Senbi, 23 Qarasha 2024
Kәsip-týbi nәsip 6053 0 pikir 14 Mausym, 2016 saghat 12:58

ÁRI DÁMDI, ÁRI PAYDALY MAKARON IZDESEN, EKIBASTÚZDAN TABASYN...

Makarondy sýisine jemeytin adam kemde-kem bolar.  Dýken sórelerindegi san týrli samsaghan ónim qiyalyndy sharyqtatyp, as ýidegi  jannyng әrqily dәmdi as dayyndauyn jenildetkendey.   Makaron otandastarymyzdyng qalauly  as-auqattarynyng biri ekendigi aidan anyq. Ózing sýisinetin  asynnyng paydaly bolyp shyghuy tipti tamasha emes pe?!

Ekibastúzdyq Kaznauiyevter otbasy ótken jyldyng basynda Ónirlik kәsipkerler palatasynyng Ekibastúz qalasyndaghy filialynyng qyzmetine jýginedi. Olar  múnda bayytylghan makaron ónimin óndiru jónindegi biznes-iydeyasymen bólisti.  Sóitip, olar Palatada «Biznes-kenesshi» kursy boyynsha oqytudan ótti, al kәsipkerler ýshin memlekettik granttargha konkurs jariyalanghan kezde 2012-2020  jyldary  monoqalalar  damytu baghdarlamasyna qatysugha  ótinim berip, baghyn synamaqshy boldy.

Janashyl joba boyynsha  biznes-jospar әzirlegen olar memleketten  3 million tenge kóleminde grant útyp aldy.

Biznes-hanym Júldyz Kaznauiyeva bylay deydi: «Men úzaq uaqyt boyy ayaq kiyimdi jekeley satumen shúghyldandym. Alayda qazir satu onsha kóp payda әkelmeytini barshamyzgha ayan, onyng ýstine bәsekelestik te kýshti.  Sol kezde men kәsipti auystyru jayly oilana bastadym. Sonymen qatar úlymnyng densaulyghy da syr bere bastady, dәrigerler glutensiz diyeta taghayyndady.  Qúramynda kleykovina joq nan salyp, arnayy peshte pisirdim, Resey nemese Qazaqstannyng iri qalalarynan   internet arqyly makaron ónimderine tapsyrys bere bastadym,  óitkeni bizding dýkenderimizde múnday ónimder joq bolatyn»,– dep syr bólisti kәsipker.

Kýndelikti tirshilikte  bayytylghan makaron ónimderin paydalana otyryp, olardyng qúramyna zer saldy,  sóitse kәdimgi jәne glutensiz makarondarmen qatar emdik jәne aldyn alu qasiyetteri bar makaron ónimderi de bolady eken. 

Býgingi tanda kóp adamdardyng  salauatty ómir saltyn ústanyp, paydaly as ishuge úmtyluy da kókeykesti mәsele bolyp shyqty. Álbette, әr týrli aurumen auyratyn jandar da kóp. Biraq paydaly ónimder óte az. Búl olqylyq ta biznes-iydeyany jýzege asyrugha týrtki boldy.

«Otbasymyz kenese kele bizding aimaqtaghy Kәsipkerler palatasyna ótinish jasaudy úighardy. Olar óz kezeginde bizge memleketten grant úsynu tәrtibin  týsindirdi. Kәsipkerler palatasynda oqu kóp kómegin tiygizdi.  Búryn basymyzgha kirip-shyqpaghan biznes-iydeyalar jayly әngimeler aityldy», – dep eske alady J.Kaznauiyeva.

«Sertifikat  alyp, bayytylghan makaron shygharu boyynsha biznes-jospar әzirledik.  2016 jyldyng nauryzynda óndiristi iske qostyq, qazir biday  únynan jasalghan  birinshi jәne joghary súrypty makaron ónimderi shygharyluda.  Juyrda  qaraqúmyq, jýgeri makarondary shygharylmaqshy, sonymen qatar topinambur únynan ónim jasau da josparda  túr. Topinambur qúramynda  gluten  joq,  qan diabetimen auyratyn adamdardyng qoldanuyna bolady. 

Bir aita keterligi, bayytylghan makaronnyng paydaly qasiyetteri mol-aq. Kәdimgi makaronda gluten bar.  Gluten – dәndi daqyldardyng kóbinde bar belok.  Búl belokty kótere almaytyndargha dәriger qauipsiz diyeta saqtaugha kenes beredi,  yaghny osy jat belokty tolyghymen shygharyp tastau. Biraq makarondy sonshalyqty jaqsy kóretinder ne isteui kerek?   

Qospalarmen dayyndalghan makaron ónimderi  adam ómirine asa qajet, tabighy týrdegi  mikroelementterge bay jәne adam aghzasy jaqsy siniredi.  Mysaly, qaraqúmyq jarmasynan jasalghan qospalar temirdi 5-6 ese, magniydi 8-9 ese,  kaliydi 2 ese, V tobyndaghy dәrumenderdi 2 ese, al súly jәne  biday  jarmasynan jasalghan qospalar qúramyndaghy ózekting boluyn  3 esege kóbeytedi.

Al búrshaq, kýrish, soya qosqan ónimder beloktyng qúramyn 30-40% úlghaytady. Jýgerimen bayytylghan ún ónimderi olardyng dәmdik qasiyetin arttyryp qana qoymay,  olargha jaghymdy sary renk qosady  jәne jaqsy qorytugha әser etedi.  

Qaziri tanda qalada jana ónimge degen súranys jaqsy, sondyqtan makaronnyng 9 týri  shygharyluda.  Kәsipkerler óndiristi búdan bylay da damyta berudi josparlap otyr. 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1487
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5524