MÚSTAFINNING KÓNILINEN ShYQQAN QYZ
«Jalyn» alimanaghynyng 1985 jylghy №1 nómerinde kórnekti jazushy Ghabiyden Mústafinning jaryq kórgen «Qaraqtarym» atty songhy arnau sózinde bylay dep jazghany bar: «...Bir kýni avtobusta kele jatyp qatar otyrghan eki әielge kózim týsti. Birining jasy jiyrma-otyz aralyghynda, erni qyzyl boyau, kózining ýsti kók boyau, úzartylghan kirpikteri qara boyau, bashmaghynan shyghyp túrghan bashpayynyng tyrnaqtaryn da qyzylmen boyap tastaghan, omyrauy ashyq, kóilegi jetpeydi, jetken jerining ózin japqany shamaly –sýzgidey siyrek matadan denesi kóringendey. Qasyndaghynyng jasy otyz-qyryq aralyghynda. Múnyng qúmary altyn eken. On sausaqtyng altynsyzy biren-saran, qaysybirine tipti eki jýzikten kiyipti... Osy sәtte avtobusqa bir kempir kirdi. Kótergen sebeti bar, jóteledi, entigedi, jan-jaghyna qaranyp oryn izdeydi. Álgi eki әiel dәl qasynda qaltandap әzer túrghan kempirdi elemeydi. Sol mezet songhy jaqta otyrghan qaraqat kóz qyz ornynan atyp, túryp jýgire basyp bardy da, keyuanany qoltyqtap әkelip, óz ornyna otyrghyzdy.
- Búl kisi shesheng be, әjeng be, shyraghym? – dep súradym qyzdan.
- Ekeui de emes, tanymaymyn, - dedi qyz. Sóilegen kezde eki beti qyzaryp ketedi eken. Ibalylyq degen osy. Sirә, meni tanydy ghoy deymin, sәlden keyin:
- Sizdi avtobusta kórem dep kim oilaghan. Qanday tamasha boldy,- dedi batylsyzdau ýnmen.
- Avtobus – kópting kóligi. Kóppen birge bolu әbes pe?
Ayaldamagha kelip qalyppyz. Qyz sózin ayaqtay almay, qosh aitysyp týsip ketti. Kishkentay qylyghymen-aq bәrimizdi riza ghyp ketti...».
**
Ýzik ýzindi biraz nәrseni anghartqanday boldy. Alghashqy kelgen oi: jazushynyng kónilinen shyqqan ibaly qazaqtyng sol kezdegi taldyrmash qyzy býginde qanday ana, qanday әje bolyp otyr eken? Úrpaqtary bar ma eken?! Bizde qazir bәri kerisinshe bolyp ketken tәrizdi. Býginde kólikke mingen qarttargha jastar emes, kóbinese orta buyn ókilderi oryn úsynatyn tәrizdi?
Rimma Jaqsylyqbaeva
Abai.kz