(Múhtar Maghauiyngha jauap)

Telefonda maza joq. «Oqydyng ba?» deydi habarlasqandar. IYә, oqydyq. Taghy bir daugha jol salynypty. Búdan... IYә. Shynghys han qyzyq edi. Mynau... Maqalagha kelmeydi. Aryz deuge... Kónil qonyltaqsydy. Tyshqanshylap ketkeni qalay degen de oy keldi. Ósekke beyimdilik tabighatynda joq siyaqty edi. Japtym jalanyng da óz reti bar emes pe?!

Aytpaghymyzdy basynan bastayyq. «Qazaq әdebiyeti» gazetinde (01.07.2016j.) jәne әleumettik jelide, sayttarda, jeke paraqshalarda M.Maghauinning «Joq ógizben shayqas» atty ýshbu haty (osylay degendi jón kórdik) jariyalanypty. Ýshbu hat ózining mәngilik opponenti M.Shahanovqa qarata jazylypty. Jazylghanda qalyng kópshilik bayaghyda qabyldap, aqiqattyghy әigilenip qoyylghan Múhannyng ómir jolyndaghy key mәselelerdi ózinshe saralap, tosyn dolbarlar jasapty. Qalay bolghanda da búl M.Shahanovtyng tughan kýnine oray jasalghan tosynsyy boldy. Múhang búl joly da tughan kýnine oray әke-sheshesine qúran oqytatyn daghdysynan janylmay, aghayyn-tuysqa dastarqan jay ýshin Qasqasugha ketken bolatyn. Sodan keyin-aq jýregi syr berip, Shymkent auruhanasyna týsti. Sondyqtan múhittyng arghy jaghynan jetken «sәlemdemeni» jәne soghan oray jýzbe jýz de, telefonmen de aitylghan kópshilik pikirin bizding bólisuimizge tura keldi. Jәne de mәseleni jetik biletin adam retinde de qolgha qalam alugha qúqylymyz dep bildik. Bәrinen búryn tútanghaly túrghan taghy bir daudy órshitpey, aldyn alghymyz keldi.

Búrynghy dau... IYә. Shynghys handy aitamyz. M.Maghauin men M.Shahanovtyng teketiresi sonau bir jyldary býkil aqparat qúraldarynyng kýndelikti betashar sózine ainalyp edi. M.Maghauin Shynghys handy adamzattyng abzaly retinde mәngilik danq túghyryna qondyru ýshin erekshe qajyrlylyq tanytqan bolatyn. Alayda ol qajyrlylyq astarynda jeke mýddeni kózdeytin qúpiya syrlar jatqandyghy da kezinde ortagha shyqqan. Ol kisining býgingi qalam siltesi de sol kezde «býgilgen sausaq» syrlarymen ýndesip jatqanday әser qaldyrady. Ol turaly sóz sonynda aitamyz. Kópshilikke úghynyqty bolu ýshin әueli «Shynghys han dauyna» qysqasha sholu jasay ketelik. Ol da «Qazaq әdebiyeti» gazetinen bastau alghan bolatyn. Kóne estelikter bylay deydi:

     «...Rasul Ghamzatovtyng ýiindegi qonaqasy ýstinde әngime oida-joqta Shynghys han tóniregine oiysty.

– Shynghys Aytmatov ekeuing jazghan, «Trud» gazetinde jariyalanghan Shynghys han turaly esselerine oray Ulan-Udede bas qosqan jýzge juyq ghalym ekige bólinip sayysypty ghoy, – dedi Rasul bir top qonaqtardyng kózinshe.

– IYә, sonday «baqytqa» ie boldyq, – dedim men kýlip. – Búghan qosa «Jazager jady kosmoformulasynan» órbigen osy Shynghys han dauyna tek Qazaqstannyng ózinen 80-ge juyq gazet-jurnal aralasty. Kýnde tanerteng qay gazet qanday syn aitar eken degen ýreymen oyanyp jýrdim. Áriyne, «Shahanov shygharmasynda myna obrazdy shyghara almapty, nemese myna jerinde tarihy shyndyqtan auytqyghan» dese oghan riza bolasyz ghoy. Negizgi aitatyndary «Shynghys han bizding babamyz eken, monghol emes, qazaq eken, sondyqtan úly babamyzdy jauyz, qanisher etip kórsetu әdilettilik emes» degen pikirding ainalasynda. Shynghys Aytmatov maghan bolysyp edi, әlgi top oghan lap qoydy. Olardyng úghymynsha, Aytmatov ortasha ghana jazushy eken jәne shygharmalaryndaghy ózekti mәselelerding bәrin qazaq jazushylarynan úrlap alypty-mys. Qoyshy, әiteuir aitpaghandary joq. Myna qyzyqqa qaranyz. Aytmatov ekeumiz birlesip jazghan «Qúz basyndaghy anshynyng zary» atty esse kitaptyng Múqabasyna tau baurayynda ýy eshkisining mýiizinen ústap týsken suretimiz berilgen edi. Bir shynghyshanshy jazushy sony kelemejdep: «Eshkide tórt ayaq bar. Myna ekeuinde de (Aymatovta eki, Shahanovta eki) tórt ayaq bary ras. Endi búlardyng eshkige qanshalyqty jaqyndyghyn dәleldeu ghana qalyp túr. Yaghni, «ekeuining maldan ozghan jeri shamaly» degen pikirge aparyp tireydi.

– Súmdyq eken. Sening «Jazager jady kosmoformulasy» atty tuyndyndy bir el Nobeli syilyghyna úsynghanda qazirgi Shynghys han dauyn Qazaqstandaghy óz qarsylastaryng órbitkenin men Aytmatovtan estigenmin, – dedi Rasul.

– Shygharmannyng YuNESKO shenberinde qaralyp, әlemning basty-basty tilderine audaryluy ainalandaghylardyng nege pendeshiligi men qyzghanyshyn oyatpauy kerek? Mening de búl salada az pýshayman tartpaghanymdy bilesin. Eng bastysy, ruhyng qúlamasyn. Sen odan da mynany aitshy. Qazaqstandaghy Shynghys han úrpaqtarynyng qazirgi jay-kýii qalay?

– Eger tariyhqa jýginsek, Shynghys han 900 qala men qala tektes eldi mekenderdi qiratqan. Sonyng 26-sy Qazaqstangha tiyesili – dedim men. – Ras, Shynghys han, tendesi joq dara qolbasshy. Onyng әskery strategiyalyq óneri ózinshe bir ghylym. Biraq, osy tirannyng san million jazyqsyz adamnyng qanyn tókkenin joqqa shygharugha bola ma? Tipti, músylman dinining jolbasshy kitaby «Qúran-Kәrimde»: «Eger  bireu jazyqsyz ózge bir adamnyng qanyn tókse, býkil adamzatty óltirgenmen barabar» dep jazylghan. Osy túrghydan alyp qaraghanda da Shynghys handy týbegeyli aqtap alu iydeyasynda gumanistik negiz joq. Jaraydy, búl jaghyn doghara túralyq. Eng qyzyghy mynada. Shynghys han jaulap alghan әr eldi mekenge ózining bir ókilin jәne oghan adal qyzmet etetin tólengit (qyzmetshi) qaldyryp otyrghan. Ókildi tóre (bastyq) dep ataghan. Birte-birte olardyng qazaq jerindegisi qazaqqa, ózbek jerindegisi ózbekke, tatar jerindegisi tatargha ainalyp ketken. Kezinde sol tóreler el arasynda óz bedel-parqyn arttyru ýshin mynaday tәsil qoldanghan. Bir jas jigit ýilenetin bolsa, onyng kelinshegi ózining birinshi týnin tóremen ótkizip shyghugha tiyis bolghan. Óitkeni, tóre Shynghys hannyng tikeley ókili, qasiyetti adam, «altyn úrpaq», «altyn úryq» sanalghan. Al ol qasiyet úrpaqqa әielding jatyry arqyly ghana enedi-mis. Birte-birte tóreler erekshe súlu qyzdargha ghana nazar audarghan. Sonda keybir danghoy erkekter «mening sýiikti jarym ózining birinshi týnin tóremen ótkizdi, al sening әieline tóre tipti nazar da audarghan joq qoy» dep maqtanghan. Keyinnen tórelerding búl qylyghyn tóreden shyqqan ataqty qazaq ghalymy Shoqan Uәlihanovtyng ózi qatal syngha alghan. Eng ghajaby, tóreden qazaqqa týbegeyli sinip ketken Abylay han da, Kenesary han da, danq túghyryna ótken ghasyrdyng basynda kóterilgen Álihan Bókeyhanov sekildi dara túlghalar da qazaq halqynyng últtyq mýddesin qorghaugha janyn saldy. Olardy qadirlemeu men baghalamau ýlken әdiletsizdikke aparar edi. Biraq, qazirgi Shynghys han tóniregindegi dau-damaydyng otyn ýrlep jýrgender de sol tóre úrpaqtary ekeni aiqyndaldy. Shynghys handy әldekimderding qoly arqyly qazaq etuge jasyryn týrde kýsh salyp jatqandar da solar».

(«Jeltoqsan epopeyasy», 426-bet)

 Mine, Shynghys han dauynyng jalpy nobayy kezinde osy ýzindide kórinis bergendey óristegen bolatyn. M.Shahanovtyng «Jazager jady kosmoformulasy» (Shynghyshannyng pendelik qúpiyasy) atty shygharmasynan bastau alyp, halyqaralyq dengeyge deyin kóterilgen búl daugha aralasqan adamdardyng pikirin jinaqtap bastyrar bolsaq, shynynda da 20 tomnan asyp jyghylghan bolar edi. M.Maghauinning «Eshki jetektegen ekeu» atty shaghyn hikayatqa barabar maqalasynda barynsha ghaybattalyp, jazushylyghy joqqa shygharylghan Shynghys Aytmatov búl dau-damayda Múhang aitqanday, «naghyz erkektik minez» tanytty. Ol daudy M.Shahanov óz óleninde bylay týiindeydi:

          «...Qangha bólep, qorlasa da kóp eldi,

          Qiratushy qorghaushydan bedeldi,

          Mine, qúldyq sana bizge ne berdi?..»

 Alayda búl daugha әli kýnge deyin auyq-auyq ýn qosyp qoyatyndar bar. Qarystata, sýiemdete jýrip Shynghys hannyng tughan jerin Almatynyng tóniregine alyp keldik. «Shynghyshanshylar» onyng qazaq ekendigine shýbәsiz ilanghanday bolyp edi, endi qay ru jasaymyz degen mәsele algha shyghyp, qazir olar ózdi-ózi aitysa bastady. Búl taqyrypta aitaryn aityp, qalghanyn ózgelerding ar tarazysyna qaldyrghan M.Shahanov óz sózinde túryp, Shynghys han taqyrybyna keyingi jyldary mýlde qalam tartqan emes.

Shynghys han dauynyng qalay bastalyp, qalay óristegendigi oqyrmandargha týsinikti bolu ýshin keltirgen qysqasha maghlúmatymyzdyng sonyn Shynghys Aytmatovtyng tikeley basshylyghymen 2003 jyly «Pendelik adasulardan – adamy tazarulargha» degen atpen Birikken Últtar Úiymyna, YuNESKO-gha, Dýniyejýzi memleket basshylary men qogham qayratkerlerine arnalghan hattan ýzindi jariyalaumen týiindegendi jón kórip otyrmyz.

«...Biz barlyq memleket basshylaryn, әlemdik mәdeniyet pen ghylym qayratkerlerin qatygezdik pen zúlymdyqty nasihattaudan, eng bastysy, biyleushi-tirandardy aqtap alu men madaqtaudan bas tartugha, ómirding týrli salalaryndaghy ruhsyz sybaylastyqty joy jәne gumanizmning baghaly úghymdaryn bekitip, ruhany adamgershilik iydeyalaryn qyzu qoldaugha shaqyramyz. Tek osylay kýsh biriktirgende ghana biz belgili bir dәrejede josyqsyz dәriptele bastaghan ruhsyzdyq basqynshylyghyna tótep bere alamyz.

 Hans-Peter Durr,

Nobeli syilyghynyng laureaty (Germaniya)

Evgeniy Evtushenko (Resey) 

Shynghys Aytmatov (Qyrghyzstan)

Fridrih Hitser (Germaniya)

Rasul Ghamzatov (Daghystan)

David Kugulitinov (Qalmaqstan) t.b…»

 Kezinde býkil әlem júrtshylyghynyng nazary aughan búl daudyng songhy nýktesi osylay qoyylsa da, M.Maghauin Múhana auyq-auyq tas atyp qoyady. Áuelgide myna ýshbu hat ta sol eski daudy qozdyru ýshin jazylghan shyghar degen oida bolghanbyz. Baqsaq, baqa eken demekshi, búl hat tipti soraqy eken. Tyrnaq astynan kir izdedi deuge de kelmeydi. Qyp-qyzyl jala. Birinshiden, Múhandy biylikpen sybaylas adam siyaqty kórsetuge tyrysady; ekinshiden, Múhannyng Ispaniyanyng Barselona qalasynda ógizben jekpe-jek sayysqa shyqqanyn joqqa shygharady; ýshinshiden M.Shahanov ólenderin shetel júrtshylyghynyng jatqa oqityndyghyna sengisi kelmeydi; tórtinshiden, B.Momyshúly men M.Shahanov arasynda tilge baylanysty órbigen әngimening shynayylyghyna kýmәn keltiredi; besinshiden, M.Shahanov Jeltoqsan oqighasynyng shyndyghyn Q.Myrzaliyevti kýstәnalau arqyly býrkegisi keldi degendi aitqysy keledi. Biz jay aqparat retinde maghlúmat berdik. M.Maghauin bolsa, múnyng bәrin ózine tәn sheberlikpen, әjuә-kelemejben túzdyqtay otyryp mayyn tamyza jetkizedi. Jә, bәrin retimen aitayyq.

 M.Maghauin emigrant bolghan song (ózi osylay aitqandy únatady-au deymin) kóp nәrseni bilmeytin siyaqty. Bolmasa M.Shahanovtyng qasynda jýrgen qanshama jyldardan beri biylikting ol kisige ong peyil tanytqanyn bayqaghan emespiz. Resmy baspasóz, ózge de aqparat qúraldary M.Shahanovtyng ómirde bar ekenin mýlde úmytqan. Tipti, әnderine de búghaulyq salynghan.  Shýkirshilik etetinimiz, әzirge әleumettik jelige toqtau joq. M.Maghauin M.Shahanovqa sonyng ózin kóp kóretin siyaqty. Qashanghysynday ghalymdyq tiyanaqtylyqpen Múhang shygharmalarynyng ghalamtorda qansha ret jariyalanghandyghyn sanamalap shyghypty. Mynanday shikәmshildikten keyin ol kisi Shynghys handy qay kezde jazyp jýr degen oidyng kelgenin nesine jasyrayyq.

Múha, siz M.Shahanovty qoldaydy deytin biylik M.Shahanov basqaratyn «Jalyn» jurnalyn qarjylandyrmay qoydy. Jylda 6-7 ailap jalaqy almaytyn boldyq. Biz siz siyaqty jalaqy almasa da Amerikada túratyn shalqyghan dәulet iyesi emespiz. Áyteuir el ishi. Ildәbaylap jýrip jatyrmyz. Onyng ýstine bizde kriziys. Sizding elde ol joq qoy. Aytpaqshy, siz jaqsy kóredi dep oilaytyn biylik M.Shahanovtyng shygharmashylyq keshin de ótkizbey qoydy. Biyletter satylyp ketip edi. Biraq biylik iylikpedi. M.Shahanov sonda da óz ústanymynan qaytpay, «Jerdi satqyzbaymyz da, jalgha da bergizbeymiz» dep siresip túr. Alayda siz múny da, Múhannyng ózge de qayratkerlik is-әreketterin de joqqa shygharyp, kýlkige ainaldyrugha tyrysyp baghypsyz. Álde siz erlikti  shekara asyp ketu (qashyp ketu degenge tilimiz barmady) dep oilaysyz ba?!

Jә, taqyrypqa oiysayyq. Shynymdy aitsam, sizding «ógizinizge» kónilim tolmady. Kók ógizdi, jalpy siz, dindi onsha qolay kórmeysiz ghoy. Óz oiynyzdy ylghy Tәnirmen býrkeysiz. «Qara Qypshaq Qobylandyda neng bar edi, qúlynym» demekshi, músylmandar әspettegen kók ógizdi oraghytyp-aq ketuiniz kerek edi. Ol oy úghymy siz oilaghannan әride jatyr ghoy. Beker-aq kýstәnaladynyz.

Al M.Shahanovtyng «ógizine» kelsek, siz ony «joq ógiz» dep aitasyz. IYә, sizding oiynyzdy aishyqtaytyn sәtti taqyryp. Biraq taqyryp ýshin kózi qaraqty oqyrmannyng bәri biletin shyndyqty joqqa shygharugha bolmaydy ghoy. Búl turaly baspasóz betterine san ret jazyldy. Siz joqqa balaghan ógizding de sureti jariyalandy. Ol oqighanyng qalay bolghandyghyn Múhannyng ózi aitsyn.

«1982 jyly maghan Býkilodaqtyq Lenin komsomoly syilyghy berildi. Sol kezde Býkilodaqtyq leninshil Kommunistik Jastar Odaghy Ortalyq komiytetining arnayy qaulysymen birneshe eldi kememen aralaytyn sapar úiymdastyryldy. Aqyn-jazushylar arasynan búl topqa meni ghana endiripti… Sonymen, birneshe kýn sayahat shegip, aldymen Italiyagha, sosyn Ispaniyanyng Barselona qalasyna kelip túmsyq tiredik. Sodan bәrimizdi qala ortalyghyndaghy stadiongha alyp bardy. Búl arada júrt, negizinen, ógizben jekpe-jekti tamashalaydy eken. Edәuir uaqyttan keyin bireu shyghyp: «Siz­derding aralarynyzda ógizben aiqasqa týser talapker bar ma?» – dep súrady. Stadionda bizding 700 adamnan bólek, basqa jaqtan da kememen, ózge kóliktermen kelgen sayahatshylar jeterlik eken. Eshkim til qatpady. Ana jigit ekinshi, ýshinshi ret dauystady. Eshkim qozghala qoymady. Sol sәtte jelke túsymda otyrghan bir әielding «Bizding aramyzda erkek kindik mýlde joq eken-au» degen sózine namysym qaynap ketip, alangha sekirip týstim…

Jekpe-jekti úiymdastyrghaly túrghan jigit qolyma qyzyl matany ústata saldy. Búryn teledidardan qyzyl shúghany qalay ústap, ógizdi qalay aldau kerektigin birneshe ret kórgenim bar. Ádette qyzyl mata ógizding qanyn qaynatyp, jynyn keltiredi eken. Teledidardan kórgenimdi jasamaqqa bekindim. Bir uaqytta tayynsha ógizdi bosatty. Ol kózin alarta maghan qaray úmtyldy. Men qolymdaghy matany birese ong jaghyma, endi birde sol jaghyma ústap, ógizdi aldap túrdym. Zengi baba úrpaghy órshelene, yzalana bastaghanday. Qyzyl matany tastay salyp, qashyp keteyin desem, erkektik namysym jiberer emes. Olay etu naghyz masqaralyqtyng kókesi bolary haq. Qysylghannan terlep kettim. Birte-birte tәuekelge bel buyp, aqyryna deyin shydaugha sert ettim… Júrttyng bәri maghan erekshe qúrmetpen qarap, shulap, shapalaq soqty. Naq bir últtyq batyrday qoshemet kórsetip, qyzyq boldy…»

(«Anyz Adam». №12, 2012j).

Osylaysha órbigen shyndyqty siz óz hatynyzda bylaysha әjualaysyz:

«...Qyzyq emes, shyjyq boldy. Shahannan keyin Ógiz-sayysqa shyqqan tatar jigiti qansha degenmen, bizding kisidey eptilik kórsete almay, ótkir mýiizge ilinip, qatty jaralanady. Áytkenmen, «jaraqat alghanyna qaramastan, ógizdi mýiizinen ústap, jerge atyp úrdy». Osydan son, «naghyz erkektik kórsetken» tatar jigitin emhanagha alyp ketedi. Shyjyq emes, súmdyq bolypty».

Biz búl әngimeni Múhannyng auzynan san ret estigenbiz. Aytpaqshy, ógizden jaraqat alghan tatar jigiti qay jyly redaksiyagha kelip, Múhana sәlem berip ketti. Búl әngimeni sol kisining auzynan da estidik. Ol jigit Múhang jazghanday asa iri de emes eken. Bәlkim, shau tartqan kezin kórgen song sonday oy kelgen shyghar. Biraq arada qansha jyl ótse de, Múhang ógizben qazir ghana jekpe-jekke shyghyp kelgendey qúrmet kórsetip otyrdy. Tatar aghayyndar sizding myna aitqanynyzdy estimesin. Estise qazaqtan kónili qalyp jýrer.

Múha, әlgi ýshbu hatynyzda ózinizding Amerikanyzdy, sosyn shetelding ózge aimaqtarynda bolghanynyzdy tilge tiyek etesiz de «Eshkim kóshede M.Shahanovtyng ólenderin jatqa aityp jýrgen joq» dep tang qalasyz. Sonda sizdinshe qala kóshelerinde әrtýrli sharuamen jýrgen halyq túra qalyp óleng oqy berui kerek pe?! Alayda siz M.Shahanovty shynynda da jete tanymaydy ekensiz. Álde ótirik bilmegensiysiz. Biz kýndelikti kórip jýrgen song aitamyz. Qazaqstanda Múhannyng ólenin jatqa aitpaytyn adam kemde kem. Tipti 3-4 jasar býldirshinge deyin byldyrlap, Múhannyng ólenin oqidy. Ol bizde qalypty jaytqa ainalghan. Al M.Shahanov bolsa «Meni ózimizden góri sheteldikter qatty qúrmetteydi» deydi.  Múhannyng ózine kezek bereyik:

«...Germaniyanyng bir qalasynda nemis kórermenderine arnap spektakli qoyyp jýrgen belgili qazaq rejisseri Bolat Atabaevpen jolyqtym. Nemis tilinde sóilegende nemisting ózin janyldyratynday parasaty bar Bolat bauyryma búl elding kórermenderi zor qúrmetpen qaraytynyna kóz jetkizdim. Ol biz ótkizgen kezdesuge de qatysty. Kóp jyl ótken song «Jas Alash» gazetinde Janbolat Mamaygha bergen súhbatynda (27 tamyz, 2009 j.) Bolat Atabaev sol kezdesudi bylay eske alypty:

«...Almannyng 12 qalasynda Shahanovpen kezdesu ótti. ...Múhtar Shahanov shygharmashylyghy Otan, til, últtyq ruhqa negizdelgen. Búl problemanyng birde-bireui Germaniyanyng kýn tәrtibinde túrghan joq. Almandar qazaq aqynyn qalay qabyldar eken» dep ishtey uayymdap jýrdim. Sodan, M.Shahanov, onyng qasynda belgili audarmashy Fridrih Hitser keldi. Kezdesuge qalyng kópshilik jinaldy. Shahanov ólenderin oqyp, óz oiyn ortagha salghanda almandardyng auzy ashylyp qaldy. Kózderi shyraday janyp, Shahanovtyng әrbir sózin yjdaghattylyqpen tyndady. Múhtar aghamyzgha sonda tәnti boldym. Almannyng bir әieli ornynan túryp, Shahanovqa: «Chego jdaly postsovetskie strany ot Zapada posle priobreteniya nezavisimostiy?» dep súraq qoydy. Múhtar Shahanov búghan: «My jdali, chto poluchim dostup k chistomu ruchiu razvitoy sivilizasii, no nas podkluchily k kanalizasiy Zapada», – dep jauap bergende, almandar qyran-topan boldy... Ol kisi qazir de biylikke maza bermeydi. Osynday qaysar minezi ýshin ony erekshe syilaymyn...»

(«Qyrghyz everesi jәne mәngýrttendirudin

 egeuqúiryqtyq tәsili», 72-bet)

Biz búl әngimelerge de qanyqpyz. Al Pәkistandaghy kezdesu jayyn Pәkistandaghy Qazaqstannyng sol kezdegi elshisi Bekjasar Narybaev ta mayyn tamyza aityp bergen bolatyn. Múhang sonyng bәrin әngime arasynda esh maqtanyshsyz aita salady. Jәne de ózin emes, óz ólenderin jatqa aitqan ózge el halqyn joghary baghalap otyrady. Shetelden kórgen qúrmetin óz elinen kóre almaghanyna qynjylys bildirip, kónili qonyltaqsyp ta qalady. Al siz, Múha, attasynyzgha shetel halqy qúrmetin de qighynyz kelmeydi.

Ózimizge oiysayyq. Múha, biz sizding tegin adam emes ekeninizdi jaqsy bilemiz. Qalamynyz da әli qalpynda. Oiynyz da úshqyr. Úlylarda bolady deytin anghaldyq biraq sizde joq. Al qulyq aituly túlghalargha tәn be, joq pa ony bilmedik. Siz ýshbu hatynyzda M.Shahanovty qazaqtyng úly perzenti Bauyrjan Momyshúlynyng ataq-abyroyy arqyly túqyrtyp alghynyz keledi. Eshtene tappaghan song sóz oinatyp, aghayyn namysyn qamshylaugha tyrysyp baghypsyz. Biz búl әngimeni de Múhang auzynan talay ret estigenbiz. Ol әngimening baspasóz betin kórmegen biraz qúpiya jaqtary da bar. Múhang Baukene óleng arnasa, Oljekeng aitpaqshy, taulardy alasartpay, ózine layyq qúrmet biyiginde kórsetip otyr. Kónilinizge kelse de aitayyq, qansha sheber bolsanyz da búl shaghylystyruynyz sәtti shyqpaghan. Múhannyng ózine sóz bereyik:

«– Al, Bauyrjan Momyshúly turaly kitapqa enbegen, yaghni, sәl ynghaysyzdau tiymesin degen niyetpen býgip qalghan eki esteligim bar edi, – dedim men. Reti kelgen súraqqa oray sonyng birin nazarlarynyzgha úsynayyn: Birde maghan Baukeng telefon soqty. Óitkeni, eki kýn búryn Lermontov atyndaghy orys drama teatrynda ótken bir jiynda ýy telefonymnyng nómirin jazyp alghan edi. Nege ekenin qaydam, ol әngimesin birden oryssha bastady.

Men Baukenning sózin bólip:

– Siz kimge telefon soghyp túrsyz? – dedim.

– Ya zvonu Muhtaru Shahanovu, – dedi ol dausyn kóterip.

– Múhtar Shahanov orys últynyng perzenti me edi? – dedim men qyzynyp. – Óziniz qanshama jyldardan beri qazaq halqynyng salt-sanasyn, dәstýrin, tilin saqtau jayly jýieli әngimeler aityp kelesiz. Sóite túra óz ana tilinizdi mensinbes minez tanytasyz, qazaq azamatyna orys tilinde til qatasyz. Sóziniz ben isinizding arasynda eki jarym shaqyrym aiyrmashylyq boy kórsetip túr... Sau bolynyz!

Osylay dedim de telefon tútqasyn tastap jiberdim.

Jarty minut uaqyt óter-ótpesten Baukeng qayta telefon shaldy:

– Múhtar, keshir ainalayyn, – dedi ol saliqaly ýnmen. – Áskery tәrbiye, әskery psihologiya jәne ondaghy orys sózining quaty býkil sanamdy jaulap alghan. Keyde qazaqsha sóilep túryp ta orys tiline auysyp kete beremin. Orystandyru sayasaty bizder arqyly zor tabysqa jetti. Últtyq qúndylyqtargha jýrdim-bardym qarap, it bop kettik qoy. Synyng óte oryndy jәne odan shama-sharqymsha qorytyndy shygharugha uәde etemin!

Sol tústaghy agha, ata buyn sanalatyn aqyn-jazushy qauymy ókilderining basym kópshiligi óz qatesin moyyndaugha qúlyqsyz bolatyn. Bauyrjan Momyshúlynyng ruhany tazalyghy jәne totalitarlyq jýie qalyptastyrghan óz aghat isin batyl moyyndap, aghynan jaryla keshirim súrauy, mening ol kisige degen yqylasymdy onan sayyn qanattandyra týsti...».

(«Qyrghyz everesi jәne mәngýrttendirudin egeuqúiryqtyq tәsili»,  111- bet)

Búl oqigha keyin Múhannyng «Jenilip túryp jenilmeu nemese Bauyrjan Momyshúlynyng keshirim súrauy» atty jyryna da arqau boldy.

Qadyr aghamyzgha da jettik-au. Múha, siz tariyhqa jetik adamsyz. Tarihy shyndyqty búrmalaugha bolmaytynyn siz tipti jaqsy bilesiz. Al jeltoqsan oqighasy bizding tarih qoy. Múhannyng ony óz qalauymen jazyp shyghuyna eshqanday da qaqysy joq. Onyng ýstine shyndyqty búra tartu M.Shahanovtyng «Kim aqty aq, qarany qara dep aita almasa, sózi basqa, isi basqa bolsa, eldik-últtyq mýddege tereng tamyr jibere almasa, jýz jerden ýlken jazushy, ýlken aqyn, ýlken ghalym, ýlken sayasatker bolsyn – onyng qúny kók tiyn» degen ústanymyna qayshy keledi. Siz syrtta jýrgen song sol jeltoqsangha baylanysty qanshama qoghamdyq úiymdardyng bar ekendigin bilmeytin shygharsyz. Eger M.Shahanov ózi jazghan ýsh tomdyq «Jeltoqsan epopeyasynda» shyndyqty Qadyr aghasynyng ynghayyna qaray búrmalasa, әlgilerding bәri óre týregelgen bolar edi. Olardyng ishinde biylikting ynghayymen M.Shahanovty atugha oq tappay jýrgender de az emes. Al siz M.Shahanov jeltoqsan oqighasynyng aqiqatyn Q.Myrzaliyevti kýstәnalau arqyly býrkegisi keldi degendi aitqynyz keledi. Al mәseleni bayyptay tarazylasanyz, M.Shahanovtyng Qadyr aghasyn údayy qorghashtap otyrghanyn angharar ediniz. Sóite túra shyndyqty algha shygharu, M.Shahanovqa tәn sheberlik. Múhannyng ózine sóz bereyik:

«...Meni tang qaldyrghan, әri ruhany arnamnan shygharyp jibere jazdaghan – A.Vasilievting haty edi. Songhy komissiya óz júmysyn bastaghan jәne ayaqtaghan kezeng aralyghynda Qadyr Myrzaliyev kýndelikti ótip jatqan sansyz jiyngha qatyspaq týgili, tym qúrysa bir ret te boy kórsetpepti. Al, bizding komissiya isin joqqa shygharghysy kelgen MQK, IIM jәne Prokuratura qyzmetkerlerinen qúrylghan toppen Qadyr aghamyzdyng jolyqqany jәne olardy qoldaghany maghan tóbemnen jay týskendey әser etti.

Hatty oqyghan komissiya júmysshy tobynyng mýshesi, Jeltoqsan qayratkeri Amanjol Nәlibaev: «Myrzaliyevting jaqsy aqyn ekendiginde dauym joq, biraq, mynau isi naghyz satqyndyq qoy» dep ornynan túryp ketti. Sosyn, maghan shýilikti: «Bayaghyda, medisinalyq institutta, studenttermen kezdesude  Qazaq KSR Prokurory Elemesov ekeui bir-birin ashyq týrde qoldap, «alangha shyqqandardyng kópshiligi nashaqorlar, maskýnemder, búzaqylar ekeni ras. Búl turaly KOKP Ortalyq komiyteti Sayasy Burosynyng sheshimin joqqa shygharugha bolmaydy» dep pikir aitqanda, biz bir top jeltoqsanshylar, onyng ýiine baryp, esik-terezesin qiratyp qana qoymay, ózin de sabamaqshy bolghanymyzda: «Ýlken aqyn ghoy. Bir jolghy pendeligin keshirinder!» – dep oryndyghynyzdy esikting aldyna qoyyp otyryp alghanynyzdy úmyttynyz ba? Endi mine, komissiyanyng býkil últ ruhyn kóterer, shyndyq jolyndaghy iygilikti isin, beti býlk etpesten biylikke qayta satyp otyr...»

Amanjoldyng maghan qoyghan kinәsi dúrys. Qadyr Myrzaliyev shyn mәninde qazaq әdebiyetining klassiygi. Onyng jyrlary qazirding ózinde tarih sahnasynan oryn alyp otyr. Ótken ghasyrdyng alpysynshy jyldarynyng ishinde mening túnghysh kitabymdy Tólegen Aybergenov Almatygha alyp baryp, Qadyr Myrzaliyevting kómegimen jeke kitap etip bastyryp edi. Keyinnen Qadekeng ekeumizding aramyzda jaqsy bauyrlastyq órbidi. Men ol kezde Shymkentte túratynmyn. Qadyr agha eki-ýsh ret Almatydan Shymkentke kelip, bizding ýiimizding syily qonaghy bolyp ketkeni bar-dy. Sol saparynda ony úlymen birge Otyrar audanyna, keyinnen Tóle by audanynyng Qasqasu auylynda túratyn Izet әpkemning ýiine aparyp, aptagha juyq qonaq etkenmin. Qasqasu ózenin jәne ol mandaghy eng kórkem jer «Býrkitúya» aumaghyn aralap jýrip, ekeumizding aramyzda ózgege aityla bermeytin qanshama syrlar, әdebiyet, poeziya jәne zaman turaly oi-pikirlerimiz birlese qanat qaghyp edi. Birde Qadyr agha әieli Saltanattyng jii nauqastanatynyn, sondyqtan jana tughan balasyna qarau júbayyna edәuir qiyndyq tughyzyp jýrgenin aityp, qolymda túratyn әpkemning kenje qyzy Qalampyrdy bir-eki ay merzimge Almatygha jiberuimdi ótingen bolatyn. Búl da aradaghy kóniljyqpastyq pen bauyrlastyqtyng bir belgisi bolar, Qalampyr Qadyr aghamyzdyng balalaryn qarap, Shymkentke toghyz aidan keyin oraldy. Mine, osynday jaqyndyqqa nýkte qoyghan, ekeumizding aramyzdaghy ruhany bauyrlastyqqa syzat týsirgen Jeltoqsan kóterilisi tóniregindegi kózqarasymyz, yaghni, bizdi kýtpegen jerden ekige bólgen halyq pen biylik aralyghyndaghy teketires mýddeler edi. Eger Qadekendi biylik basyndaghy keybireuler ózine búryp almaghanda, ekeumiz de birdey últ mýddesin tu etip kótergenimizde, Jeltoqsan ruhynyng júldyzy qazirgiden әldeqayda biyik belesten jarqyrar edi...»

(«Jeltoqsan epopeyasy», 851-bet)

Aytpaqshy, sóz basynda uәde etken «býgilgen sausaqqa» qayta oiysayyq. Key sarapshylar dәl angharghanynday M.Maghauin ylghy da M.Shahanov sәtti bir qadam jasaghaly túrghan kezde býiirden kelip kiyligedi. Shynghys han dauy, shyn mәninde, M.Shahanovqa Nobeli syilyghyn bergizbeu ýshin biylik tarapynan jasalghan josparly sayasat edi. M.Maghauin oida-joqta sonyng beldi oiynshysyna ainalyp shygha keldi. Nәtiyjesi... IYә. Býgingi amerikalyq mamyrajay ómir. Al myna ýshbu hattyng tura jer dauyna dәlme-dәl kelui qayta qaytalanghan tarihtay әser qaldyrady. Sizdi onday úsaq pendeshilikke qimasaq ta, Amerikadan jetken tosyn syy eriksiz solay oilaugha jeteleydi. Jә, osymen tәmam. Ádeptilik ólshem dengeyinen shyghyp ketpeuge barynsha tyrystyq. Shamaly órekpigendey bolsaq, ghapu etersiz.

Qúdiyar BILÁL

Abai.kz