BÚÚ ShEShIMI TURALY. KSRO ÝShIN QAZAQSTAN JAUAP BERUGE MINDETTI EMES!
Jaqynda Birikken últtar úiymynyng Halyqaralyq sauda qúqyghy jónindegi «UNCITRAL» komissiyasy KSRO-nyng zandy múrageri qazaqtar boluy kerek dep mәlimdepti. Búl turaly 365info.kz portaly jazady.
Egemendikting esili esken shiyrek ghasyr sheginde әlem halqy KSRO-nyng qúqyqtyq múrageri dep qazirgi Resey Federasiyasyn tanyp kelgen-tin. Endi BÚÚ- búl qúqyqqa ie Tәuelsiz Qazaqstan layyqty dep sheshipti. Búl 25 jylda post kenestik kenistikte derbes ekonomika qalyptastyryp ýlgergen býgingi Qazaqstan ýshin jaqsy ma, әlde... Bizding biliuimizshe, Qazaqstannyng Jogharghy biyligi BÚÚ berip otyrghan búl mәrtebege talasqan emes-tin. «Geroantokrattyq biylik» jýiesine negizdelgen eski odaqtyng oshaghyn qoryp otyrghan Resey Federasiyasy KSRO múrageri ekeni dausyz, әriyne. Kenetten qabyldanghan BÚÚ-nyng búl sheshimine kim týrtki boluy mýmkin degen zandy súraq tuady.
BÚÚ-nyng Halyqaralyq sauda qúqyghy jónindegi «UNCITRAL» komissiyasy konfiydensialdy týrde 1989 jylghy Kanada men KSRO arasyndaghy eki taraptyq investisiyalyq kelisim qújattaryn qayta saraptap, ondaghy geosayasy kartagha sәikes, eski odaqtyng múrageri – Qazaqstan boluy kerek degen sheshimge kelgen. Sebebi Kanada sol jyldary KSRO qúramynda bolghan Qazaqstandaghy uran óndirisine investisiya salugha kelisim jasaghan. Keyin KSRO kýiregen son, búl kelisimder kýshin joyyp, Kanadanyn «World Wide Minerals» investisiyalyq kompaniyasy bankrotqa úshyraydy.
Kanada úzaq jyldar boyy eski odaqtyng kýireuinen kelgen shyghyn ýshin ótemaqy talap etip, Tәuelsiz Qazaqstandy Halyqaralyq sotqa bergen. Alayda Qazaqstan geosayasy kartadaghy pozisiyasy jәne KSRO múrageri emestigine sәikes, búl shyghyndy óteuden bas tartqan.
Endi BÚÚ KSRO múrageri retinde Qazaqstandy atapty. Demek, kanadalyq «World Wide Minerals» investisiyalyq kompaniyasy Qazaqstandy qayta sotqa beruge qúqyly bolaly degen sóz.
Aatalghan kompaniyanyng preziydenti Pol Kerroll: «Bizding kompaniya Qazaqstandaghy iri uran óndirisimen ainalysatyn ken ornyna investisiya salyp kelgen. KSRO kýirep, elder Tәuelsizdik alghanda kompaniya ýlken shyghyngha batty. Biz ótemaqyny qazirgi Qazaqstannan talap etkenimizben, resmy biylikting pozisiyasy bizding aryzymyzdy qúptamady. Sebebi, KSRO múrageri Qazaqstan emes edi, dәlirek aitsaq, Qazaqstan biyligi múny moyyndaghysy kelmedi. 1989 jylghy kelisimderde investisiyalyq kartada salym nysany Qazaqstan dep kórsetilgen»,-depti.
Kenes ókimet keltirgen zaual ýshin Qazaqstan da RF-dan ótemaqy talap etuge tiyis!
Kenes ókimetining kәri-qútandary biylik qúrghan tústa qazaq últynyng últtyq qúndylyqtary taptalyp, azamattary aidaugha jegildi. Kenes odaghy keltirgen zaualdardyng óteui berilmey keledi. Ekonomikalyq, materialdyq jәne moralidyq shyghyndy eseptemegende, arysy Alash kýreskerlerining itaydaqty ómiri, keyin Ekinshi dýniyejýzilik soghys kezinde qazaq dalasy deportanttardyng dalasyna ainalghany, berisi Semey poligony jarylysy men Jeltoqsan kóterilisi ýshin Kremli Tәuelsiz Qazaqstannan keshirim súraugha tiyis edi. Ókinishke oray olay bolghan joq. Al BÚÚ bolsa, «Qazaqstan KSRO bodany boldy ma», dep súraydy. Búrynghy Varshava kelisimderine sәikes, qazirgi Halyqaralyq zannamalar sheginde búl súraq ritorikalyq sipatqa iye. Sebebi, sol jyldary memlekettik qúndylyqtargha qarsy jýrgizilgen anneksiya, dekolonizasiya, qala berdi sesessiya Qazaqstannyng zardap shegugi pozisiyasyn aiqyndaydy. Búghan dәlel kәri tariyh.
Eger BÚÚ-nyng «UNCITRAL» komissiyasy úsynghan sheshim maqúldanatyn bolsa, onda Qazaqstan KSRO-nyn bolmady degen qiyanatty sheshim jana tarihta jazylatyn bolady.
Sovetter Odaghy – әlemde tendesi joq zúlym imperiya. Ony әlemdik tәjiriybemen salystyru kóp jaghdayda sәikes kele bermeydi. Mysaly, KSRO-ny Afrika jәne Shyghys Aziyada koloniya ústaghan Niyderlandy jәne Úlybritaniyamen salystyryp kórinizshi. Mine, kezinde koloniyada bolghan osy elderding túrghyndary búl kýnderi birneshe ghasyrlar ótip ketse de, býgingi gollandyqtardyng eshqanday qatysy bolmasa da, ata-babalary jýz jyl búryn jibergen qatelikterining óteui retinde sol búrynghy imperiyadan jenildikter alady.Ao Sovetter odaghynyng qazaq últyna jýrgizgen genosiydining birsyparasyn eske týsirip kóreyikshi; Ashtyq (qazaqtardyng 80 payyzynan astamyn qyryp salghan, qoldan úiymdastyrylghan asharshylyq), repressiya (1918 jyldan Stalin ólgen 1953 jylgha deyin KSRO aumaghynda 4 mln. adam lagerilerge qamaldy, onyng 700 myndayy atyldy, 22 mln adam jer audaryldy), Ekinshi dýniyejýzilik soghys, qazaq dalasy sayasy qoqys alanyna ainaldy (Bizding últ zúlmat pen qorlyqty jerine kýshtep qonystanghandar men jer audarylyp kelgenderden de kóp kórdi), Semey poligony zardaptary, Jeltoqsan kóterilisi (ekinshi sortty últ bolghysy kelmegen qazaq últynyng úl-qyzdaryna kórsetilgen zombylyq. Ol óz aldyna bólek taqyryp) t.b. Al býgingi egemen Qazaqstannyng geosayasy kórshisi әm odaqtasy, KSRO-nyng zandy múrageri Resey Federasiyasynyng býgingi zúlymdyghy; Proton zardaptary (kiyikterdin, balyqtardyn, qústardyn, tórt-týlik maldardyng jappay qyryluy, Berezovka auylynyng úiqy dertine shaldyghuy, BQO-da oqushylardyng belgisiz dertke shaldyghuy t.b.) ýshin Resey Qazaqstangha ótemaqy tóleuge tiyesili edi. Ókinishke oray, býgingi zúlymdyq týgili búrynghy zúlmat ýshin jauap erudi talap etuge qauqarsyzbyz. Al BÚÚ Reseyding KSRO-gha múragerligin zansyz dep tanityn bolsa, eski odaqtyng oirany ýshin taghy da Qazaqstan jauapker boluy tiyis pe? Biylik nege búl turaly "lәm-miym" demeydi?
Núrgeldi Ábdighaniyúly
Abai.kz