Finder emtihangha emes, balany ómirge әzirleydi

Elaralyq zertteulerge qaraghanda, fin oqushylary әlemde bilimning eng joghary dengeyin kórsetken.  Sonymen birge olar әlemdegi eng oqymysty balalar, tabighy ghylymdar boyynsha ekinshi oryn, al matematika boyynsha  5-oryn alghan.  Eng qyzyghy búl emes, osynday joghary nәtiyjege qaramastan, fin oqushylary oqugha meylinshe uaqyt bóletin bolyp shyqty.

Fin elining jalpygha tәn mindetti orta bilimi eki satydan túrady:
- tómengi (alakoulu), 1-6 synyptar;
- jogharghy (yläkoulu), 7-9 synyptar.

Qosymsha 10 synypta oqushylar óz baghasyn jaqsartugha mýmkindik alady. Sosyn balalar kәsiptik kolledjge bolmasa liyseyde, bizshe 11-12 synyptarda bilim jalghastyrady.

Sonymen «ortasha» satyly findik bilim beruding 7 ústamy.

1. Tendik 

• Mektep.

Elittik te, «osal» mektep te joq. Eng iri mektepte nebәri 960 bala oqidy. Eng kishi mektepte – 11 oqushy. Bәri de birdey jabdyqpen jabdyqtalghan, mýmkindik pen qarjy proporsional týrde. Mektepting bәri derlik memlekettik, ondaghan ghana jekeshe-memleket týrindegi menshik bar. Ayyrmasy sol – ata-ana ishinara qarjy tóleydi, ony oqushygha joghary talap qoygha júmsaydy. Jeke menshikke aghylshyn, nemis, fransuz tilderinde oqytatyn mektepter jatady. Tendik ústamyna jýgine otyryp, Finlyandiyada shvedtildi «balabaqshaan uniyversiytetke deyin» qatarlas bilim jýiesi bar. Saam halqynyng da mýddesi qorghalghan, elding sol túsynda olar ana tilinde bilim alady. Búghan deyin jaqyn mektepke barugha mәjbýrlenip,  tandaugha tyiym salynsa, endi ol tyiym shegerilse de ata-analar jaqyn mektepke beretin bolghan, óitkeni, mektepting bәri birdey jaqsy.

• Pәnder.

Keybir pәnder terendetile oqylyp, basqasyna ziyan keltiru onsha maqúldanbaydy. Múnda matematika mysaly, óner pәninen manyzdy sanalmaydy. Kerisinshe, daryndylar synybyn jasaqtauda olardyng suret salugha muzykagha ne sportqa degen beyimi eskerilui mýmkin.

• Ata-ana.

Múghalim qay ata-ananyng mamandyghy kim ekenin (әleumettik mәrtebesin) qajet jaghdayda sonynan bilip jatady. Múghalimderding súraghyna, ata-analardyng júmys oryndaryna qatysty anketa jýrgizuge tyiym salynghan.

• Oqushy.

Finder oqushylardy qabyleti men mansaptyq basymdyqtargha qaray synyp jasaqtamaydy.

Sonday-aq «nashar», «jaqsy» oqushy da joq. Olardy ózara salystyrugha tyiym salynghan. Danagóy bala da, aqyl qabyleti tapshy bala da, «erekshe» retinde birge oqy beredi. Osynday jalpy újymda arbaly mýgedek bala da oqy beredi. Kәdimgi mektepterde nazar kóretin, estiytin balalar ýshin arnayy synyp ta jasaqtala beredi. Finder erekshe qatynasty kerek etetinderdi qoghamgha kiriktiruge tyrysady.

• Múghalim.

«Sýiikti» de «jekkórgish» te joq. Múghalimder «óz synybyna» ghana ólip óshpeydi, «sýikimdilerin» bóle-jarmaydy.  Kez kelgen ýilesimnen auytqu múghalimmen kelisim-shartty búzugha deyin aparady. Fin múghalimi tek qana ózining ústazdyq júmysyn atqarugha mindetteledi. Enbek újymynda olardyng bәri de: «fiziyk» te, «liriyk» te, enbek oqytushysy da manyzdy.

• Eresek (múghalim, ata-ana) pen bala qúqyghynyng tendigi.

Finder múny «oqushygha degen qúrmettik qatynas» ataydy. Balagha 1 synyptan bastap óz qúqyghyn úqtyrady, onyng ishinde әleumettik ústazgha eresekter ýstinen shaghymdanu da bar.  Búl fin ata-analarynyng óz balasyn ózinshe túlgha retinde úghuyna, sózben de, belbeumen de renjituge tyiym baryn bildiredi. Oqushylardy múghalimning kemsitui mýmkin emes, ol finning enbek zandylyghynda qarastyrylghan. Basty erekshelik sol, múghalimmen enbek sharty bir ghana oqu jylyna jasalyp, onyng úzartu mýmkindigi bar jәne ailyq barynsha joghary: kómekshi - 2 500 evrodan bastalady, oqytushy-pәnshi  5 000 evrodan joghary alady.  

2. Tegindik

Oqudan basqa mynalar tegin:

• Týski as;
• ekskursiya, múrajaygha baru men barlyq synyptan tys qyzmetter;
• mektepke 2 shaqyrymnan alysqa qatynaytyn bala ýshin kólik tegin;
• oqulyqtar, barlyq kenselik jaraqtar, sanauyshtar, tipti noutbuk-planshettemeler.

Ata-anadan qay maqsatqa da qarjy jinaugha tyiym salynghan.

3. Jekedaralyq

Ár balagha oqu men damudyng jekedara jospary týziledi. Jekedaralyq qoldanylatyn oqulyqtar, jattyghular, synyptaghy, ýidegi tapsyrmalar sany men oghan bólinetin uaqyt, sonday-aq oqytylatyn material: kimge «qúryshy» - barynsha mazmúny, al kimge «ýstirti» - basty mazmúny qysqasha berilmek.

Sabaq ýstinde bir synyptaghy balalar aluan dengeyli kýrdeli jattyghudy óz betterinshe orynday beredi. Jәne de búl júmystar әrkimning dengeyine qaray baghalanady.  Eger «ózinnin» bastapqy kýrdeliliktegi jattyghuyndy oryndasang – «óte jaqsyndy» ala beresin. Al erteng endi jogharyraq dengeyli tapsyrma beriledi – orynday almasang – qorqynyshty eshtenesi joq, dengeyi tómendetilgen qayta tapsyrma alasyn.

Fin mektebinde qarapayym oqytumen qatar bilim beru ýderisining eki birdey aiyryqsha týri bar:

1. «Osal» oqushyny qoldap oqytu – búny әdette bizde repetitor jaldap istetemiz. Finlyandiyada repetitorlyq keng taraghan qyzmet emes, mektep oqytushylary onymen óz erikterimen sabaq ýstinde bolmasa sabaqtan song tegin ainalysady.
2. Korreksiyalyq oqytu – materialdy iygeruge qatysty jalpy mәsele, mysaly ana tili emes fin tilin týsinbeu bolmasa matematikalyq daghdynyng tómendiginen este saqtau, sonday-aq keybir balalardyng ózin úshqary ústau jaghdaylary. Korreksiyalyq oqytu azdaghan toptarda ne jekedara oqytylady.

4. Ómirshendik

Finder: «Biz ne ómirge, ne emtihangha әzirleymiz. Biraq bizding tandaghanymyz - alghashqysy». Sondyqtan fin mektebinde emtihan joq. Baqylau men aralyq tester – múghalimning óz erki.  Orta bilimdi bitirgen song tek bir ghana mindetti standarttyq test bar, jәne de oghan múghalimder baryn salyp aralaspaydy, eshkimning aldynda ol ýshin esep bermeydi әri bala da arnayy dayyndalmaydy: ne bar sonymen shekteledi. 

Mektepte ómirge kerek nәrseler ghana oqytylady. Mәselen, domna peshining qúrylymy qajet emes, ol oqytylmaydy. Onyng ornyna búndaghy balalar qarshadayynan portfolio, kontrakt, bank kartasynyng ne ekenin jaqsy biledi. Múradan bolmasa bolashaq ailyqtan alynatyn salyqty eseptey, internette sayt-vizitka jasay alady, birneshe arzandaudan keyingi tauar baghasyn esepteydi.

5. Senim

Birinshiden, mektep qyzmetshileri men múghalimderge qatysty senim: olargha degen tekseris joq. Eldegi oqytu baghdarlamasy birynghay, alayda jalpylama úsynymdar beriledi de, әr oqytushy oqytu әdisin ózi tandaydy.

Ekinshiden, balalargha degen senim: sabaqta ózinning janyna jaqyn nәrsemen ainalysa alasyn. Mysaly, eger sabaqta oqytu filimi bolsa, oghan qyzyqpaghan oqushy kitap oqyp otyra beredi. Oqushy ózine ne paydaly ekenin ózi tanday alady.

6. Eriktilik

Kim oqyghysy kelse, sol oqidy. Pedagogtar oqushy nazaryn audarugha tyrysady, biraq onda eshbir ynta әlde oqugha degen qabylet bolmasa, balany bolashaqta ómirge qolayly, «qarapayym» mamandyqqa qaray iykemdep, ony «ekilikpen» úrghylamaydy.  Júrttyng bәri úshaqty emes, avtobusty da jaqsy aidauy kerek.

Óspirim balagha liyseyde oqudy jalghastyru kerek pe, әlde kishigirim bilimmen kәsiptik uchiliyshege baru qajet pe – sony da aiqyndaudy finder mektep mindetine jatqyzady. Bala damytudyng qay joly da búl elde birdey baghaly sanalady.

Ár balanyng qabyletin anyqtaumen ainalysyp, test pen әngime jýrgizetin sharuamen arnayy mektep mamany – «bolashaqtyng múghalimi»  shúghyldanady.

Jalpy alghanda, fin mektebining oqytu ýderisi júmsaq, barynsha әdepti, biraq búl mektepke qalay bolsa qarau degen sóz emes. Mektep rejiymin baqylau mindetti týrde jýrgiziledi. Árbir qatyspaghan sabaqtar qayta oqytylady. Mysaly, 6 synyp oqushysyn múghalim 2 synyptaghy kesteden ketik tauyp, ony otyrghyzyp oqytady. Kishkentaylargha kedergi jasasan, eseptelmeydi, bosqa otyrsang – eshkim ata-anany shaqyrmaydy, jekirmeydi, úryspaydy. Eger ata-ana da balasynyng oquyna nemqúrayly qarasa, ol bala kelesi synypqa kóshpeydi.

Finlyandiyada synypta ekinshi jyl qalu sonshalyqty masqara emes, әsirese 9 synyptan keyingiler ýshin. Eresek ómirge barynsha baysaldy dayyndyq kerek, sondyqtan fin mektebinde 10 qosymsha (mindetti emes) synyp bar.

7. Árkim óz betinshe

Finder mektep balany basty nәrsege – bolashaq ómirge óz betinshe boluyna ýiretui kerek dep payymdaydy. Sol sebepti múnda balany óz betinshe payymdap, óz betimen bilim alugha ýiretedi. Jana taqyrypty múghalim týsindirmeydi, bәri de kitaptarda jetkilikti bayandalghan. Formulany jattau manyzdy emes, onyng ornyna anyqtamany, mәtindi, sanauyshtardy qoldana bilu – bala ýrdistegi mәseleni sheshuge qajetti resursty mengere bilui kerek.

Sonday-aq mektep pedagogtary balalardyng daularyna aralaspaugha tyrysady, olargha ómirdegi týrli jaghdaylargha ózderi dayyndalyp, tótep berip, bilikterin óz betterinshe júmsaugha ýirenuin qadaghalaydy.

Oqu ýderisi fin mektepterinde «birdey»  bolghanymen, ony әrkim ózinshe úiymdastyrady.

Orysshadan audarghan – S.Ábdireshúly

Abai.kz