Senbi, 23 Qarasha 2024
Mәiekti 5473 0 pikir 7 Shilde, 2016 saghat 11:58

QAYRAT NÚRTASTYNG NAMAZGhA JYGhYLGhANY KIMGE QAUIP?

«Qayrat Núrtas namazgha jyghylypty», «Qajylyqqa barypty» degen aqparat taraghaly sanauly adamdardan basqasy tútastay әleumettik jeli arqyly әnshini  jamandaugha, ghaybattaugha kóshken!..  Áriyne, jaqsylyqqa jarshy, jamandyqqa qarsy bolyp jýrgen aghayyngha alghys aitu kerek. Oraza kezinde «orys azamaty islamdy qabyldady» degen әngime shyghyp edi, oghan da el aldynda jýrgen bir aghamyz qarsy pikir aityp qaldy. Sonda olar osynau jalghan ómirden qanday jaqsylyqty izdeydi eken?  Demek, meninshe qúldyq sananyng eng ýlkeni – jaqsylyq pen izgilikti  isteushi adamdargha qarsy túru. 

Oghan riya nemese úpay jinaushy degen siyaqty jalghan balama termin tauyp myndaghan әleumetting aldynda sýrindiru, shamasy kelse qúlatu. Shyn mәninde etikany saqtay otyryp әdiletti týrde jalghan patriot nemese jalghan sóileytin adamdardy synaugha qarsy emespin..  Alayda, búl nәrse shekten shyqqany sonshalyq úrpaqqa ýlgi bolatyn qayyrly isterge jappay  shabuyl bastalyp ketti... Búl jaman әdetting óristep damyghany sonsha, túlghalardyng jeke basyna shýiligip, ghaybattaugha  deyin baryp jatyr. Tipti bayqasanyz belgili qaghidagha ainalyp qaupi tónip túr.  Múnyng arty izgilikting ýnin óshirip,  jaqsylyqtyng auzyna qúm qúiimen ayaqtalmaq.  Obalyna qaramay bey-bereket jamandau kórilimi myndap sanalatyn telearna arqyly da jýzege asuda. Sensasiya izdeushi jurnalister de, «qara piar» jasaushy әnshiler de búdan shetkeri emes.. Mәselen, әnshi Roza Álqojanyng nemese Qaraqat Ábldinanyng erine toqal әperui kimge kerek? Sol da janalyq pa? Bolmasa Kәmshattyng qoltyqtyng týgin aludy ýiretui, Býrkitting jas qyzben shetelde qydyruyn aitudan tozanday jaqsylyq bar ma?

Jaqynda Qayrat Núrtas turaly dәstýrli әnshi Erlan Tóleutay myrza ýlken sógis aitty.  Ýlken bir qatelik tapqanday  jalaulatyp telearnada әleumet aldynda aiyptady.  Búl kisi búrynnan synar jaqty qalypta qatyp qalghan oilargha boy aldyrghan adam. Ony MS Saylaubekpen «Aytugha onaydaghy» tartysynda bayqagham. Al aitqysh eken, endeshe managhy toqal men qoltyqtyng týgi turaly nege syn aitpay auzyna su toltyryp otyr?.  Óitkeni jaqsylyqqa jany qúmar emes, әriyne. Eshkimning soyylyn soghyp otyrgham joq, qoghamdyq әdilettilikti aitu paryz.  Abay atamyz aitady: «Malda da mahabbat pen әdilettik bar» dep, biz adam bolghan song әdiletten attamauymyz kerek.  Demek jaqsylyqqa jasalghan shabuyl últtyq bolmysymyzdy últaraqqa ainaldyrmasyna kim kepil? Erlan Tóleutay myrza qajylyqta Qayrattyng qústargha jem shashuyn qyjyrtyp, aqparattyq arna arqyly qolyn, jýrisin bey-bereket aiyptapty..  Qajylyq saparda jýrgen Qayratty jәne basqa óner adamdaryn shenep «búl sapar búl kýnde riyanyng shynyna ainaldy» dep bagha bergen. Búlay bagha beru asa auyr qatelik der edim. Óitkeni Erlan myrza olay aitatynday kimning jýregine kirip shyghypty.  Bekbolat agha aitatyn "sýiekti jútqan kezde shyghatyn jerdi ólshep alu kerek" dep, sol siyaqty aitqan sózding jauaby bolu kerek?  Adamdy týsinu tiyis, eng әueli. Qayrat ónerdin, emosiyanyng adamy, ol jastardyng býgingi tu ústaushysy, solargha jaqsylyq pen ýlgi bolyp jatsa nege aiyptauymyz kerek? «Aghattyq kimde joq, kim perishtemin» dep aita alady?  Aytpaghym Erlan myrza ghana emes, búl tútastay әleumetti sharpyghan dert der edim.  

Aytpaqshy Tóreghaly turaly da etikadan júrday jurnalistting aiday ekran aldynda búiyryq berip, «qolyndy týsir» degeni talaydyng ashu-renishin qozghaghan edi. Búl da aqymaqtyng aqyldygha syn aitqany siyaqty kezekti oqighalardyng biri demekpin.

«Qayrat Núrtas meshit saldyryp jatyr», «Qayrat namazgha jyghyldy» degen aqparattar jetkende biren-saran jeli qoldanushylary  bolmasa, qalghan әleumet qarsy shabuylgha ótti.  Sonda aitatyndary – riya. Qyzyghy sol - adamdar ózderi aityp otyrghan riyany túla boyymen týsine me eken?.  Tang qalasyng da, ýnsiz qalasyn. Sóz shyghyndaghyng da kelmeydi. Bir ghúlamanyng «Jaqsylyq ýstem bolmasa, adamzat órkeniyeti әlde qashan kýiregen bolar edi. Áriyne, jaqsylyq jamandyqtan ýstem ekenin  adamzat qoghamnyng býginge deyin jalghasyp kele jatuy sonyng dәleli» degeni búltartpas jauap. Demek jaqsy qasiyetting basyn jaryp, kózin shygharghan adam men dәuir batpaqqa batyp otyrghan.

Aytpaghym mynau, jaqsy amaldargha jauyqpasaq eken!

Serik Boqan

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3243
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5395