Asa qamqor, erekshe meyirimdi, on segiz myng ghalamnyng Rabbysy – Allagha sansyz maqtaular men shýkirler bolsyn!

 «Áy, býrkenip jatushy (Múhammed Gh.S.)! Týnde túr. Biraq az úiyqta; Týnning jarymyn nemese odan da azdap kemit. Ne oghan biraz qos. (Týnning jartysynda ne odan az, ya kóp túruda eriktisin). Sonday-aq Qúrandy óte anyqtap oqy. (Namaz paryz boludan búryn, týnde oyau bolu paryz bolghan). Áriyne saghan salmaqty (manyzdy) Qúrandy týsiremiz. Shyn mәninde týnde túru, nәpsige әserli, oqugha qolayly» («Ál-Muzzәmmiyl» sýresi, 1-6 ayattar)

Islam ghalymdarynyng aituynsha, týngi qúlshylyq – jýrek pen tilding ýilesimdiligi óz retin tabady, tereng әri bayyppen, sonshalyqty yqylaspen oqylghan Qúran men jasalghan ghibadattar jýrekke әser etedi, sonday-aq týngi mezgildegi qúlshylyq kýndizgiden qiynyraq, mihnatqa toly bolghandyqtan, nәpsini syndyrudyng basty qúraly ekendigi hәm adam ózin-ózi tәrbiyelep, amaldarynda túraqty etip jýrek pen tilding ýilesimdiligi artatynyn dәleldegen. Alla Taghala Ál-Ánkabut sýresinde: «Eger olardan: «Aspannan su týsirip, ol arqyly tirshiliksiz qalghan /ólgen\ jerdi tiriltken kim?» - dep súrasan: «Allah», - deydi. Sen: «Barlyq maqtau Allahqa», - de. Alayda olardyng kópshiligi aqyldaryn istetip úghynbaydy. Ári búl ómir – tek bos ermek jәne oiynnan basqa eshnәrse emes. Eger de olar biletin bolsa, anyghynda, songhy, mәngilik ómir /aqiyret\ túraghy – shyn, naghyz ómir», - deydi. («Ál-Ánkabut» sýresi, 63-64 ayattar).

IYә, búl ómir jәy ghana synaq. Synaqtan sýrenbey ótip ketkenshe «Ás-Sәjde» sýresinde aitylghanday sәjdege jyghylyp, týngi uaqyttarda qúlshylyghymyzdy meylinshe jasap qalayyq. «Shyn mәninde ayattarymyzgha, ózderine ýgit berilgen kezde, sәjdege jyghylyp; Rabbylaryn maqtap, pәkteydi. Sonday-aq tәkapparlanbay iman keltiredi. Olardyng jambastary tósekterinen ajyrap, (týnde úiqydan túryp) Rabbylaryna qorqa-dәmete jalbarynady» («Ás-Sәjde» sýresi, 15-16 ayattar).

Qúlshylyq – adamnyng eki dýniyesining kepili hәm tiregi. Myna bizder Eki dýniyening Sәruary, Payghambarymyzdyng (Oghan Allanyng iygiligi men sәlemi bolsyn) jasaghan qúlshylyqtaryna oy jýgirtip, boy týzgenimiz abzal. Ardaqty elshi (Oghan Allanyng iygiligi men sәlemi bolsyn) birde-bir ret týngi namazyn shet qaldyrmaghan.  

Huzәifa (Oghan Alla razy bolsyn): «Bir kýni týnde Allah elshisine (Oghan Allanyng iygiligi men sәlemi bolsyn) úiyp namazgha túrghanymda, «Baqara» sýresin oqy bastady. Sonda men jýz ayat oqyp rukugh jasaytyn shyghar dep oiladym, biraq ol oquyn jalghastyra berdi. Búl joly men eki rәkatty osy sýremen oqyp bitiretin shyghar dep oiladym. Biraq ol atalmysh sýrening teng jarymynan kóbin enserse de, oquyn jalghastyra berdi. Sol kezde men búl sýreni tolyq oqyp rukugh jasar dep oiladym. Alayda, ol «Baqaradan» keyin birden «Nisa» sýresin bastap tolyq oqyp, sodan keyin «Ály Imran» sýresin de basynan ayaghyna deyin oqyp shyqty. Arasynda Allahty kemshilik ataulydan pәkteudi búiyratyn ayatqa kelgende, Allahty pәktep, Allahqa jalbarynyp dúgha-tilek tileudi búiyratyn ayatqa kelgende, jalbarynyp dúgha jasap jәne Allahqa syiynyp, pana tileudi búiyratyn ayatqa kelgende, Allahtan pana tilep, bayyptylyqpen asyqpay oqydy. Sodan keyin rukugh jasap: «Subhanә rabbial-aziym» (Úly Rabbym kýlli kemshilik ataulydan pәk) – dep, shamamen qiyamda túrghanday úzaq túrdy. Sodan keyin: «Sәmiallahu liymәn hamidahu, Rabbanә lәkәl-hamdu» (Allah ózine maqtau aityp, shýkirshilik bildirgen qúlyn estiydi. Ua, Rabbymyz! Bar madaq Saghan tәn) – dep, tikesinen tik shamamen rukughta túrghanday úzaq túrdy. Sodan keyin sәjdege jyghylyp: «Subhanә rabbiyәl-alә» (Asa Úly Rabbym kýlli kemshilik ataulydan pәk) – dep, shamamen qiyamda túrghanday sәjdede de úzaq túrdy», - degen. (Musliym)

Mine, kórdiniz be? Týngi ghibadattyng qasiyetin qaranyzshy. Jalghan dýniyeni Payghambarymyz (Oghan Allanyng iygiligi men sәlemi bolsyn) qanday qúlshylyqpen ótkizdi? Ayaghy iskenshe namaz oqydy. Týnderining barshasyn namazben ghibadatpen ótkerdi. Al biz she? Osy amaldardyng eng bolmasa bir shiyregin orynday aldyq pa? 

Ázimhan ISABEK, student

Abai.kz