(Jalghasy. Maqalanyng basy myna siltemede: http://abai.kz/post/view?id=8254)

«Keshegisin úmytqan, býgingisin sezbegen, ertengisin qayghyrmaghan adam kimge basshylyq qylady?» dep oy tolghapty Mirjaqyp Dulatúly. Eskirmeytin, qay zamanda da mәnin joymaytyn esti sóz, әste, osy bolar! Sondyqtan jarty әlemdi jaulap alyp, alaqanynda әldiylegen Shynghys hannyng «Ózinnen keyin de ómir bar ekenin, sening úrpaghyna da iship-jem, óris, qonys kerek ekenin úmytpa» degen úlaghatyn jadynan shygharghan biyliktegi pendelerge ne degendeymin? Dúrysy, osydan jiyrma jyldan astam uaqyt búryn, tәuelsiz elmiz dep, basymyzdaghy bórkimizdi aspangha atyp, alaqaylap jýrgen kýnderding birinde «Egemende» me, әlde «Qazaq әdebiyeti» gazetinde me, әiteuir bireuinde jariyalanyp, sodan qoyyn dәpterime kóshirip alghan Ábdildә Tәjibaevtyng tómengi óleng joldaryn osy sózimning túzdyghy retinde kiriktireyin.

...Búl netken qiyal?

Ne qylghan bitpes elester?

Kóremin keyde

Súmdyq elester – óreskel!

Tughan jerimdi

Joghaltyp keyde jýremin,

Búl netken súmdyq!

Shaldyng shatasuy emes pe?..

Sol uaqytta seksenning sengirine shyqqan abyz qartymyz tekten-tekke tiksinip, qayghyrmaghan eken-au!..

«Býginde әbden bayyp, halyqtyng esebinen qarjylyq túrghyda nyghayyp alghan oligarhtyq-klandyq toptar bir-birimen qyrqysyp, taq talasy ýshin qyryq jyldyq qyrghyn bastap ketpese iygi... – dep keudedegi kýdikti oiy men ýreyin syrtqa shygharypty belgili qogham qayratkeri, JSDP-nyng tóraghasy Jarmahan Túyaqbay. – Olar «halyqtyng otyn ottap, suyn sulaydy» degenge kim senedi?..

...әbden bayyp alghan keybir әkim-qaralar men ministrler baylyghyn saqtap qalu ýshin tezirek qyzmetinen ketuge býgin de dayar otyr. Olar óz baylyghyn әldeqashan syrtqa shygharyp alghan. Endi tynysh ómir sýrgisi keledi, qughyngha týsip, sotty bolghannan qauiptenedi...» («DAT» aptalyghy, 7-sәuir, 2016 jyl).

Mine, tәuelsizdikting rahatyn kórip, shapaghatyna shuaqtaghandardyng býgingi tirligi, oi-arman, maqsaty. Al, elimizding erkindigin shyn ansap, sol ýshin otyna kýiip, múzyna tonghandar she?

«Qazaqstan tәuelsizdigin jariyalaghannan beri ýkimet qyzmetkerleri de, emesi de júrt aldynda sóilegende: «Qúdaygha shýkir, tәuelsizdigimizding arqasynda» dep bastaydy. Al, osy tәuelsizdik ýshin kýreste azap kórgen adamdar qazir qayda jýr eken, jaghdaylary qalay?» degen bir sóz auyzdarynan shyghar emes. Osydan-aq olardyng «tәuelsizdikti qadirleui» KSRO kezindegi «internasionalizmdi qadirleui» siyaqty – tek tilinde ghana ekenin bilemiz. Tәuelsizdikti ansadyq deytinder, sol ýshin kýreskenderdi izdemeydi de...» degen Hasen Qojahmetting sózinen ashy aqiqat lebi esedi. Ony moyyndamasqa,  seksen altynyng sergeldenine úshyraghan jastardyng býgingi taghdyryn oilamasqa shamam joq! Jeltoqsanshy qyz-jigitterimizding erlik kýresin baghalay aldyq pa? Olardy qúrmet biyigine kóterdik pe? Joq! Joq jәne joq!.. Solay bolghandyqtan da kóterilis shyndyghyn ashugha airyqsha ýles qosqan kýresker aqynymyz Múhtar Shahanovtyng kýiinishti sezimning shyrmauynda otyryp shygharghan myna shumaghyn amalsyz auyzgha alugha mәjbýrmin:

Er qadirin baghalamaudan,

Qay el opa tauypty?

Erlikti jasamaudan,

Baghalamau әldeqayda qauipti...

IYә, ayauly oqyrmandarym menin, sonymen әngimemizding jelisi ainalyp kelip Jeltoqsan kóterilisi taqyrybyna tyqsyryp, tiredi-au deymin.

Qasiyetti de, qasiretti de Jeltoqsan ghoy búl!

Qasiyetti bolatyny – últ ýshin bolghan jәne halyqtyq mýddemizdi tu etken kóterilis; al, qasiretti deytinimiz – arada otyz jyl ótip, Qazaqstan әlem tanyghan derbes el, memleket atanghanymen, otarshyl Reseyding yghyna jyghylyp, yqpalynan kete almay, әli kýnge deyin iymenuden asa almay kibijikteytin beyshara biyligimizding kóteriliske degen kózqarasy esh ózgermedi jәne myna jýie auyspay, biylik últjandy bolmay esh ózgermeydi de! Búl – basy ashyq mәsele, aiday aqiqat, shýbәsiz shyndyq.

Jeltoqsan – bizding ghana emes, keshegi kenestik auqymda ómir sýrgen elder tarihynda da orny bar úly oqigha. Sovetter Odaghynyng ydyrauyna, sosialistik jýiening kýireuine bastamashy bolghanyn taghy da esterinizge salayyn. Ony Aughan soghysymen de, Chernobyli apaty qasiretin joygha qatysushylardyng erligimen de salystyrugha bolmaydy. Ol ekeuine de qatysushylar, qaharman atanghandar óz erikterimen barghan joq, Otan aldyndaghy azamattyq boryshtaryn óteuge mәjbýrlikpen qatysty. Al, Almatynyng ýlken alanyna jinalghandar ózderining qazaq ekenin sezinip, óz erikterimen shiryghyp shyqty. Sóz joq, oghan ýgittegender, ortalyqtyng últymyzgha kórsetken óktemshil sayasatyna qarsy ýn qatugha shaqyrghandar boldy.

Solardyng biri ózimiz jogharyda aty-jónin ataghan belgili qogham qayratkeri, sayasatker-ghalym, kóterilis aqiqatyn ashugha airyqsha atsalysqan zanger Sabyr Qasymov bolghanyn bireu bilse, bireuler bilmeydi. Solay ekenin ashynqyrap jetkizu ýshin, ózim qúrastyryp shygharghan aighaq-kitaptardyng II tomyndaghy tarihshy-ghalym Mәmbet Qoygeldining súqbat materialynyng әr jerinen ýzindi keltiremin.

«Sen 17-18 jeltoqsanda ne ýshin jataqhanalardy araladyn? – dep qatqyl súraq qoydy. (Súraq qoyghan – Qazaqstan KP Ortalyq komiyteti әkimshilik organdar bólimining mengerushisi Efimov. – Avt.) – Tipti, birinshi Almatygha, Rihard Zorge kóshesine deyin, ondaghy júmysshylar jataqhanalaryna deyin barypsyn. Onda ne istep jýrsin?» – dedi. Abyroy bolghanda sol mezette «kremlevka» qútqardy. Telefonnyng shyryly onyng nazaryn ózine audaryp ketti. Efimov sózin ayaqtaghan kezde men baysaldy qalyppen, «ol jaqta tuystarymdy tekserip, ýilerinen shyqpasyn dep qadaghalap jýrdim» dedim.

Efimov qoshtasyp jatyp: «Áytpese múndaghylar seni halyqty alangha shygharushy, osy tәrtipsizdikterdi úiymdastyrushylardyng biri jasaghysy kelip edi», – dedi. Onyng meni ýlken bәleden qútqarghanyn syrtqa shyqqan song baryp týsindim...

...Sol kýnderi adamdar ózderin qalay ústady deysiz ghoy? – dep jalghastyrady oiyn әrmen qaray Sәken. – Sheneunikter, әriyne, bәri emes, qudalau nauqanyna belsendi qatysyp, halyq mýddesi men abyroyyn shimirikpey satyp, jana biylikting aldynda jaramsaqtanumen boldy, ziyaly qauym ókilderi, iydeolog-ghalymsymaqtar teledidar men aqparat qúraldarynda biylikting iydeologiya salasyndaghy jolbiykesi qyzmetine jarysa aralasyp ketti. Jeltoqsannyng qolgha týsken batyrlary qorghansyzdyng kýiin keshti. Olar әdiletsizdikting qúrbandary bolyp jatqandaryn týsinip, demderin ishterine tartyp, bәrine shydap baqty. Qyzdar jylady, kómek súrady, keybireuleri alangha «kezdeysoq kelip edim» dedi. «Qazaqstannyng birinshi basshylyghyna Kolbinning taghayyndaluyna qarsylyghymdy bildiruge mitingige arnayy keldim» – dep qasarysqandar da boldy...

...Sol kezde maghan eng auyr tiygeni – jergilikti prokuratura organdaryna, audandyq milisiya bólimderine, arnauly qabyldau mekemelerine kirip jýrip, soyylgha jyghylghan, ashyqqan, jadap-jýdegen qyzdar men jigitterdi, jýkti әielder men jasóspirimderdi kóru boldy. Olardy milisiyanyng kez kelgen bos bólmesine top-tobymen quyp tyghatyn, tәulik boyy tamaq bermey ústap, úryp-soghatyn, qorlaytyn, últtyq, adamdyq, әieldik namystaryn, abyroylaryn, ar-ojdandaryn taptaytyn.

Dәlizderde qabyrghagha qaratyp, saghattar boyy ayaghynan tik túrghyzyp qoyatyn. Búl jerlerde zang men adamshylyq degennin, adam qúqyghy degenning júrnaghy da bolghan joq.

Toryghuda jýrgen sonday bir sәtte týn jarymda dosym Jambyl Ysqaqovqa keldim de, kóshege shaqyryp aldym. Ol meni kórip qorqyp ketti, búl – býkil halyqtyng qasireti, bolyp jatqandardy jýrekke sonsha jaqyn alugha bolmaydy dep aityp, júbata bastady, ýiine kirudi úsyndy, men oghan kelispedim. Sosyn ol ýiine kirip, bir shólmek araqty tiske basarymen alyp shyqty da, mynaday kýide ishpese bolmaytynyn aitty. Óksigimdi basa almay, solqyldap jylay bastadym. Dausym shyghyp ketse kerek, Jambyl ýy túrghyndary oyanyp ketpesin dep mәshiynening roline ózi otyrdy da, ýiining qasyndaghy sayabaqqa qaray apardy. Men bolsam Allagha, taghdyryma nalyp, kóterilisshilerdi kýtip túrghan baqytsyzdyqtar men qayghy-sherge ózimning de qatysymnyng bar ekenin týsinip, sharasyzdyqtan toryghyp jylay berdim.

Ruhany kýizelisim bir sәt bәsensigen kezde bәrin dúrys istegendey kýy keshetinmin. Aqyrynda mynaday tújyrymgha keldim: eger men ózimdi-ózim ústap bersem, әriyne, qamaugha alady, sosyn men de tútqyndaghylardyng qataryna qosylamyn. Qarsylyghymdy, ishki kýizelisimdi eshkim de estip bilmeytin bolady. Sonda, myna kinәsizderdi eshkim de qorghay almaytyn bolady, sheneunikterding zansyz әreketterin sauatty týrde әshkereley alatyn adamdardyng qatary bir kisige kemy týspek.

Úiqysyz ótken kóptegen týnderimning birinde óz ómirimdi, óz kýsh-quatymdy Jeltoqsan iydealdaryna arnaymyn dep Alla aldynda, ata-babalar aldynda, býginde azap kórip jýrgen kóterilisshiler aldynda ant berdim. Osy kezge deyin sol antyma adalmyn». («Almaty 1986 Jeltoqsan» aighaq-kitaby. II tom, 556-559 betterinen alyndy).

S.A.Qasymov 1988 jyly KOKP Ortalyq Komiyteti janyndaghy qoghamdyq ghylymdar akademiyasyn bitirip kelip, Qazaqstan KP Ortalyq komiytetinde jauapty qyzmette jýrgen kezinde, M.Shahanovtyng ótinishi boyynsha, Jogharghy Kenes qúrghan memlekettik komissiya qúramyna enedi. Taghdyry tәlkekke úshyraghan talay jeltoqsandyqtardyng isterimen tikeley ainalysyp, oqugha, júmysqa qayta qabyldanuyna, partiya men komsomolgha kirip, әkimshilik jәne qylmystyq isterding qaraluyna barynsha kómektesti. Kóp jyl zang salasyn tastap, sayasat pen últtyq qarym-qatynastar salasynda qyzmet etti. QR Parlamentinde jauapty júmysta jýrip, biyl zeynet demalysyna shyqty.

«Maqtansyz aitar bolsam, menimen birge qyzmet istegender jaman zanger bolmaghanymdy jaqsy biledi. Biraq Jeltoqsan meni basqa adam etti. Men búghan esh ókinbeymin!» – deydi.

Jeltoqsan kóterilisine baylanysty biylikting qúityrqylyqpen jәne asqan zәlimdikpen jýrgizip, jasyryp-japqysy kelgen aqiqatyn ashu onaygha soqpaghanyn niyeti týzu, jazyqsyz japa shekken halyqqa jany ashityn kim-kim de óte jaqsy biledi. Bes ret qúrylyp, taratylyp, qatty qarsylyqpen júmys istegen komissiya mýshelerining kezdestirmegen kedergi, tap bolmaghan tosqauyly joq deuge bolady. Sonyng qúramynda ýlken jauapkershilik jýgin moynyna artyp, bar kýsh-jigerin ayamay, әdilet ýshin arashashy bola bilgen Sabyr Ahmetjanúly da biyliktegiler men shendilerding talayymen teketiresti. Ústanymyna adal, óresi biyik, tabandy azamat ekenin sózimen de, isimen de dәleldep,  kórsete bildi.

«Birde men sol kezdegi Ortalyq Komiytetting iydeologiya boyynsha hatshysy Jәnibekovting qabyldauyna shaqyryldym, – dep әngimeleydi ózi. – Kelsem, ol kisi MQK tóraghasy V.M.Miroshnikpen birge otyr eken. Ózeken: «Senimen Viktor Mihaylovichting sóileskisi keledi. Sizder sóilese túrynyzdar, men týski asqa baryp qaytayyn», – dep shyghyp ketti. Miroshnik eshqanday da ýzilissiz birden: «Komissiya qúramyna qosqanda, biz sizdi partiyalyq baghytty jýrgizetin bolady, obektivti júmys isteydi degen senimde boldyq. Al, qazirgi uaqytta qoghamdaghy biraz kýshter, arasynda Jogharghy Kenesting deputtattary da bar, búl komissiyanyng júmysyna qarsy», – dedi. Men: «Komissiyanyng qúramyna baylanysty eshqanday da negizsiz sheshimder qabyldanbaytynyna senimdi bolghanynyz jón. Al komissiya júmysyna qarsy kýshterge baylanysty aitarym, onyng júmysyn qoldaytyndardyng da bar ekenin bilgen dúrys. Komissiya júmysynyng nәtiyjesi jariyalanghan song baryp qana qoghamnyng pikiri jóninde aitugha bolar», – dedim.

Áriyne, ishki oi-týsinigi shekteuli, bylayghynyng bәrine shekesinen shikireye qarap, biylik aita, túqyrta sóileuge әbden daghdylanghan MQK tóraghasyna búl sózi únamaydy. Ol «senge» kóshedi.

«Jiyrenishti keyippen: «Jaraydy, Shahanov aqyn, populist, deputat, oghan danq, halyq qaharmany degen ataq kerek, al saghan ne joq? Sen ózi kimsin? Sen siyaqtylar kóp, kim bilip jatyr? Shahanovty biz saqtaugha tiyispiz, ol – halyq deputaty. Al sen kimge qajetsin? Erteng sen birdenege úshyrasan, eshkim de bilmey qalady. Sabyr Qasymov eshkim de emes, sening eshkimge kereging joq! Sen jay júmysshy otbasynan shyqqansyn, Reseyden keldin, múnda kerek dese tuystaryng da joq eken, erten-aq úmyt bolyp qalasyn. Shahanov seni paydalanyp jýr, basyndy ainaldyrghan, onyng qarmaghyna týsip qalghansyn. Sen ózing aqymaqtau adam ekensin. Menimen bireu artynda túrghanday sóilesesin. Qanday qasiyetti nәrsege qol salyp jatqanyndy bilmeydi ekensin. Sender KOKP Sayasy Burosynyng sheshimderin qayta qaramaqsyndar!» – dedi.

Miroshnik úzaq sóiledi. «Mәskeude sen siyaqtylarmen basqasha sóilesedi, al biz senderge jogharghy sayasy basshylardyng sheshimderin qayta qaraugha jol bermeymiz. Senimen odan әri sóilespeymin de. Sen siyaqtylardyng esin jighyzatyn joldy qarastyramyz», – dedi.

Búl uaqytta Jәnibekov te qayta oralghan edi. Miroshnik ketken song Ózekeng maghan: «Abayla, saq jýr... Sender halyq ýshin zor júmys jasap jatyrsyndar» dedi. (Álginde kórsetilgen kitap materialynan. 561-562 better).

Últqa adal qyzmet etuge kelgende, qazaq halqynyng aldyndaghy perzenttik mindetterin óteu mәselesin sóz etkende Alash arystaryn әrdayym ýlgi-ónege etemiz. Sol arystarymyzdyng aldyna eshkimdi týsirgimiz kelmeytin dengeyde shabyttana, shirygha aitamyz. Al asqan últjandylyghymen, kýreskerlik ruhy, qayratkerligimen oza shauyp, qazaqqa qatysty qanday mәselelerde de azamattyq baghdarynan ainymay kele jatqan Sabyr Ahmetjanúly Qasymovty qay biyikke kóterip, baghalasaq eken?..

«O, Otanym, men saghan sózimmen de, isimmen de qyzmet ettim!» degen eken bizding dәuirimizge deyingi VI ghasyrda Rimde ómir sýrgen bir oishyl. Biz biletin Sәkendi әlgi danagóiding sózine say әreket etuden bir tanbay kele jatqan arly azamattyng naq ózi der edim!

«Adamdy azamattyq túghyrgha kóterip, qayratkerlik biyikke ósiretin tazalyq pen adaldyq qana» depti Sofy Smataev.

Bizding biyliktegiler arasynda adaldyqty tu etken azamattar nege az? Meninshe, ondaylar bar, biraq olardy jemqorlyq pen paraqorlyq әbden mendep alghan biylik apparatyna jolatpaydy. Ansap jetken tәuelsizdigimizdi tәrk etip, qútyn qashyryp jýrgender de biylikte otyrghan dýley túlghalar.

...Ónkey jemqor jyryndyn,

Jaryp túr gýl-qauyzyn:

Býitken «Bostandyghymnyn» –

Ákesining auyzyn! –

dep kómeyinen ot shasha kijinedi Iran-Ghayyp.

El kýtken, biz ýmit etken tәuelsizdik, bostandyq basqasha emes pe edi? Álbette aqyn aghamyzdyng kýizeletin de, biylikke qaratyp júdyryq týietin de reti! Átten, dýniye... «Kýreserge dәrmen joq, ish qazanday qaynaydynyn» kebi...

«Halqyn sýimegen adam – halqyna jeksúryn», – deydi qoy auzynan shóp almaytyn momaqan minezdi Ýmbetbay Uaydin aghamyz.

«Tәuelsizdikti alghan song kóp qazaqtyng jibergen qateligi – «Ákendi jau shapsa, qosa shap!» jasamaghany, jasay almaghany. Sovet ókimeti kezinde de shauyp ýirenbey, shaylyghyp qalghan bayghústar-ay, auyzdaryndy ashyp, aspangha qarap, alayyp qalghan týrlering mynau!.. – dep, qayransyz qazaghyna jany ashyp, kýnirene tolghanypty talantty jurnalist, mezgilsiz marqúm bolghan Júmatay Sabyrjanúly. – Abay aitsa, aitqan shyghar, o kisining mindeti – aitylmaghan sóz qaldyrmau edi ghoy, qajeti qansha edi sol ar-úyat, ynsaptyn?! Endi, mine, qúdaysyzdyng qúlysyn».

Qúdaysyzdar, halyq aldyndaghy paryzy men qaryzyn, mindetin, jauapkershiligin jadynan shygharyp alghan úyaty azdar ne degen ólermen, tirmizik edi! Endi osy oiymyzdy irgemizdegi qyrghyz, jyraqtaghy ukrayn ýkimeti men parlamentine janastyryp sabaqtayyqshy. Keyingi bir ay әletinde eki elde de ýkimet auysty.

«Qyrghyzstan premier-ministri Temir Sariyevting qyzmetinen ketuine Ystyqkól oblysyndaghy Balyqshy-Korumdy tas joly tóniregindegi dau-damay sebep bolghan kórinedi, – dep jazdy respublikalyq basylymdardyng biri. – Qorytyndysynda parlamentariyler T.Sariyevting jetekshiligindegi ministrler kabiyneti otstavkagha ketui kerek degen sheshim shyghardy. Al, premier-ministr: «Júmysymnan ketuge әzirmin, biraq adal júmys istep, las sayasy oiyndargha qatyspaytynymdy, eshuaqytta búlay jasamaytynymdy ayaghyna deyin dәleldeymin. Men ýshin memleket mýddesi bәrinen joghary!» – dedi. Azamattyng azamattyghy, memleket pen halyq aldynda aq-adaldyghy, ózi mýshesi bolyp jýrgen qoghamgha berilgendigi degen osynday-aq bolar dep, sýisindim.

Dәl osy tústa Ukrainada da ýkimet basshysy otstavkagha ketti. Yasenuk sóitetinin eki ay búryn parlamentariylerge eskertip qoyghan. Sebep – oigha alghan josparyn, el ekonomikasyn tyghyryqtan alyp shyghu jónindegi dittegen maqsatyn jýzege asyra almaghandyghy.

Al bizde she?

«E-e-e-e-e-e...» deymiz yzalanyp, tynysymyz jetkenshe ýnimizdi sozyp. Óitkeni, týiini sheshilmey kýidiretin de, kýiindiretin de memlekettik mәsele, mindetter kóptigimen bas ainaldyrady. Olar jóninde erkin oily basylymdar jazuday-aq jazyp jatyr. Alayda deputattarymyz «óte tәrbiyeli, kórgendi, sypayy, mәdeniyetti, úyalshaq, úyan...» Sondyqtan qazaq mәselesi degende qúnghyp, ýnderi shyqpaydy. Mәsimov miz baqpaydy. Qonjityp qondyryp qoyghan qola mýsin sekildi. Apyrmay, ne degen tózim, ne degen minez, bitim-bolmys!!!

Al onyng orynbasary D.N.Nazarbaeva úly Núrәly Áliyevting Otanymyzdan jymqyrghan mol aqshany jasyryp ústau ýshin Kiprdegi esepshottary әshkere bolsa da syr bermep edi, endi ózi de tútylypty. Múndayda basqa elderde, «búdan әrmen qaray búl qyzmette otyrugha moralidyq qúqym joq» dep, tipti preziydenttik, premierlik orynnan óz erkimen ketkenderding talayyn estidik, týrlerin kógildir ekrannan kórdik. Bizde... IYә-iyә, múnday mәrt minez kórsetetin birde-bir azamat yrymgha ytqyp shyghyp, razy etpedi-au. Ministrlerding arasynan da, әkimderding ortasynan da, sonday-aq deputattardyng ishinen de... Búl – bizding «tәuelsiz» elimizde ghana bolatyn «ghajayyp qúbylys», әbden әdetke, dәstýrge ainalghan kespirsiz ómir kórinisteri. Janasha júmys isteydi, búrynghylar sekildi marghaulyq tanytpaydy deytin parlamenttik jana qúramnyng mýsheleri – kýnine 120 myng tengelik qonaq ýy bólmelerinde shaljiyp jatqan deputattarymyz «jigittik» kórsete almay qapaly. «Áy, analary mandayy torsyqtay úl taptym dep mәz bolghan kókeler, ózderin ózderi taratyp, sodan keyin ýirenshikti ornyna úyalmay-qyzarmay qayta qonjighan myrzalar men hanymdar, ne bitirip otyrsyndar?» dep jahangha jar salghym, jaghym airylghansha aiqaylaghym keledi. Óitkeni, siz ben bizdin, bәri-bәrimizding jalghyz Otanymyzda, eger solay dep týsinip, otty jýregimizding degenine baghynsaq, elimizde aitsa nanghysyz deytin oqighalar, qily-qily qylmystar, óte auyr, jan týrshiktirerlik bәleli ister jýzege asyp jatyr, jalghasyp jatyr. Qazaqstan – qylmyskerlerding últqa da, úlysqa da mәn bermeytin, qara orys, sary orystar men qysyq kóz kelimsekterding degeni jýrip, qasiyetti topyraghymyzdy azdyryp-tozdyryp, asty-ýstin tonap, bar baylyghyn syrtqa jóneltetin, soghan әy deytin әje, qoy deytin qoja tabylmaytyn júmyr jerding júmaq búryshy synayly. Sondyqtan da: «Jau kelse attandaytyn qazaqtarym-au, qaydasyndar? Barsyndar ma? Bar ekenderin, iri ekenderin, atalarynnyng el qorghaghan batyr, bi, әigili adam bolghany ras bolsa, onda nege bas kótermey, búghasyndar? Álde sender de bay eldi jútatyp, halqyn qaryzgha batyryp, qayyrshylyq kýige jetkizgender jaghyndasyndar ma?..» dep te kýiinemin.

Qazaq jeri – mәngilik mekenimiz, Qazaqstan jalghyz ghana Otanymyz edi ghoy. Almatyny jýregimiz deushi edik. Osy әsem qala 1986 jyldyng yzgharly jeltoqsanynda kóterilisting besigi boldy. Búrynghy Brejnev, odan keyingi Jana, býgingi Respublika alany deytin jer Mәskeuding sheshimine baghynbay, iyin tiresip túryp, qarsylyq kórsetken qazaqtyng qyz-jigitterinen mayysyp edi. Sol uaqytta jastardy rayynan qaytarudy maqsat eken N.Á.Nazarbaev, S.Múqashev, Z.Kamaliydenov jәne respublikanyng bas prokurory, sotynyng tóraghasy, Ishki ister ministri, basqa da biylik tizginin ústaghan myqtylar minberge kóterilip, sóz sóileuge úmtylghan. Biraq ashu-yzagha bulyqqan narazy halyq olardyng eshqaysynyng sózine kónilderi tolmay, qar jentekteri, múz kesekterimen atqylaghany kýni qazirgidey kóz aldymda...

Qazaq jastary alangha basqa barar jer, basar tauy qalmaghan song barghan. Alang – halyq әbden tyghyryqqa tirelgende, biylik mensinbeytin minez kórsetip, kekireye qarap, sózine qúlaq asudan qalyp, eki ara әbden alshaqtaghanda ghana jinalatyn jer. 1986-shy jylghy әigili oqigha kezinde osylay bolghan, әitkenmen ol uaqytta el toq, júmyssyzdyq joq bolatyn. Alayda ýlken últtyng mýddesin aspandatqan Mәskeudegilerding qazaq halqyn qorlauy, namysyna tiii, ondaghan jyldar boyy jinaqtalghan últtyq mәseleler úldarymyz ben qyzdarymyzdy ashyndyrghan. Ol uaqytta adamdardyng aryz-shaghym aityp baratyn úiym, mekemesi jeterlik edi. Býginde sonyng biri de joq. Ákimshilikke barsa da, prokuratura, sot, polisiya bólimderining esigin ashsa da, eng aqyry «NúrOtan» partiyasynyng jergilikti audandyq, qalalyq, oblystyq basshylaryna jolyghayyn dese de, ghimarattyng kire beris esigi aldyn kýzetken poliyseyler «kimge keldin, nege keldin, әueli bizge ait» dep, kes-kestep jolyn bógeydi, kirgizbeydi. Qabyldaugha kire qalghannyng ózinde isteri bitpeydi. Jogharygha jaghday aityp jazghan hattaryna jauap ala almaydy. Halyq jappay qaryz, jappay júmyssyz, kedey-kepshik, auru-syrqau, mýgedek... Ásirese jastardyng jaghdayy óte auyr, óte ayanyshty. Biraq, biylik ony kórmeydi, bilmeydi, tipti bilgisi de, júrttyng mýshkil hali turaly jylap-enirep aitqan sózderin tyndaghysy da kelmeydi. Ózderi, aqiqatyn aitqanda: «Habarda» kórsetilip, «Egemen Qazaqstan» gazetinde jazylyp jýrgendey tanghajayyp kenistik, әdemi әlemde ómir sýrip jatsa, bar qyzyq-quanyshymyz, shat-shadyman kezderimiz keleshekte dep, ertenge úmtylumen, alys armangha enteleumen kýn keshuge tiyisti jastarymyz qoghamymyzda qordalanghan býgingidey kórinispen ómir boyy ýi-kýisiz jýredi, jer ala almaydy, baqytsyz baz keship ótedi. Al, olar ómirge әkeletin úl-qyzdar she?..

Álbette kim-kimning de adamsha ómir sýrgisi, enbek etkisi keletini – ómir zandylyghy. Osyny biylikten talap etuge bәri de qúqyly. Biraq qayda barady, kimge aitady? Mәselen biyliktegiler  totalitarlyq jýie jaman edi dep qara kýieni qalyndatyp jaghatyn sosializmde halyq múnday teperish kórip pe edi? Zang júmys isteytin, ol halyqtyng mýddesin qorghaytyn. Býginde qorlaydy...

Alannyng kelbeti de qazir ózgergen. Jeltoqsan kóterilisin eske alu bylay túrsyn, «jeltoqsan» degen sózdi aitudan zәresi úshatyn biylik minberding ornynda izin de qaldyrmay, tegistedi, janynan jerasty demalys oryndaryn, araq-sharap satatyn sauda-sattyq dýkenderin ashty. Elbasynyng ynghayyna qúlaghandar ol jerdi qalay ózgertse, solay ózgertsin, bәribir, qazaq ýshin alang – qandy alan. Qazaq jastarynyng últtyng merey-mýddesi, qazaq halqynyng asqaq abyroyy ýshin qaysarlyq kórsetip, namys nayzaghayyn oinatqan qasiyetti alany. «Tughan jerim – Qazaqstanym!» dep әn salghan alang ol! Sol aitylghan әnning ayasynda olardyng el men jerge ghana emes, qazaq últyna degen syrshyl sezimi, sýiispenshiligi, qúshtarlyghy, sheksiz mahabbaty meymildep túr edi. Jeltoqsannyng qaharmandary kókeydegi, kókirektegi «Otan, seni sýiemin!» degen qylausyz oilaryn osylay jetkizgen...

Men de sonyng birimin!

(Sony)

Talghat AYTBAYÚLY,  publisist-jazushy

Abai.kz