Senbi, 23 Qarasha 2024
Mәiekti 6014 0 pikir 11 Shilde, 2016 saghat 11:38

AYTYS AQYNDARY "BEYBIT ShERUGE" ShYQTY

6 shilde 2016 jyly Astana qalasynyng «Kongress-holl» sarayynda Tәuelsizdikting 25 jyldyghyna, Astana kýnine arnalghan «Baghanaly ordam – basty ordam» atty respublikalyq aqyndar aitysyn tamashalaudyng sәti týsti.

Men búghan deyin songhy kezderdegi aqyndar aitysyn tek qana teledidardan kórip, aqyndargha qatty renjiytinmin, búlardyng bәri «Saray aqyny» bolyp ketken be, - dep. Aqyndarymyzdyng orys tildi biylikpen birge halyqtan alshaqtap bara jatqany jayly, syny kózqarastaghy maqalamdy da dayyndap qoyghanmyn. Baqsam «baqqanym baqa eken» degendey, jaghday mýldem ózgeshe eken. Mening sol jerdegi biletinderden óz qúlaghymmen estigenim, aqyndardyng ótkir syndary efirge shyghardan búryn senzuradan ótetini jәne óz kózimmen kórgen aqyndarymyzdyng aitysy mening oiymdy ózgertip ol maqalamdy qoqysqa laqtyrugha mәjbýr etti.

Osy aitystan azuly nebir biyler aitugha taysaqtaghan shyndyqty Shynghys hangha jetkizgen Ketbúgha jyraudy, Abylaydy astamshylyqtan saqtandyryp, kemshiligin betine basyp «Sen keshegi Tóle biyding malyn baqqan qúly edin» dep synaghan Búhar jyraudy, «Han emessing qasqyrsyn» dep Jәngir handy «soyyp salghan» Mahambetterdi kórgendey boldym.

Bir quanarlyghy Astana qalasynyng әkimdigi aqyndar aitysyn Elorda kýnin merekeleu qarsanynda dәstýrge ainaldyryp onynshy ret ótkizgen eken. Osy dәstýrdi Atam Qazaqtyng «Syn týzelmey, min týzelmeydi» degen qaghidasyn basshylyqqa alyp Qazaqstannyng barlyq oblys, qala, audan әkimdikteri jalghastyrsa «Núr ýstine Núr» bolghan bolar edi.

Aytysty aqyn, tәuelsiz Qazaqstannyng «Aqyndar aitysynyn» atasy, Qazaqstan Respublikasynyng enbek sinirgen qayratkeri Jýrsin Erman jýrgizdi.

Aqyndar aitysynyng qazylar alqasynyng qúramynda tanymal suyryp salma aqyn, ghalym Amanjol Áltaev, QR Halyq aqyny Qonysbay Ábilov, belgili aityskerler Dәuletkerey Kәpúly, Serikzat Dýisenghazinder bolady.

Aytys barysynda, 12 aqyn naqtyraq aitsam, Aybek Qaliyev, Sara Toqtamysova, Meyirbek Súltanhan, Aspanbek Shúghataev, Erkebúlan Qaynazar, Didar Qamiyev, Jansaya Musina, Bolatbek Orazbaev, Serik Quanghan, Daulet Erlan, Rýstem Qayyrtay jәne Ómirjan Kópbosyndar elding múnyn múndap, joghyn joqtar da birinen-biri asyp týsti. «Esi bar, estir qúlaqqa» jetken jetistiktermen qosa, býkil qarapayym qazaqtyng barlyq múnyn, zaryn jerin jetkize jyrlady. Tilge, dinge, salt-dәstýrge jasalyp jatqan qiyanattar men Atameken - tughan jerding saudagha salynuyna baylanysty halyqtyng oiyn aqyndarymyz ashyp aitty. Ásirese, Aybek Qaliyev qazaq qoghamyndaghy eng ózekti mәselelerdi jyrmen órnektey kelip, songhy ailardyng bederinde halyqty qatty alandatyp otyrghan jer mәselesindegi Ýkimetting әreketin ótkir syngha aldy. Aytysker aqyndardyng til turaly, din turaly, jer turaly jyrlaghandary zaldaghy qalyng qazaqtyng kókeyindegisin dóp basyp, aqyndardyng әr sózine  duyldata qol soghyp, aiqay úrangha basqan da, qúlaq túnyp, zal tenselip ketkendey boldy. Ózimdi Ortalyq alandaghy sheruge qatysyp otyrghanday sezindim. Zal da joghary lauazymdy biylik iyelerining bolmaghandaryna qatty ókindim.

Endi osy aitystan týigen ózge de tújyrymdaryma toqtala keteyin: Kórermender qúramynyng deni jasy ýlken qariyalar men orta jastaghylar boldy. Jastar jaghynyng onsha kóp kózge týspegeninen qazirgi jastardyng últtyq qúndylyqtardan alshaqtap bara jatqanyn angharghanday boldym.  

Osy el men  jerding birden-bir iyesi, óz Atamekenderinde otyrghan memleket qúraushy qarapayym Qazaq pen Orys tildi biylik arasynyng qanshalyqty alshaq ekendigin  búrynghydan da beter aiqyn sezindim. Eki mynnan astam kórermender arasynda sheneunikter sausaqpen sanarlyqtay ghana boldy. Orys tildi sheneunikterding birde-birining búl aitysqa qatyspaytyny óz-ózinen týsinikti.  Aytysty tyndap shyndyqtan shoshynghan Núr Otan men Qala әkimshiligining ókilderi ýzilisten keyin aitysty jalghastyrugha tyiym salyp, aitysty ayaghyna deyin jetkizuge mýmkindik bermedi. 

Aqiqatyn da, «Syn týzelmey, min týzelmeydi» degendey, biylikke synnan qorqudyng esh qajeti joq edi. Kerisinshe, halyqpen birge bolyp, tuyndaghan mәseleni halyqpen birge talqylap  sheshkenderiniz de abyroylarynyzdyng asqaqtaytyny aiqyn. Joghary da kórsetilgen, ejelgi zamandardaghy Shynghys hannyng da, Abylaydyng da, Jәngir hannyng da, solar siyaqty ózge handar men qaghandardyng eshqaysysynyng aitylghan synnan abyroylary kemigen joq. Qayta kerisinshe, olardyng syngha tózimdiligi, odan qorytyndy shyghara biletindikteri qay-qaysysynyng da abyroylaryn asqaqtatyp túr. Demek, aitysty ayaghyna jetkizbey tyiym saludyng ornyna, biylik basynda jýrgen jogharghy lauazymdy biylik iyeleri, halyqtyng múnyn óz qúlaqtarymen estip, halyq kóterip otyrghan ózekti mәselelerdi ontayly sheshu sharalaryn alghandary dúrys bolar edi.

Aytys barysynda elimizdegi diny ahual jayly da  birshama syndar aityluyna baylanysty, zaldan din qyzmetkerlerin izdedim. Ásheyin de meshit týgili, kóshe de bastaryndaghy taqiyalaryn, ýsterindegi  jenil shapandaryn  tastamaytyn din tizginin ústaghan meshit imamdarynan da, qysqa balaq, saqaldy salafiylerden de eshkimdi kórmedim.  Búdan din men meshit bólek, biylik bólek jәne olardan qarapayym qazaqt bólek ekenin angharghanday boldym. Eger de KMDB basshylary qazaq últynyng qamyn  oylar bolsa, osy sharagha qatysyp, ózderine kerek maghlúmattardy halyqtyng óz auzynan tikeley estigen bolar edi.

Qazaqstannyng qazaqtan basqa 139 últyn qúraytyn «Assambleyanyng da»  qazaqpen eshqanday mәdeny baylanysynyng joq ekenine osy jerde kózim aiqyn jetti. Zalda ózge últtyng birde-bir ókili bolmady dese de bolady.

Joghary da kórsetilgenderden shyghatyn qorytyndy, Qazaqstannyng orys tildi ókimeti 25 jylda memlekettik tilding «esiktegi basyn, tórge shyghara almaghandyqtarynyn» saldarynan Qazaqstandy mekendegen últtardy, meshitterdi jәne әr týrli diny qauym ókilderin memleket qúraushy qazaq últy mәdeniyetining  manyna toptastyra almaghan.

Tarih taghlymy: Qazaqtyng qara dombyrasy men aitys óneri býkil әlem elderining eng ejelgi   múralary retinde «ngNESKO» tizimin de túr. Sóz týsingen adamgha aqyndar aitysy eshbir elding qoly jetpeytin, esh bir elding baghyna bitpegen, әlem mәdeniyetining eng biyik dengeyindegi  ÁDILET  izdeuding jәne ony qoghamgha da, biylikke de jetkize biluding eng jetik ýlgisi bolyp tabylady. Ótken tariyhqa ýnilsek, búl shyngha qazaqtan asyp eshbir el shygha almaghan.

Qojyrbayúly Múhambetkәrim, Manghystau

Abai.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1479
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5473