Senbi, 23 Qarasha 2024
Qogham 8627 0 pikir 13 Mausym, 2016 saghat 13:42

QAZAQ TILIN MENSINBEYTIN BOJKO «ORYS ÁLEMIN» JAQTAUShY MA?

Jaqynda Qazaqstannyng eks-tótenshe jaghdaylar ministri, qazirgi  Mәjilisting  viyse-spiykeri Vladimir Bojko myrza ukrainalyq sayasatker, qogham qayratkeri Irina Farion turaly beyәdep sózder aityp, Irina hanymnyng orys tiline qarsy kózqaras bildirgeni  ýshin ony «jezókshe» (shalava) dep ataghany BAQ-ta jariyalandy.

Bojkonyng әlgi әdepsizdigi jóninde ne aitady eken dep, Ukrainanyng Qazaqstandaghy elshiligine habarlastyq. Elshilikting ókili Irina Vladimirovna bizding súraqtarymyzgha tómendegidey jauap berdi.

-Irina Vladimirovna, QR Mәjilisining viyse-spiykeri Vladimir Bojkonyng ukrainalyq sayasatker, qogham qayratkeri Irina Farion turaly aitqan sózderine qatysty ne aitasyz?

-Jaqynda ghana búrynghy KSRO-nyng qauipsizdik komiytetining (KGB) týlegi, (bizding spiykerding atyn atamady. - red) ózining últynyng tiline qatysty kózqarasyn jasyrmaghany ýshin ukrainalyq sayasatkerge, әiel azamatshagha «jezókshe» (shalava) dep dórekelik kórsetti. Tanymal qogham qayratkeri Irina Farion – óz kezginde fransiyalyq, germaniyalyq, polishalyq sayasatkerlermen qatar óz pikirin ashyq ortagha salghan edi.

-Naqtyraq...

-Irinanyng orys tiline qatysty ótkir pikiri  ol kisige únamay qalsa kerek. «Shalava» degen sóz – adam qúqyghyna núqsan keltiretin, jasyryn bir agressiyalyq ústanymdy bayqatatyn, kәsiby etikagha mýlde jat sóz. Maghynasyn ózderiniz de bilesizder ghoy.

-Jalpy, Reseyde jәne basqa da post-kenestik elderde orys tiline qatysty dau-damay jii oryn alyp túrady. Ásirese, Ukrainadaghy janjaldardan keyin, Reseyding memlekettik tiline qatysty qysym jasalyp jatyr degen aqparatty reseylik jәne pro-reseylik sayasatkerler tynbay aituda. Mýmkin, Bojko myrzanyng ústanymy da kremlidik ústanymmen sәikes shyghar?..

-Núrgeldi, ras aitasyz, Ukraina janjaldary kezinde múnday pikirler aityldy. Jәne Resey preziydentining ózi bastap, qalghandary qostap, "orys tili diskriminasiyagha úsharap jatyr", "orys últynyng azamattarynyng qúqyghy shektelip jatyr" degen daqpyrt taratyp, shyndyqqa janaspaytyn sózder aityp jýrdi. Desek te, qazirgi Ukrainada orys tiline qatysty eshqanday shekteuler, qiyndyqtar joq. Mәsele basqada. Bizding preziydentimiz Petr Poroshenko mәlimdegendey, ukrainalyqtardyng kóbi orys tilin jaqsy biledi. Biraq,  olardyng ózderining ústanymdary bar. Ol ústanym Reseyding qazirgi pozisiyasymen kelispeydi. Ony moyyndauy kerek. Tanymal reseylik jazushy, dissiydent Andrey Sinyavskiy 60-jyldary atalghan komiytetting týlekterining qudalauyna úshyrap, abaqtygha qamalghan. Sonda jazushy: «men Reseydi sýiemin, biraq Sәbet biyligimen ústanymym qayshy», degen.  Dәl sonday jaghday qazir bizde de oryn alyp otyr. Orys tili biz ýshin – Pushkin tili, Tolstoy tili, Chehov pen Ahmatova tili. Biraq, kremlidik propogandisterding tili emes.

-Bizding biluimizshe, Irina Farion orys tiline emes, «Orys әlemine» qarsy ukrainalyq qayratkerlerding biri ghoy deymin...

-Janaghy siz aityp otyrghan «Orys әlemi» degen  qozghalystyng ókilderi Halyqaralyq normalardy óreskel búzyp, Ukrainanyng jarty bóligine okkupasiya jasady. Key jerlerdi zansyz anneksiyalady. Irina Farion orys tilimen emes, «orys әlemimen» kýresushi qayratker ekenin úmytpaghanymyz jón. Osy ýshin ol «shalava» atanuy kerek pe?! Reseylik agressiyagha qarsy kýresip jýrgen qazirgi ukrainalyqtar orys klassikterining әdebiyetin oqyp ósken úrpaq.

-Desek te, deputat myrza emosiyagha  erik berip, artyq auyz sóz aitty. Bolghan is boldy. Sizderding elshilikting endigi qadamy qanday?

- Mening biluimshe, shen taqqan ofiyserding әieldi  jóni joqtan «shalava» dep dórekilik kórsetui – onyng ofiyserlik abyroyyna núqsan keltiredi. Jәne, múnday aiyptaular arqyly ol – «orys әlemin» jaqtaushylardyng biri ekenin kórsetti. Men Sәbettik KGB-nyng búrynghy týlegining múnday qadamgha baruyn – eshbir shen taqqan ofiyser qoldaydy dep oilamaymyn. Qazaqstannyng azamattary  aq pen qarany aiyra jatar. Tek aitarym, ózining ana tili ýshin kýresip jýrgen  әielge «orys әlemin» qoldaytyn azamattyng «jezókshe» dep aituy eshbir zandylyqqa syimaytyny anyq. Mәjilis aldaghy uaqytta óz deputattarynyng múnday әreketine jauap bere jatar.

Týiin: Auzynan aq it kirip, kók it shyghyp jýrgen Bojko  Qazaqstannyng tótenshe jaghdaylar ministrligin basqaryp túrghan tústa, memlekettik tildi mensinbeytinin, qazaq tiline qyryn qaraytynyn ashyq aitqan edi.  Al, sol Bojko, Ukraina elshiligining aituynsha, orys tilining qúqyghy ýshin kórshi elding sayasatkerin balaghattaudan  da tayynbapty.

Aldaghy uaqytta viyse-spiyker Vladimir Bojkonyng búl mәselege qatysty pikirin biletin bolamyz.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz  

 

 

 

 

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5502