik jeliler men jekelegen sayttarda saghan qarsy jariyalanymdar payda bola bastady. Onyng arasynda «Múhtar Tayjan satqyndyq jasady» degen bir jazbany da kózim shalyp qaldy. Osyghan qatysty qanday pikir aitar edin?

– Shynyn aitsam, oghan asa kónil bóle bermeymin. Sebebi sayasatta jýrgenime birneshe jyl boldy, búnday shabuyldyng jasalyp jatqany birinshi ret emes, oghan qarsy immuniytetimiz de qalyptasqan... (kýldi). Halyq aqymaq emes shyghar: әleumettik jeliden kimning – kim ekenin de oqyp, bilip otyr. Barym osy – aldynyzda otyrmyn, basqa adam bolyp ózgere da almaytyn shygharmyn.

– Múhtar, el mýddesin qorghaugha qatysty sening azamattyq belsendiligindi jeke óz basym qatty qoldaymyn. Bәlkim, sening osy azamattyq qadamyndy qyzghanatyn qazaqtar da bar shyghar: «búl bizden asyp, basa-kóktep qayda barady» degen qyzylkóz pighylyn jeng ishine jasyryp jýrgen...

– Kim bilsin, agha?! Tayyz pendelerding qazaqy kórealmaushylyghyn da joqqa shyghara almaymyn. Jiyrma bes jyl boyghy tәuelsizdik jyldarynda qoldarynan eshtene kelmegenderding ishtarlyghy da boluy mýmkin. Últshyldyqty jalghan úrangha ainaldyrghan neken-sayaq topastar aramyzda jýrgenin bilem: ayaqtan shalghysy keledi, bes sausaq birdey emes qoy. Kimge kinә taghyp, ókpe artamyn – bilgenderi sol bolsa, amal qaysy?!

– Dúrys, bauyrym, alghan betinnen tayma!

 Ermúrat BAPIY

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» №27 (344) ot 07 iilya 2016 g.