T.ÁUBÁKIROV: «QAZAQTY AShTAN ÓLTIRMEYTIN DE, KÓShTEN QALDYRMAYTYN DA – NAMYS»
Toqtar Áubәkirovting gharyshqa sapary býtindey týrki әleminin, әri kýlli qazaqtyng tarihyndaghy tolaghay oqigha ispettes. Ol – eng quatty kenestik 50 әskery úshaqtyng túsauyn kesken ataqty synaqshy-úshqysh. Áskery aviasiyadaghy airyqsha jetistigi ýshin Ginnesting rekordtar kitabyna kirgen. Dýniyejýzilik aviasiya múrajayyna enip, әlemdik dengeyde әbden sýzgi-súryptaudan ótken tizimde on azamattyng arasynda qazaqtyng batyr túlghasy Toqtar Ongharbayúly ýshinshi túr. Kenes Odaghynyng Batyry, QR Halyq Qaharmany – Toqtar Ongharbayúlymen súhbattasudyng sәti týsken edi.
- Ákeden erte aiyrylu, taghdyr tosqan tauqymet osynday tәuekeldi mamandyqty tandauda qiyn bolghan shyghar...
- Jeti aigha tolar-tolmas shaghymda janashyrymnan erte kóz jazyp qalsam da, eshqashan kónilim qúlazyghan emes. Kózdegen maqsatqa qalay jetu kerektigin anam ýiretti. «Qasyndaghylargha jaqsylyq jasay ber, týbi ózine qaytady. Saghan qaytpasa da, sening úrpaqtaryna baq bolyp qonady. Jaqsylyq izsiz ketpeui kerek» dep ýnemi aityp otyratyn. Búiyghylau, onasha-oqshau bolmyspen ósippin. Anam ýsh balany ózi baghyp-qaqty. Keyin ýlken әpkem túrmysqa shyghyp, bizdi óz qolyna aldy. Qalagha kelgen son, sheshem biraz auyryp qaldy. Amal joq, auylgha qaytugha tura keldi. Kóp qazaqtyng basynda bolghan jaghday bizding otbasyny ainalyp ótken joq. Ýide nan men may, qara sudan basqa eshtene bolmaytyn. 10 jasymnan auyr júmysqa jegildim. Vagondarda jýk tasumen nәpaqa taptyq qoy. Keshke әbden sharshaysyn. Ýige qaytar jolda bir qolyna suyn, ekinshi qolyna oramalyn ústap anang túrady. Keshke oqugha baramyn. Oqu men júmysty birge alyp jýrdim. Shyn aitqanda, sabaqty beske oqymasqa shara bolmady. Jastyq qoy, auyrlyqty sezine bermeysin.
Basqa balalar әkesi turaly aityp jatatyn. Eng ókinishtisi, «sen jetimsin, ary jýr» degen aghalarymyz boldy. Sonda da, ýlken kisilerding qasynan qalmay, әr týrli júmystardy istey berdim. Bәri de janbaghystyng qamy. Jastyghyma qaramay, ýidegi oryndyqtargha deyin ózim qúrastyratynmyn. Anamnyng aldynda ózimning er jigit ekenimdi kórsetkim keldi. Búl – әr qazaqtyng boyyndaghy namys. Tipti, qazirding ózinde ýige elektr, sanitarlyq mamandardy shaqyrghym kelmeydi. Búl jerde adamnyng ózin-ózi tәrbiyeleuine toqtalamyz.
Kishkene kezimde auylgha sanitarlyq úshaqtar jii qonatyn. Ýsh-tórt bala kýtip túryp, ishine otyryp alatynbyz. Auyl balasyna búdan asqan arman joq-tyn sol kezde. Úshqysh bolugha degen ansarym aua bastady. Soghys kezinde asqan erlik kórsetken Núrken Ábdirov, Talghat Biygelidinov syndy qazaqtyng batyrlaryn jaqyn tanyghan sayyn mening armanym maqsatqa úlasa bastady. Ne kerek, 1965-1969 jyldary Armavirge oqugha týstim.
- «Qarakózderimizding boyynan últtyq ruhty kóre almay jýrmin» depsiz bir súhbatynyzda. Búl jogharyda sóz etken adamnyng ózin-ózi tәrbiyeley biluimen úshtasatyn sekildi.
- Tәrbie – tal besikten. Últtyq ruh qaydan shyghady? Otbasynan. Tәrbiyeden. Qazaqtyng dәstýrin boygha sindiru arqyly últtyq sana saqtalady. Mәselen, men últtyq bolmys týgili, sol kezdegi kesapat sayasattyng kesirinen qazaqtyng sózin az estip, onyng ózine tәn minezin kem kórip óstim. Biraq, qaytsem de tәrbie berem dep, janiy-jany jasytyp almayyq. Ár nәrsening bayybyna baru qajet. Ýidegi tәrbie mektepke, ol jogharghy oqu orny qabyrghasyndaghy ilim alugha jalghasqany jón. Ozyq oily balanyng payymy qashanda órkeniyetke iyek artyp túrady. Múnymen kelispeske laj joq. Álbette, órkeniyetti auylda da jasaymyz. Moyyndau kerek, biz óndiristik alpauyt el emespiz. «Sharuanyng janyn mal ghana saqtap qalady» degen bar. Osy rette ýlken minberlerde otyrghan sheneunikter oilanghany dúrys. Sauatty iydeologiya jasau – kýn tәrtibining nómiri birinshi mәselesi. Sodan baryp jas úrpaqqa týzu baghyt-baghdar bere alamyz. Búl – barlyghymyzgha ortaq.
- Áueli, Otannyng emes, otbasynyng ózindik dәstýrin qalyptastyru kerek deysiz ghoy. Pәlen jyl orys ortasynda óstiniz. Degenmen, nemerelerinizge qazaqy tәrbiyeni qalay berip jatyrsyz?
- Tәuba, halqyma myng rahmet! Qay jerge barsam da, halqym qúraq úshyp qarsy alady. «Bir auylgha barsam, barlyq ýige kirip shyghuym kerek» dep janymdaghylardy asyqtyryp jýremin. Ras, dәl meniki sekildi qúrmetke jetkender az. Biraq, mening kókirek-keudemdi kernegen bir nәrse boldy. Ol – últtyq sana. Basynda men de, Talghat ta (Talghat Músabaev – avt.) qazaqsha dúrys sóiley almaytynbyz. Amandasyp, ary qaray ózge tilde shýldirley ketetin edik. Keyin ýlken agha-apalarym syn aitty. Osydan song sanama nyqtadym. «Men nege óz tilimde sayrap túrmaymyn osy» dedim ózime-ózim qamshy basyp. Eng bastysy niyet qoy. Óz tilimdi ýirendim dep maqtanbay-aq qoyayyn. Úldarym Reseyde ómirge keldi. Olardyng qazaqy tәlim aluy ýshin әrqily әdisterge bardym. Áueli, olargha qazaqsha әn-kýilerdi tyndatam. Ásirese, kishi úlymnyng qazaqsha әn tyndaghanda kózi jaynap ketetin. Alghashynda olardy qazaqsha tәrbiyeleu qiyngha soqty. Sebebi ózim oryssha oilaytyn edim. Ata tәrbiyesi – qazaqylyqtyng qazyghy. Men múny esh oilanbastan aitamyn. Tipti, kerek deseniz, atalarymyz úrpaq tәrbiyesin joghary oryngha qoyyp, óz perzentterin aghayyn-tuys, bir qauym el bolyp tәrbiyelegen emes pe? Ata-әjening tәrbiyesin alghan balanyng boyynan ýlken-kishige degen qúrmet, meyirim, imandylyq, ruhany tәrbiyeni ashyq kóruge bolady. Qala berdi, qazaqtyng ejelgi dәstýri boyynsha túnghysh nemeresin atasy men әjesi bauyryna basyp tәrbiyelegen. Keyde ol kenje úlynyng ornyna atasynyng qarashanyraghyna ie bolyp ta jatady. Keremet qoy búl!
- Qazirgi tehnikanyng damyghan uaqytynda últtyq bolmysty qalay saqtap qalmaq kerek?
- Shynynda, qazaq әr kezende de basynan ótkizgen tarihy jaghdaylargha qaramastan salt-dәstýrlerimizdi múra retinde qasterlep, úrpaghyna úlaghatty tәrbie bere bildi. Al býginde osy asyl qúndylyqtarymyzdyng tamyry ajyrap barady. Sondyqtan da, myna jahandanu zamanynda eng aldymen, últtyq ruhymyzdy, mәdeniyet jәne últtyq tәrbiyemizdi saqtap qaluymyz qajet. Biraq, qalay?
Bir nәrsening basyn ashyp alayyq. Qoy baghyp, mal kýtken, egin salyp, jan baqqan da asa abyroyly enbek dep esepteymin. Jan-jýregimiz – auyl. Qazaq mal sonynda jýre berse, әlemdik órkeniyetten kenjelep qalatyny anyq edi. Al bir jaghynan, zaman talabyna týpkilikti erip ketuge bolmaydy. Taghy da aitamyn, bayypqa salu qajet. Shynayy talant, shyn túlgha uaqyt ta tandamaydy, sayasy ortanyng shenberine de syimaydy. Mine, últtyq bolmysty saqtap qalatyn – solar, bilimdiler. Zamanauy úghymdargha say otbasy qúndylyqtarynyng da janasha qaghidalary qalyptasyp keledi. Bir mysal, halqymyz jaqsy kelindi qyzynan kem kórmegen. Ýlkenning atyn atamay, otbasy mýshelerin qúrmetteui kelinning әdeptiligi men tәrbiyeligin kórsetedi. Ibaly ana balasyna dәl sonday tәrbie beruge mindetti. Tirshilik qamymen jýrip balagha mýldem kónil bólmeytin de, balagha tym qatal qaraytyn da, qazirgi balagha qatty aitugha bolmaydy dep balanyng ynghayymen jýretin de, jighan-tergenim balama jetedi dep qaltagha senetin de, mening balam eng tәuiri dep balasyn jaqtap otyratyn ata-ana da joq emes. Aq sýtpen engen qasiyet esh uaqytta da adam boyynan ketpeydi. «Mynany isteuge bolmaydy» nemese «búl saghan kerek» dep ýiretip qoysan, jastyng jady ony úmytpaydy.
Qazaqty ashtan óltirmeytin, kóshten qaldyrmaytyn tetik – namys. Eger mende namys bolmasa óz Ana tilimdi ýirenbes edim. Qúpiyamdy aitayyn: men tildi qazaqy әn-jyr arqyly ýirendim. Keyingi jastargha aitarym, oryssha da, aghylshyn tilin de ýirensin, biraq, eng birinshi qazaq tilin – óz ana tilindi bil. Qazaqsha ýirengisi kelmeytin qazaqtardy ózderine-ózi qarsy adamdar dep sanaymyn. «Maghan qazaq tilining keregi joq, oryssha sóiley beremin» degen júrtty kóp kezdestirdim. Jaraydy, ózderi solay-aq istesin. Biraq, olar ata-babalaryn, týpqazyghyn ózgerte almaydy ghoy. Boydaghy namys – últtyq bolmystyng saqtaushysy. Al onyng astarynda qanshama nәrse jatyr.
- Sizding «Sport sheberi» degen ataghynyz taghy bar. Arqanyng alty ay qysynda shanghy teuip, koniky bayladynyz. Boks pen voleybol da oinadynyz. Býgingi tanda, әsirese, auyldyq jerlerde búqaralyq sportty damytu ýshin ne jetpey jatyr dep oilaysyz?
- Birinshiden, jastardyng sportqa qyzyghushylyghyn arttyruymyz kerek. Auyldyq jerlerde búqaralyq sportty damytu ýshin iri-iri últtyq jәne sheteldik kompaniyalargha talap qoyyp, demeushilik mәselesin rettep alghanymyz jón. Bizde qazir osy mәsele aqsap túr. Mektepterdegi dene shynyqtyru pәnine de erekshe mәn bergen dúrys. Keybir jerlerde enbek, beyneleu, dene shynyqtyru siyaqty pәnderge ekinshi kezektegi pәn retinde qaraydy. Búl dúrys emes.
Nәti sportpen ainalyspaghan auyl balasy bolmaghan shyghar, bolmauy da kerek. Kerek deseniz, erteli-kesh at ýstinde jýru men búzau quyp, qoy toghytqannyng ózin sport der edim. Shirkin, bala kezimde atqa minuge qatty әues edim. Men Arqanyng qazaghymyn. Búl jaqtyng qysy segiz aigha deyin sozylady. Sonyng bes aiynda qar jatady. Múnday aua-rayynda eng qolaylysy shanghy men koniky sporty. Men de bala kýnimnen ayaghyma shanghy baylap, osy sportpen shúghyldandym. Qarqaralyda ótken audandyq jarystarda jýlde alghan kezderim de boldy. Jalpy shanghy sportynan belgili bir dengeyge jettim dep aita alamyn. Voleybolmen de bir adamday ainalystym. Tipti birinshi razryadty voleybolshymyn. Qiyr shyghysta әskery qyzmette jýrgen kezimde jenil kiyimmen voleybol oinaytynbyz.
Sonday-aq, mektepte jýrgen kezimde boks ýiirmesine bardym. Iri jarystargha qatyspasam da, auyl arasyndaghy sayystarda óner kórsetip jýrdim. Biraq әri qaray qughan joqpyn. Óitkeni boksta auyr soqqylar alyp, densaulyghyna zaqym keledi. Al, men bala kýnimnen úshqysh boludy armandaghan adammyn. Ol ýshin eng basty talap – myqty densaulyq. Sondyqtan armanyma qol jetkizu ýshin bokstan erte kettim. Gharyshker bolghysy keletin jastargha aitarym da osy, sportpen shúghyldanu arqyly maqsattarynyz oryndalady. Sebebi, bizding salagha ekining biri kele bermeydi.
- Jylqyny turaly aityp qaldynyz...
- Jany da, jaly da súlu jylqy januar o bastan kiyeli qazaqtyng senimdi serigi, quatty qanaty bolghan. Átten, mening jas kýnimde ýide jylqy bolmady. Biraq, kórshi-qolannyng ýiirine baryp, odan qúlynyn ústaytynbyz. «Óskende mening ýiimde mindetti týrde jylqy bolady» dep maqsat qoydym. Mine, ol da oryndaldy... Men sәigýlikterdi ata-babamyzdyng dәstýrine say óte jaqsy kóremin, kerbez januarlargha qarap sýisinemin, mening qazirgi ermegim de sol. Jylqylardyng qúiryq-jaldaryn tógiltip, shauyp jýrgenin tamashalaudy men ghana emes, balalarym da únatady, búl degeniniz – tilmen aityp jetkize almaytyn súlulyq qoy.
- Bir jerden «Ózin-ózi dәripteushilik – óz kýshi men qabiletin tym asyra baghalaushylyq» degendi oqyp edim. Naghyz halyqtyng qalaulysy, últtyng qúndylyqtardyng úitqysy derlik keybir kókelerimizden sol qasiyetti kórip qalyp jatyrmyz. Búghan ne deysiz?
- Búl pendeshilik, odan basqa eshtene emes. Ýnemi attyng jalynda, týiening qomynda jýrgen song onday-ondaylar bola beredi. Búl jogharyda aitqan tәrbiyege baylanysty nәrse. Tipti, býginderi qarapayym qazaqy tәrbiyening de «qabyrghasy» sógilip, qadiri taya bastaghanyna qynjylasyn. Árkim ózine-ózi esep bergeni dúrys. Mynany aitayyn, ertede malshy bolsa da, basyng baydyng aldynda iymegen. Biyge jýgingen. Búl – qazaqy tәlim-tәrbiyening kýretamyry. Moynyna jauapkershilikti alu – ýlken kisilik. Óz basym jasymnan enbekpen óstim. Al, aviasiyada әdettegi bir jyl eki jylgha esepteledi. Onyng ýstine gharysh salasynyng ólshemi mýldem bólek. Árqashanda sheshimdi ózing jeke qabyldauyng kerek jәne ol memleketinning iygiligine jarasa ghana. El degende emirenip, júrt degende jýginip qyzmet ete almaytyn adam óz Otanyna qarsy júmys istep jatyr degen sóz. Qoghamdaghy týrli pәlening shyghyp jatqany osyndaydan bastalady.
Qalyby qyran tektes qazaq
- Keshegi bala Toqtardyng baldauren shaghy ótken ólkeni kók jýzinen kórgende qanday sezim boldy? Zertteu barysynda erekshe bir jayttargha keziktiniz be?
- Ony sózben jetkize almaysyn. Keshegi asyr salyp oinaghan jer janaryna syiyp ketedi. Qaray berging keledi. Bizding baytaq Atamekenimizding súlulyghyna shek keltirmeymin. Oghan gharyshta taghy bir kuә boldym.
Alghash ret Temirtaudyng týtinin men taptym. Mening bayandamamnan song Temirtau zauyttaryndaghy múrjalargha arnayy sebetter ornatyldy. Sodan song Qazaqstannyng jer qoynauyn ózim aparghan ýsh plenkagha toltyryp týsirip әkeldim. Alghash ret Araldyng tabanynan úshqan túz sonau Qiyr Shyghystaghy múzarttargha týsetinin anyqtadyq. Temirtaudyng týtini Tynyq múhiytqa deyin shúbatylyp jetetinin bildik.
Atalghan baghdarlamanyng ayasynda ózge gharyshkerlermen birge biotehnologiya, metallurgiya, medisina salalary jәne Aral tenizi aimaghy boyynsha ghylymiy-zertteu júmystary jýrgizildi. Zertteulerding nәtiyjesinde Aral ýstindegi túzdy shang boramasynyng payda bolu prosesi, sol ziyandy aerozolidardyng Qazaqstan men Resey aumaqtaryna taraluynyng gharyshtyq suretteri alyndy. Qazaqstan aumaghyndaghy atmosferanyng qalay taralatyn kórdik.
Shýkir deymiz, Qazaqstan gharyshtyq memleketter sanatyna kirdi. Osy arqyly bizding eldi halyqaralyq qauymdastyq tehnologiyasy damyghan el retinde qabyldady. Atyshuly Amerika men Europanyng Qazaqstangha degen eski, túrpayy kózqarasy ózgerdi. Ekinshiden, ózimiz óz betimizben gharyshty zerttey bastadyq. Asa manyzdy bir jәitti myqtap esimizde ústauymyz kerek. Gharysh – jana tehnologiya. Qazir IT-aqparattyq tehnologiyalar zamany. Ol kýn sayyn ósip, ózgerip túrady. Bir orynda toqtap qalmaydy. Sondyqtan bizding jastarymyz erinbey oqyp, sapaly bilim aluy kerek.
- 7 kýn 22 saghat 13 minut gharyshty meken ettiniz. A.IY.Mikoyan atyndaghy aviakonstruktorlar burosynyng 26 synaqshy-úshqyshynyng arasynda jalghyz siz iligipsiz. Solardyng 9-y synaq kezinde apatqa úshyrap, qaza tapqan. Múny erding isi – nar tәuekel dep qabyldau kerek shyghar?
- Men gharysh salasyna kelip-aq tәuekelge bel budym der edim. Balalyq qiyalyma qanat bitirip, týrli kedergilerge taysaqtamay, armanyma qol jetkizdim. Áskery uchiliysheni tәmamdap, Qiyr Shyghysta, Amurdaghy Komsomolisk qalasynda әskery qyzmetimdi ótedim. Tórt jylda SU-15 úshaghynda qabiletimdi kórsetip, Qiyr Shyghystyng «Eng ýzdik úshqyshy» ataghyn iyelendim. IYә, qazaq balasynyng qolynan da múnday keledi! Men qoryqqam joq. 1988 jyly Kenes Odaghynyng tarihynda túnghysh ret jerge qonbay, әue kenistiginde úshaqqa eki mәrte janarmay qúidyru arqyly Soltýstik poluske úshu saparyn iske asyrdym. Reaktivti úshaqtardyng 50-den asa jana týrlerin synaqtan sýrinbey ótkizdik. Búl jerde de boydaghy namysym arqyly qadam jasadym. Jýz seksen million halyqtyng ishinen jalghyz qazaqtyng balasy tandaldy. Kýlli qazaq mening moynyma jýk artty. Ras, «Nar tәuekel – erding isi».
- Gharyshkerlerding arasynda jazylmaghan Gagarinning «zany» – «poehaliydi» búzyp: «Halqym, sen ýshin otqa da, sugha da týsuge dayynmyn!» dediniz. Gharysh kemesi kóteriler sәttegi dәstýrli sózdi ana tilinizde aitqanynyzdyng ózi nege túrady!
- Búl oqighany eshqashan úmyta almaymyn. Preziydentimizge qazaq tilinde: «Sapargha dayynmyn!» dep raport jasadym. Bir uaqytta sanau bastaldy. Úshugha bir minut qaldy. Zymyrangha baryp otyrdym, luktardyng bәrin tastay bekitip, jauyp tastady. Komandiyr: «Kettik!» degende, mening aitqanym: «Al qazaghym, sen ýshin janugha da, úshugha da dayynmyn!». Búnyng bәri taspada jazylghan.
Kýlli qazaq gharyshqa úshty. Qazaqtyng ruhy úshty. Mening búl saparymnyng basty kómekshisi – Qazaq halqynyng maghan degen kirshiksiz qúrmeti men selkeusiz senimi. Men halqym ýshin úshtym jәne sol ýshin de ýlken qúrmetke bólendim. Men týsken kezde «Toqtar! Toqtar!» dep aiqaylap jatqan agha-apalarymyzdy kórgende ózim abdyrap qaldym. Óziniz oilanyzshy, býkil qazaq balasy sening atyndy qaytalap aityp jatsa, senen asqan baqytty adam bolar ma edi? Qay jerge barsam da «batyrymyz keldi», «túnghysh gharyshkerimiz keldi» dep qarsy alady. Sol júrttyng riyasyz kóniline dәn rizamyn.
Qasqyrbay Qoyshymanov
Abai.kz