REYTING ÝShIN DIN MÁSELESINEN «TANYMALDYLYQ» IZDEU KIMGE TIYIMDI?
«Niu York San» gazetining shygharushysy Charliz Anderson Deyna: «Eger it adamdy tistep alsa – janalyq emes, janalyq – eger adam itti tistep alsa...» – deydi. Bizder, keybir jurnalister qoghamdy osynday ýrdiske ýiretip alghan sekildimiz.
Aghylshynnyng әigili dramaturgy Djordj Bernard Shoudyn: «Gazet velosiypedting apaty men órkeniyet kýireuining arasyndaghy aiyrmashylyqty bilmeydi», – deuinde de mәn berer mәsele bar.
Óitkeni, reportajdyng reytingi sensasiyamen ólshenetin boldy. Qazir qoghamdy «shulatpasan» eshkim sizdi «tanymaydy» yaky jurnalistikada «júldyzyng janbaydy...» Tym bolmaghanda «tyrashtanyp» taqyrypty aiqaylatyp qoyamyz. Onyng ýstine din taqyryby aqparat maydanynda jýrgen bazbir adamnyng negizgi «nysanasyna» ainalghanday. Áriyne, qazirgi ashyq qoghamda aqparatqa «túsau» salam deu – sanagha syiymsyz.
Bizding aitayyn degenimiz – din nәzik mәsele bolghandyqtan búl taqyrypqa baysaldy qarau lәzim, asa jauapkershilik qajet. Senim – adamgha qayrat beretin kýsh әri pendening eng әlsiz túsy deuge bolady. Bireuding senimin qorlaudan artyq qiyanat joq shyghar.
Diny kózqarastar qayshylyghy payda bolghanda keybir búqaralyq aqparat qúraldarynyng jetekshileri eki jaqtyng pikirin birdey úsynamyz degendi algha tartyp, daulasyp jýrgenderdi «sharshy alangha» shaqyryp, al endi biring ól, biring tiril degendey, pikirtalasty tóbeden tamashalap túrady. Eki jaq bir-birine bazynasyn aityp, mәmilege kelse meyli-au. Qos taraptyng qoldaushy oqyrmandary «sharshy alan» syrtynda (maqalanyng astyna pikir jazyp) ózara «tóbelesti» bastap ketedi.
Saldaryn aita berse – súmdyq. Al BAQ basshysy jauapkershilikten búryn sayttyng nemese gazetting tanyla beruin tileytini bayqalady. Qanshama jýrekter «jaralandy», qanshama ghaybat sózder aityldy, qanshama jaqsy oilar jaman sózben bylghandy desenshi... Aqparat salasyndaghy osynday ýreyli ýrdis onsyz da bólinuge «beyim» túratyn bizdi odan sayyn bóluge yqpal etip jatqanyn nesine jasyrayyq?! Aqparattyq kenistikte aitys-tartysty izdep jýrip jariyalaudyng jóni osy ma?
Ótken joly kórgen jerde sәlem-sauqat súrasyp, syilasyp jýretin qadirli bir әriptesimnin: «Senderding mekemelerindi «jaqsylap» synap, bir shulatyp qoymasaq, bizding saytqa nazar audarmaysyndar. Áytpese, bizdi eshkim oqy bermeydi», – dep qaljyndaghany bar. Oghan endi ne aitugha bolady? «Sizdey parasatty adam onday pighylgha bara qoymas», – dep qoydyq jymiyp. Bolmashy reyting ýshin din taqyrybynan «tanymaldylyq» izdeu kimge tiyimdi? Taghy da sol әne-mine dep jaqsylyqqa juyqtay almay jýrgen jannyng imanyn shayqalttyq. Jýrek shirkin talas-tartysqa da ýirenip, beyimdelip qalady eken. Ádilettilik pen jaqsylyq ýshin sóz jarystyrudyn, mәsele kóteruding jóni bólek. Alayda diny salada kórkem pikirtalas kórinis tappay jatqany angharylady. Aytylghan oidyng kóbisi jeke basqa tiyisu, abyroyyn tóguge tyrysu nemese onyng senimin kýstәnalau. Pikirtalas әdebi saqtalmauda.
Sóz jauapkershiligi degen bar. «Jaqsy sóile nemese ýndeme», – degen payghambar ónegesi bar. Osy hadis týisikte janghyryp túrsa qanikey!
Keshe kitaptan Jýsip Has Qajyb Balasaghúnidyn:
«Qadirlisi – tiline úyat singender,
Jýrek sózin jýregimen bilgender.
Tura sózge kelgende til tartpaghyn,
Qynyr sózdi jasyr, tekke laqpaghyn», – degen ólenin oqyp qaldyq. Oilanushygha oisalar dýnie eken.
Maqsatymyz – morali oqu emes – jaqsylyqqa bolysu ghana.
Áriptesterge tól merekede biz taraptan aitylghan tilek qoy. Alla jar bolsyn! Qalam múqalmasyn. Jazar jaqsylyqtar kóbeysin!
Aghabek QONARBAYÚLY,
QMDB Baspasóz bólimining mengerishisi
Abai.kz