Senbi, 23 Qarasha 2024
Óz sózi 6118 2 pikir 22 Mausym, 2016 saghat 13:22

SOVET-HAN GhABBASOV. ELBASYGhA AShYQ HAT

Qúrmetti Preziydentimiz Núrsúltan Ábishúly  Nazarbaev myrzagha!

Armysyz halqymyzdyng qadirli azamaty, Núreke?!

Eng әueli zamandas retinde, jaratushy bir Alladan deninizge saulyq  tileymin. «Myng ólip, myn  tirilse de» salmaqty da sabyrly, anqau qalpynan tanbaghan júrtymyzdyng keleshegi men Tәuelsizdigine jauap berer amanatynyzdyng  asa  auyr ekeni әmbege ayan!..

Zymyraghan uaqyta da toqtau joq. Mine, shiyrek ghasyr, yaghny 25 jyl da, óte shyghypty. Osy jyldarda jetken jetistik te, әttegen-ay kemshilik te jeterlik. Kemshilikting eng auyry  - el basqarghandardyng halyq qazynasyn milliardtap jymqyrghany dep bilemin. Siz ony «Otangha qaytar» deseniz de, oryndalyp jatqan  joq. Sonshama mol qarajattar qazir basqa elderding paydasyna júmsaluda...

Qadirli Núreke,  Siz talap etken  mәselelerding  oryndaluy ýnemi qadaghalanbaytyn tәrizdi. Eng әueli, osy mәselening  temirdey  tәrtippen sheshiluin talap etuinizdi ótinemin!.. 

Qay zamanda da mynau Úly dalamyzgha qyzyqpaghan el bolmaghan?!.. Mine, qazirgi uaqytta da solay, ony Óziniz de jaqsy bilesiz ghoy. Osy jaqynda ghana bolghan bir jaghdaydy mysal retinde aitqandy jón kórdim. 2016 jyldyng mamyr aiynda eki azamat Qytaydaghy tuysqandaryna baryp kelip, ondaghy kórgen jetistikterin jetkizuge sóz tabalmay otyrdy.

Birinshisining aitqany: «Halyqtyng hal-túrmysy óte jaqsarypty. Qytay ýkimeti auyldaghy ýii joqtargha ýy salyp berumen qosa, qaladaghylargha kóp qabatty ýilerden pәterdi  tegin berip jatyr eken» dep riza kónilin bildirdi.

Ekinshisining aitqany: «Qytaydyng songhy jyldardaghy gharyshtap damuy tym erekshe kórinedi. Biz bir qalany jiyrma bes jylda túrghyzsaq, olar jyl sayyn bir qala salady» dep qatty tanyrqaumen boldy.

Men de tandanyp:

- Tegin pәterdi barlyq túrghyndargha  bere me, әlde qazaqtargha ma?- dep súradym.

Olar ekeui de kýlip:

- Biz basqasyn bilmedik, tek qazaqtardyng ghana ortasynda bolyp qayttyq qoy, - dedi.

Men de kýlip:

- Mýmkin, búl - Qytaydyng jana sayasaty shyghar, - dedim. Ekeui de:

- Qalaysha?.. - dep du ete qaldy.

Men sózimdi jalghap:

- Qalaysha ekenin men de bilmeymin. Biraq, qytaylar Qazaqstannyng auylsharuashylyghyn kóteruge erekshe qúlshynyp otyr ghoy. Qazaq jerine jetu olardyng armandary siyaqty. Sondyqtan da, pendeshiligi mol, dýniyeqúmar qazaqtardy mýlikpen ainaldyryp, qazaq jerine qytaytardyng kóbirek kelu mýmkinshilikterin tudyratyn, aila tәsilderi  emes pe? - dep olargha súraq qoyyp, synay qaradym.

Ekeui de qatty oilanyp:

-  Mynau aitqanynyz, tipti oigha kelmegen mәsele eken. Jalpy Qytay memleketi sayasatynyng әrqashanda asa tereng de, júmbaq syrlary kóp bolady. Qazaqstanda býgingi kýnderi Jerdi satu men jalgha beru mәselesi talqylanyp jatyr ghoy. Qazaq tәrizdi az halyqqa, sirә, jerdi óz azamattaryna da satugha bolmaytyn tәrizdi. Sebebi, 2003-shi jyldan beri jerdi menshiktengen adamdardyng arasynda, jerin kim-kóringenge, tipti sheteldikterge  de, satyp jibergisi keletinderding bolghanyn estigenbiz. Jalpy, jerdi satyp, yaki, jalgha alghandar erekshe kýtim jasaydy deu de, jay ghana dәleldenbegen beker sóz bolsa kerek. Tipti, órkeni ósken europalyqtar da óndiris pen auylsharuashylyqtaryn jekeshelendiruge bermeytini turaly jii aitylyp jýr ghoy. Sondyqtan agha, Siz kópten kóterip jýrgen "Jerdi nasializasiyalau" óte dúrys shyghar?!» - dep olar da әngimelerin  ayaqtady.

Qadirli Núreke, mynau astan-kesteng qúbylmaly zaman men ruhsyz qoghamda, halyqtyng keleshegine parapsihologiyalyq әserleri mol, «qazaqstandyq últ», «ýsh túghyrly til», «jerdi satu men jalgha beru» tәrizdi eki úshty mәselelerdi týbegeyli, jan-jaqty zerttep baryp qana kóteru kerek siyaqty. San ghasyrlar boyy  «bodandyqtyng boqtyghynan» kóz ashpay kelgen qazaq halqyna «últtyq tәrbiye» men «últtyq iydeologiya» auaday qajet. Sebebi, júrtymyzdyng bilimdi qauymynyng ózi «dәstýr-salttyng mәnin» «ana tilding adamgha berer on týrli qasiyetin», «mentaliytet, yakiy  bolmys degen ne?», «ana qúrsaghyndaghy tәrbie ne beredi?», «tәn qúmarlyghynan qalay ketip, jan qúmarlyghyna qalay jetetindi de» býgingi úrpaq týgil, ýlken adamdar da bilmeydi.

Osy aitylghandardyng barlyghynyng da sheshu joldary bar. Tek, memlekettik dengeyde Ýkimet pen Halyq ýndese otyryp, ghylymy negizde qarastyrsa bolady. Jalpy kóp sozbay jogharydaghy aitylghan jayttardy sheshudi oilastyrghan jón dep bilemin.

Qúrmetpen Sovet‑Han  GhABBASOV

Abai.kz

 

 

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1471
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3246
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5420