Tang qylang bere bastaghanda kózim ilinip ketken eken, qalta telefonyma Maya esimdi qúrbym: «Ómir men ólimge anyqtama bershi?» dep habarlama jiberipti. «Ómir – men ýshin jaryq әlem, jarqyn bolashaq. Ólim – qara týnek, quraghan sýiek» dep jauap qaytardym. Birer uaqyttan song ol qonyrau shaldy.

– Úiyqtap jatyrsyng ba?

– Biraz qisayyp kóz shyrymyn aldym.

– Sol úiyqtaghanyng jaraydy. Bile bilsen, úiqy – ólimning kishi týri.

– Ómir men ólimdi ózing qalay týsinesin?

– Men ýshin ómir – biyik shyng tәrizdi. Qansha órmeleseng de, shyngha jetu qiyn. Al ólim ómirden әldeqayda jenilirek kórinedi. Ajal tyrnaghyna ilse boldy, shynyrau shúnqyrgha batyra salady.

– Songhy uaqytta ólim turaly jii oilanatyn bolypsyn?

– Týsime qúrsaghymda jatqan nәrestem kirdi. Er bala eken deymin. Ózi birtýrli kónilsiz. Ýy aldyna eki ýlken sómkeni kóterip әkelip: «Anashym, qaysysyn alasyz?» – dedi. «Múnyng ishinde ne bar?» dep em: «Aq sómkede –  Ómir, al qara sómkede – Ólim», – dedi. Men sómkening birine qolymdy sozyp jatyp, oyanyp kettim. 

– Eger týsing ónine ainalsa qay sómkeni tandar edin?

– Oilanbastan qara sómkeni arqalap keter em...

– Osynshama qatigez bolar ma edin?!

– Týsinesing be, men onyng órisin keneytkim kelmeydi! El betine qalay qaraymyn. Meni qoyshy, sheshem jer betin basyp jýre almay qalady ghoy.

«Múny erterek oilanuyng kerek edi» degim keldi de, tilimdi tistey qoydym. 

– Men sening týsindi joryp kóreyin. Búl tegin týs emes. Bәlkim, týsik jasatpassyn. Jatyrdaghy nәreste ózining jaryq dýniyeni kóre almaytynyn bilip, týsine kirgen. Demek, búl tegin bala emes. Eki sómke degening yrys-nesibe...

Ol mening sózimdi jaqtyrmay, әngimeni kilt toqtatty.

– Bala kezimde marqúm әjemning auzynan «nekesiz bala tughannan saqta» degen sózdi jii estiytinmin...

Telefon jelisi ýzilip ketti. Shamasy Mayanyng qalta telefonynda birlik tausylsa kerek.

 Ásilinde men Mayany jek kórem. Ekeumiz jataqhananyng ayaday bólmesinde eki jyl birge túrdyq. Syrt kózge salmaqty kóringenimen, búl qyz qashanda er jigitterding nazarynda jýrudi qalaytyn. Oinap jýrip ot basqan týri, mine, osy. Oqugha kelgen jyly anasyna: «Qanday sәtte de bir-birimizge demeu bolamyz» dep uәde bergen edim. «Uәde – qúdaydyng sózi». 

Maya qayta qonyrau shaldy.

– Meni jek kóretinindi sezemin. Biraq múnday qiyn sәtte adam dosyn jarty jolda qaldyrmas bolar?

– Mynaday qylyghynnan keyin seni әste dosym dep atauymnyng ózi qiyn.

Ol jauap qaytarmady. Jylaghanday sezildi maghan. Jylap, jenildep alsyn dep til qatpadym. Kózding jasy tógilgenimen, kónilding dertin juu qiyn. Ayap kettim.

– Maya, balanyng әkesine týsindi aityp kórseng qalay bolady? Bәlkim, oilanar. Ýilenu toyyn jasarsyndar...

– Ayttym... Ol da qara sómkeni tandady...

– Qatigezsinder!

 – Ózimning kóz aldymda ózim solyp bara jatyrmyn. Maghan úrysa bermeshi.

Telefon ýzilip ketti. Qayta qonyrau shalyp em, sóndiruli. Men Mayanyng jigitimen kezdesudi jón kórdim...

***

– «Sәbiyding bәri baqytty,

 boluy ýshin jaralghan»,-

degen әn joldaryn estigen bolarsyz.

– Qazaqsha әnderdi kóp tynday bermeymin.

– Siz ómirge kelgeninizge quanasyz ba?

– Álbette.

– Ómir sizge nesimen qymbat?

– Siz birtýrli qiyaly qyz ekensiz! Ol maghan qarap tarqyldap kýldi.

– Jauapsyz qalghym kelmeydi.

– Ómir – qayta ainalyp kelmeytin sәtterimen qymbat. Jýresin, kóresing degendey. Al, ólim – ol endi mәngilik úiyqtau.

– Bәlkim, Mayanyng qúrsaghyndaghy sәbiyinizding jaryq әlemdi kóru baqytyna siz sebepshi bolarsyz?

Ol yrshyp týsti. «Joq, men dәrigerlermen kelisip qoydym».

– Maya sәbiydi dýniyege әkelse boldy, bizding Lira esimdi qúrbymyz asyrap alady. Liragha ana bolu baqyty búiyrmaghan. Týsinesiz be?

– Men «úrpaghymdy» әrkimge taratatyn jyndy emespin.

– Endeshe, men sizding ýstinizden shaghymdanamyn.

– «Ekeuding isine essiz týsedi» degendi úmytpaghaysyz...

Ol múnan ary mening sózime qúlaq aspady. Aytqan «aqylym» jelge úshty. Sheteldik qymbat kóligine mindi de, lezde ghayyp boldy. Men búrqyraghan shannyng astyna kómilip qala berdim.

***

Lira ekeumiz Maya men әlgi jylpos jigit kelgen jeke klinikagha jete alar emespiz. «Osy sәbiydi qúshaghyma aludy nәsip ete gór», - dep Lira jylap keledi. Klinika tabaldyryghynan attauymyz múng eken, qolyna shaghyn әdemi sómke ústaghan jylpos jigit dәrigerge alghysyn aityp jatyr eken. Biz kesh qaldyq...

Jylpos jigit jónine ketti. Sәlden song klinikadan ayaghyn ilby basyp Maya shyqty. Álsiz. Qolynda qara sómke. Men alghash ret qúrbymnan jiyrendim. Ol men ýshin paydalanugha jaramay qalghan eski qara sómkege úqsap ketti.

«... Aq sómkede –  Ómir, al qara sómkede – Ólim». Qaysysyn tandaysyz, anashym?»

Abai.kz