Aqtóbelik kәsipker әielder mektep formasymen qosa oqushylargha arnalghan  sómkelerdi de shygharudy josparlap otyr.

«Erke sylqym» sәn ýiinde Mektep formasy ortalyghynyng túsaukeseri ótti. Kórmede qalanyng 7 iri ateliesi óz ónimderin kórsetti.

Barshagha mәlim, QR Bilim jәne ghylym ministrligi ózining búiryghymen orta bilim beretin úiymdargha arnalghan mindetti mektep formasyna qoyylatyn talaptardy bekitti. Qújatqa sәikes, әrbir oqu ornynyng pedagogtar men ata-analar komiyteti bekitken birynghay formasy boluy tiyis.

Jyl sayyn, 123 myng oqushyny kiyindiru ýshin aqtóbelikter 2 mlrd. tengege juyq qarajat júmsaytynyn aita ketken jón, búl rette mektep formasynyng 93%-y jaqyn shetelden әkelinedi jәne tek 7%-y osy ónirde shygharylady.

Osy júmysqa kirisuge 7 atelie dayyn otyr, kәsipkerler Reseyden mata alugha tapsyrys berip te qoydy. Arnayy ata-analar komiytetterining jәne oblys mektepteri diyrektorlarynyng ókilderi ýshin mektep formasynyng ýlgilerinen kórme úiymdastyryldy.

«Mektep sómkelerin, sporttyq formalar tigu jayyn da oilastyru qajet. Biz ózge elderden kem emespiz. Qazaqstanda jenil ónerkәsipti damytu ýshin barlyq jaghdaylar bar», - dep atap ótti qalalyq mәslihattyng hatshysy Súlupan Shyntasova.

Kórme barysynda aqtóbelik atelieler  basshylary ózderinin  býkil problemalaryn da jetkizip aitty, onyng ishinde – forma  tigushiler ýshin salyqtyq jenildikterdin, preferensiyalardyng qajettiligi.

«Qazaqstanda mata óndirilmeydi. Biz ózge elderden, mysaly Bishkekten alyp keludi qalaymyz, biraq mektep formasynyng eng songhy qúny ata-analardyng qaltasyna layyq boluy ýshin shyghyndardy qalay qysqartamyz?» - deydi «Keleshek» ateliesining  diyrektory Banu Myrzaghúlova.

Osy jәne basqa da súraqtargha biylik, shaghyn jәne orta biznes ókilderi tayau kýnderi Kәsipkerler palatasynda ótetin dóngelek ýstel barysynda jauap beretin bolady.  

Abai.kz