Senbi, 23 Qarasha 2024
Qogham 8092 0 pikir 13 Mausym, 2016 saghat 15:42

ÁMIRJAN QOSANOV: AQTÓBEDEGI JAGhDAY KEZ KELGEN QALADA QAYTALANUY MÝMKIN

Jaqynda Aqtóbedegi teraktige qatysty qazaqstandyq jәne sheteldik BAQ-ta týrli talqylaular jýrdi.  Ásirese, qúdayy kórshimiz Reseyding aqparattyq arnalary Aqtóbe oqighasyna qatty «alandaushylyq» bildirip, tikeley efir arqyly dýrkin-dýrkin baghdarlamalar úiymdastyrdy. Solardyng biri «RBK» arnasyndaghy Tamansevting  baghdarlamasyna qazaqstandyq sayasatker Ámirjan Qosanov ta qatysqan bolatyn. Dәl osy baghdarlama barysynda reseylik sayasatker Evseev Aqtóbedegi oqighagha qatysty, RF әskery kómek berui tiyis ekendigin aitty.

Osyghan baylanysty sayasatker Ámirjan Qosanov myrza «Abai.kz» portalyna arnayy súhbat bergen bolatyn.

-Qazaqstandaghy reseylik arnalardyng pro-kremlidik agressorlyq, dezinformasiyalyq sayasatty ústanyp júmys jasaytynyn bilemiz. Jaqynda óziniz qatysqan «RBK» arnasyndaghy Tamansevting de baghdarlamasy dәstýrli ssenariyge týzilgen eken. Baghdarlama barysynda RF Aqtóbedegi oqighagha qatysty bizding elge «kómektesu» turaly oilary da aityldy...

Reseydegi BAQ jaghdayy bizde qalyptasqan ahualgha aina qatesiz úqsaydy ghoy: shyn mәninde balamaly bolmasa, absolutti týrde tәuelsiz BAQ bolmaydy. BAQ bolmasa, qalghanynyng bәri Kremliding aqparattyq qolshoqpary emes pe?! Sondyqtan da ózining birshama liyberalizmine, ara-túra balama oi-pikir iyelerine minber berip túratynyna qaramastan, RBK arnasy da sol Kremli óz qolymen jasaghan prokrust tósegindegi qalyptan asyp kete almay otyr ghoy. Bәri de shekteuli, bәri de retteuli. Ásirese, geosayasy mәselelerge qatysty kremlidik senzura zor ekeni aidan anyq.

Onyng ýstine men sol habarda aitqan «Qyrym anneksiyasynan keyin Resey qaruly kýshterine keshegi Sovet Odaghynyng qúramynda bolghan respublikalardyng (býginde – tәuelsiz memleketter) kózqarasy basqasha, yaghny erteng basqa da elding aumaqtaryn Reseyding últtyq mýddesi bar degen jeleumen «Krym nash» degendey, «pәlenshe jer bizdiki» dep aitpasyna kim kepil?» degen synaydaghy sózim olargha týrpidey tiygeni bayqalyp qaldy.

- Búl habardy jasau arqyly Kremli ózining negizgi  kózqarasyn bayqatty ghoy, demek...

- Áriyne, telearnanyng bir habarynan sonshalyqty ýlken týiin týi artyqtau bolar. Biraq, meninshe, osy habar Kremliding resmy kózqarasynyng ainasy ispettes bop túr.

Studiya qonaghy Evseev myrzanyng «Esly by Rossiya hotela by prisoediniti» dep bastap, Batys Qazaqstandy atap qaluynda ýlken mәn jatyr. Freyd boyynsha degen sóz bar, yaghny oiyndaghysyn osylaysha bayqamay aityp qalady.

Jәne de «Qazaqstanda biylik auysyp jatsa, bizding kómektesuimiz kerek» degen synayda pikir bildirui de nebir jaman oilargha jeteleydi. Yaghni, Reseydegi belgili bir toptar ishinde talqylau barysynda osy taqyryp qozghalatyny ras bolyp túrghyny ghoy.

- Desek te, Evseevting sózining jany bar siyaqty. Qazaqstan dýnie jýzinde eshkimnen qoryqpaydy. Tek Resey men Qytay dese ýrkip shyghamyz...

- Búl ózi Reseyding resmy biylikke bir taban jaqyn zertteu ortalyqtarynyng jii paydalanyp jýrgen bir teziysi. Onyng artynda bizdi basqa órkeniyetti әlemnen ajyratyp, «kórshilik paryzdy» negizge alyp, óz qorasyna kirgizu niyeti jatyr. Shyndyghyna kelsek, kez kelgen memleket tek qana kórshilerimen kýn kórem degen strategiya qúrmauy tiyis. Qazir әlem arhiytekturasy ózgerip jatyr, ghalamdyq geosayasy qayta qúru jýrip jatyr. Sondyqtan da qasyndaghy kórshimen jaqsy bola túryp, alystaghy «aghayyndy» da úmytpau kerek!

-Bizde ekstrimizmmen kýres turaly sonau jyldardan beri aityp kele jatqanymyzben, biylik búghan asa mәn bermegen edi. Ásirese, júrttyng da, joghary biylikting de nazary «Jer mәselesine» auyp ketken tústa, dәstýrli emes diny aghymdar nazardan tys qalyp qoydy. Búghan sebep bolatyn taghy birneshe faktor bar... 

- Ekstremizmning de ekstremizmi bar! Mәselen, óz basym osy jyldar boyyna: «Qazaqstan Konstitusiyasy men zandarynyng ayasynda qimyl-әreket jasaytyn resmy sayasy oppozisiya auaday qajet! Naq osy kýshter el ishindegi biylikke narazy әri onyng sayasatyna balama pikir aita alatyn progresshil azamattardy biriktirui kerek. Jәne sol oppozisiya memleket pen Tәuelsizdik mýddesin biylikpen birge qorghauy tiyis» dep aityp kele jatyrmyn. 

Biylik bolsa, sol otanshyl, zanshyl, shekten shyqpaytyn, әsire radikaldy emes oppozisiyanyng kózin óz qolymen qúrtty. Bireulerdi satyp aldy, ekinshisin qorqytyp-ýrkitip, sayasy alannan ketirdi, eng myqtylaryn – óltirdi, ne sottap, týrmege japty, ne shetel asyrdy! Qazir bizde oppozisiyalyq dep ataugha moralidyq qúqy bar zandy partiya joq!

Endi, mine, biz sekildi legaldy oppozisiyany túqyrtyp, legaldy emes, eshbir zandy moyyndamaytyn, eng bastysy, qolyna qaru ústap, kóshege shyghudan qaymyqpaytyn, eshqashan mәmilege kelmeytin oppozisiya tauyp aldy!

Múnyng ózi, Aqtóbedegi oqigha kórsetip otyrghanday, aghymdaghy biylikting ghana emes, tútas memleketting bolashaghyna, onyng konstitusiyalyq irgetasyna qauip tughyzatynyn barsha júrt týsinui tiyis!

- Bizding elde, osy uaqytqa deyin kórgenimizdey, sebepting aldyn alumen emes, saldarymen kýresu deytin indet bar. Aqtóbede ýlken terakti oryn aldy. Qaraly kýn jariyalandy. Búl el tarihyndaghy 7-qaraly kýn edi. Sabaq boldy deymiz-au, biraq odan shygharghan qorytyndy qanday bolmaq? 2010-jylghy lankestik shabuyldardan da biz sabaq aldyq dedik. Biraq, búl qaytalandy. Osydan keyin de qaytalanbasyna kim kepil?

- Tiyisti qorytyndyny sonau Janaózen qandy qyrghynynan keyin jasau kerek edi. Sodan keyin de elding birqatar jerinde teraktiler boldy. Tergeu qayda? Osy oqighalardyng naqty iydeologtary men úiymdastyrushylary qayda? Nege osy tragediyalardyng týpki sebepteri anyqtalmady? Gәp sonda! Ótken teraktiler kezinde bir de bir terrorist qolgha týspep edi. Súraytyn adam qalmady. Qazir olar qolgha týsip otyr. Endi tergeu organdary olardyng bet-jýzin, bergen mәlimetterin qalyng júrtshylyqqa kórsetui tiyis. Áytpese, jasyratyn nesi bar, el ishinde Aqtóbe tragediyasyna qatysty әrtýrli gu-gu әngime bar.

Jәne de bizdegi eng basty kemshilik - biylik bәz-bayaghy qalpy:  «Osy teraktilerdi tek qana syrttaghy jaudyng niyeti, solar núsqau berdi, qarjylandyrdy» dep, bar kinәni sheteldegi kýshterge artyp, óz jauapkershiliginen at-tonyn ala qashyp otyr.

Áytpese, jastar jaydan-jay qolyna qaru ústap kóshege shygha bermeydi ghoy?! Onyng tek qana iydeologiyalyq (teris aghymdardy aityp otyrmyn) qana emes, әleumettik-ekonomikalyq sebepteri bar emes pe? Jastar arasyndaghy júmyssyzdyqtyng ózi ne túrady?! Oqiyn dese, ýileneyin dese – aqsha joq! Ákimderge barsa, olar sharasyz. Al radikaldy dinshilder ol jastardyng ýiine óz ayaqatyrmen keledi, janashyrlyq tanytady, kómek beredi. Sóitip, jastar olargha óz yqtiyarymen eredi.

Mine, kýshteu organdary «Aqtóbede antiyterrorlyq operasiya ayaqtaldy» dep raport berip jatyr.

Al Aqtóbe, Qazaqstandaghy kóp qalanyng biri ghana. Al jogharyda atalghan problemalar Qazaqstannyng kez kelgen aumaghynda bar, sony taghy eskerusiz qaldyrdy.

-Týsinikti, uaqyt bólip súhbat bergeninizge rahmet!

 Súhbattasqan Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5502