Biylikti  basyp alugha әreket etti dep aiyptalyp otyrghan búrynghy biznesmen Toqtar Tóleshev Qazaqstannyng viyse-preziydenti bolugha úmtylyp, artynsha memleketti basqarghysy kelgen dep habarlaydy Qazaqparat. 

Atyrau men Aqtóbede bastalyp, býkil Qazaqstan auqymyn qamtyghan jerdi jalgha beruge qarsy ótken mitingiler úmytyla bastaghan tústa biylik esimizge Toqtar Tóleshovting isin qaytadan saldy. 

Shendilerding sóz ynghayyna qarasanyz, Tóleshov tónkeris jasap, elding biyligin basyp almaq bolghan. 

Búl turaly býgin Últtyq qauipsizdik komiytetining baspasóz qyzmetining ókili Ruslan Karasev mәlim etti.

Ruslan Karasevting aituynsha, biylikti basyp alu ýshin Toqtar Tóleshev aldymen eldegi jaghdaydy túraqsyzdandyrugha әreket jasaghan. Búl ýshin Toqtar Tóleshev 2005 jәne 2010 jyly Qyrghyz Respublikasynda bolghan jaghdaydy óte múqiyat zerttegen. Tipti, Qyrghyzstangha ózi baryp, kerekti materialdar men derek-dәiekter izdegen.

«Biylikke halyq arasynda jappay tәrtipsizdik ornatyp, halyqty narazylyqqa azghyru arqyly keluge bolatynyn týsingen ol búl aram pighylyn Qazaqstannyng batysynda tez jýzege asyrugha bolady degen boljam jasaghan. Tóleshev Qazaqstannyn  batys ónirinde narazy toptar bar dep payymdap, әleumettik-ekonomikalyq jәne ózge de mәselelerdi algha tarta otyryp, narazy toptardy óz mýddesi ýshin paydalanbaq bolghan. Jappay tәrtipsizdik pen әdeyi úiymdastyrylghan narazylyq aksiyalarynyng barysynda ol biylikke ulitimatum qoyyp, ózi  ýshin viyse-preziydent lauazymyn engizudi kózdegen. Artynsha, memleketti ózi basqarudy oilaghan», - dep habarlady Ruslan Karasev.

Osy resmy aqparattaghy "aldymen viyse-preziydent boludy maqsat etip" degendi qalay týsinuge bolady? Sonda elde tónkeris bolsa, týrmedegi Tóleshov bostandyqqa viyse-preziydent bolyp shyghar ma edi? Ony kim, qalay taghayyndamaq? 

"Artynsha memleketti basqarudy oilaghan". Toqtar Tóleshovting sózin sóilemek emespiz. Sonda da 300-ge juyq adamdy tergep, "shyndyqtyn" shymyldyghyn ashpaq bolghan qúziretti organdar miftengen anyz aitudan aulaq bolsa degen niyetimiz bar. Eger de Tóleshovting kýshi 25 jyl ishinde ayaghynan tik túrghan, әskery kýshi myghym, ekonomikasy qaryshtap damyghan qazaq memleketining shanyraghyn shayqaltugha jetse, milliardtardy qaltasyna basyp alyp, jalghandy jalpaghynan basyp jýrgen ózge azamattarymyz әlemge oiran salugha qabiletti bolar...

Jer mәselesine qatysty dau-damay әli birjaqty bolghan joq. Qazaq halqynyng beybit mitingke shyghyp, biylikke ýnin jetkizgen aq adal niyetin Tóleshovting qanjyghasyna baylay salu - tym aqyldy sheshim bolmasa kerek. Onyng ýstine qasiyetti jerining tútastyghyn oilap, qazaq halqynyng biylikke beybit talap qoyghanyn qaydaghy bir Tóleshovke telu - búl halyqty qorlau, mazaqtau, masqaralau bolyp tabylady. Eger de bizding jauapty organdar dәl osy ssenariymen halyqty qaralay berudi jalghasytrsa, Tóleshov pen biylikting týsine de kirmegen "tónkeristin" bolyp ketui әbden mýmkin. 

Osy orayda tergeu kezinde T.Tóleshevting óz qaramaghyndaghy kýzet firmasy negizinde qaruly jasaq qúrghany anyqtalghanyn aita keteyik. Baq.kz-tin jazuynsha, atalghan top onyng barlyq tapsymalaryn oryndap otyrghan.

Tóleshevting qaramaghynda 90 sarbaz boldy degen mәlimet bar. Atalghan topty ol bas kezinde «Smersh» firmasy retinde tirkese, artynan «Vympelgrupp» dep kýzet firmasyn ashqan.

Osy iske qatysy bar Bas prokurordyng búrynghy orynbasary Iliyas Baqtybaev pen Ontýstik Qazaqstan oblystyq ishki ister departamentining eks-basshysy Hibratulla Dosqaliyev shymkenttik kәsipkerding biylikti basyp alu men jappay tәrtipsizdikter úiymdastyrugha qatysty josparlaryn qoldaghany ýshin memlekettik tónkeristen keyin Jogharghy sot tóraghasy men ishki ister ministri qyzmetterine qoyylady degen jospar bolghan.

Aytpaqshy,  Últtyq qauipsizdik komiyteti taratqan mәlimdemede "Tóleshov transúlttyq qylmystyq qoghamdy qarjylandyrghan jәne qarulanghan topty qúryp, basqarghan. Ol basqarghan qylmystyq top adam óltirip, qastandyq jasap, adam úrlaghan, adamnyng bas erkin bostandyqtan aiyryp, qaraqshylyq qylmystar jasaghan" degen sózder bar. Bizdinshe, mine, Tóleshovting osy súmdyq isteri barynsha әshkere tauyp, kýdikti  zang aldynda jauap berui kerek. Biraq, qaraqshylyqpen ainalysqan adamnan "qaharman" jasaudyng qajeti joq.

Shәriphan Qaysar

Abai.kz