QR Jer reformasy jónindegi komissiyanyng tóraghasy. Baqytjan Ábdirúly Syghyntaev myrzaghanyng nazaryna!

Qúrmetti,  Baqytjan Ábdirúly!

Qazirgi  barsha júrttyn,  eng kónil qoyyp, alandaytyn mәselesi jer satu men ony jalgha beruge baylanysty tuyndaghan daudyng sheshilui.  Jer mәselesinin  dúrys sheshilui qazaq halqynyng keleshek taghdyry men tәuelsizdigin mәngi saqtap, azat el qatarynda ómir sýruine baylanysty tuyndap otyrghan ýlken súraq. Osy mәselening ushyghu saldarynan halyqtyng biylikke degen seniminin  kýnnen kýnge azayyp otyrghany bayqalady. Sondyqtan, osy  jer mәselesi turaly úsynys dayyndaytyn memlekettik komissiya  halyqtyng qoyyp otyrghan talabyna kónil bólip, ony biylikke  qospasyz jetkizu ýshin kelesi mәselelerdi nazarynda ústasa degen tilekpen óz úsynystarymdy joldaymyn: 

Birinshi,  El Basynyn  « .. Bizge halyq qabyldamaytyn zannyng keregi joq» degen sózin halyqtyng týsinigi boyynsha: Biylik komissiya qúryp, qoghamdyq úiymdar men sayasy partiyalar jәne qarapayym  qatardaghy adamdardy qatynastyryp, mәseleni tereng taldau jasau arqyly, kelisimmen sheshilgen úsynys dayyndaudy talap etu dep úghyndy. Yaghniy,  El Basynyng búl tapsyrmasyn oryndaudyng óz ereksheligi bar. Olar: a) Osy komissiyanyng ashyq týrde qúryluy men mýshelerine әr oblystardan ókilderdi halyqtyng úsynysy men jasaqtaluy;  b) Aymaqtaghy pikir anyqtau kezdesulerinde, azamattargha moralidyq qysym bolmaytyn jaghday tughyzu  ýshin, aimaqtyng joghary lauazymdy basshylarynyng sol jiyndargha qatynaspauyna baqylau jasau qajettiligi; v) Biyliktin,  komissiya júmysy bastalar kezende  jәne onyng júmys merzimi bitkenshe qanday da bir syltaumen jer mәsedesine baylanysty koghamda represivti sharalardyng jýrgizilmeui men qatar halyqtyng pikirin tolyqtay bilip almay túryp jer turaly zangha ózgerister engizbeu;  g) Jer mәselesi eki jaqty kelisilgen sayasiy  sheshimdi qabyldaytyn bolghandyqtan, diplomatiyalyq sauattylyq  boluy.  Yaghni, biylik bolsyn, halyqtyng sózin sóileytin ókilder bolsyn komissiya júmysyn ayaqtaghangha deyin eki jaq ózara kelise otyryp, qoghamda jer mәselesine baylanysty sheshim qabyldaugha núqsan  keltiretin, ne bolmasa basqaday yqpal etetin  qanday da bir sharalar úiymdastyrugha toqtau salugha kepildik beru qajettiligin bekitui;  d) Egerde, komissiyanyng ýkimetke úsynatyn songhy sheshiminde(zang qabyldau ýshin) jer dauy mәselesine  baylanysty halyqtyn  qoyghan talaptary eskerilmey, qazaq halqynyng keleshegine núqsan әkeletindey jaghday tughan kezde, demokratiyalyq qoghamda túryp jatqan azamattar  Ata zangha sýiene otyryp, beybitshilik týrde respublikadaghy kýshi bar zandar shenberinde óz pikilerin bildiru ýshin sharalar úiymdastyrugha qúqylary baryn eskerui.

Ekinshi,  a) Osy Komissiyanyng alghashqy otyrysy bastaluymen  qatar,  qoghamda oryn alghan qúqyq qorghau oryndary men resmy BAQ ókilderining jer mәselesin kótergen últshyl azamattardy «әshkereleuge»  baghyttalghan  belsendi  әreketteri qatardaghy azamattardyn  arasynda týsinispestik tudyrdyratyndyghyn eskeru. b) Telearnadan  tikeley kórermenderge súraq qoyyp «jer mәselesin  kóterip jýrgender el birligine núqsan keltiretinder» , «Olardy úiymdastyryp jýrgender kimder?», «Siz ony qoldaysyzba?» degen siyaqty úghymdardy tyqpalauy  biylik pen halyq arasyna iritki salyp, arandatugha jol bermeu; v) Sonymen qatar, keybir aqparat qúraldarynda últ mýddesin qorghaytyn azamattardyn  namysyn qorlaytyn pikirler boluy jәne aimaqtarda halyqtyng pikirlerin tyndaudyng ornyna, jerding satyluy olardyng әleumettik jaghdaylaryn jaqsartugha septigin tiygizedi degen nasihat jýrgiziluin shekteu  qajettiligi;  v) Komissiya óz júmysyn ayaqtamay jatyp oryn alyp jatqan osy sauatsyz istelip jatqan әreketter qarapayym halyqtyng arasynda  kýdik pen ýrey tudyryp, azamattardy óz oilaryn ashyq aitudan jasqanugha әkelip, júrtshylyqtyng biylikke degen senimine ziyan әkeletinin eskeru. 

Ýshinshi,  a) Jer satu jәne shet eldikterge  jerdi jalgha beru búrynnan zandy týrde qalyptasqan,  qazir basqaday «jymysqy» oilaryn iske asyru ýshin osy mәseleni  ushyqtyryp jýrgen últshyldar  dep,  óz oilaryn ashyq aitqan azamattardy(últ janashyry onday qadamgha barmaydy) qaralaugha baghyttalghan jansaq pikirlerdi taratudy toqtatu;  Halyq nege endi ghana jer mәselesin kóterip otyr degen sýraqqa: b) Jer satu zanyn qabyldaghan jyldary halyqtyng pikirimen  sanasu bolmaghany, ol kezde azamattardyn  belsendilik kórsete almaghany  toqsanynshy jyldardaghy әleumettik qiynshylyqtan әli esin jinay almay jýrgen kezi bolatyn. Keyingi zangha engizilgen tolyqtyrular da júrttyng pikirin kórsetpeytindigi;  v) Halyqtyng jer satugha týbegeyli qarsylyghyna  jauapty, qazaq halqynyng tarihy qalyptasqan mentaliytetinen izdeu qajet. Qazaq tarihynda jer eshqashanda bireuding menshiginde bolmaghan. Qazaq tarihynda,  jer Jaratqannyn  halyqqa ortaq bergen syiy dep,  újymdyq(rulyq)  úghymmen birigip paydalanyp otyrghan. Osy úghym qazaq halqynyng qanyna sinip qalghandyqtan  kindigining qany tamghan jerin qasyq qany qalghansha qorghaghan jәne qorghaydy da. Tarihtan belgili, qazaq ózining jerin qorghau kezinde rushyldyq jikshildikti  dogharyp bir atanyng balasynday úiysyp jerine dúshpanyn jolatpaghan.  g) Qazaq ýshin jer dauy men ruhany baylyghynyng namysyn qorghau eng jogharghy dengeydegi úghym dep sanalady.  Óitkeni,  jer satylsa, ne ony ózge júrttyqtyng taptaurynyna úshyratsa onda qazaq halqy últtyq birliginen jәne otanyn sýng, qorghau qabiletinen airylady. Qyryq rudan qúralghan qazaqty bir halyq, bir últ etip otyrghan jer. Ony satu ótken jiyrmasynshy ghasyrdyng otyzynshy jyldary jasalghan(tabighy kәsibinen óz erkinsiz aiyrghan) asharshylyq genosiydi siyaqty,  jer satu apaty qayta qalpyna kelmeytin qazaqqa jasalghan ruhany genosid boluy yqtimal. Óz mentaliytetinen airylghan,  mәngýrttengen halyqtyng eshqashanda otany bolmaydy. Búl kimge kerek?...

Tórtinshi,  a) Aqparat qúraldarynda jәne keybir komssiya mýsheleri  jerdi satpasa, ne sheteldikterge jalgha bermese auylsharuashylyq ekonomikasyn kóteru mýmkin emes degendi kóldeneng tartuy, ol ekonomikalyq sauatsyzdyqty kórsetedi: b) Auylsharuashylyghynyng ekonomikalyq damu zandylyghynyn  ereksheligi, búl salanyng tikeley tabighat damu zanyna balanysty boluynda. Sondyqtan búl salagha,  ghylymy negizsiz naryqtyq liyberaldy kapitalizmnin  óndiristik ekonomikada  jappay paydalanatylatyn kóptegen әdistemeleri men әreketterin tyqpalau ýlken qatelik. Jer satu ekonomikanyng tabighy zanyna qayshy, onyng tauar ekenin jәne baghasyn qalyptastyratyn ghylymy anyqtama joq(avantura);  v) Jer satu úsynystaryn jaqtap otyrghandarda, úsynystarynyn  tiyimdiligin  ghylymy negizde dәleldep jәne ony әlemdegi agrarlyq elderding tarihy tәjiriybesimen bekitip otyrghan qújattary  barma?  Joq.  Keshegi kenes dәuirinde osy salada biraz jetistikter әlemge belgili bolsa da, talay  agrobaghdarlamlaryna salghan orasan kólemdegi qarjylary, ekonomikalyq jәne tabighy zandylyqty eskermeu saldarynan  qúmgha singen suday tiyimsiz bolghanyn úmytugha bolmaydy;  g) Sheteldikterge jalgha jer berip, olardyng tehnikalaryn, tehnologiyasyn, qarjysyn,  әkelemiz degen syltaumen kәsipkerlerin әkelu  óz elining jana ghana kóterile bastaghan,  eshqanday bәsekelestikke dayyn emes auyldyn  әljuaz sharuashylyghynyn  tamyryna balta shabu ekenin úqpau bolady;  d) Shet elden invistisiya әkelu olardyng qarjysyn, tehnikasy men tehnologiyasyn  paydalanu, al jerdi jalgha berip  shet eldikterdi elding ishki ekonomikasyna óz erkimen kirgizu – ekonomikalyq ekspansiyany  ishke engizu bolatynyn úmytpau qajet;  e) Búl qadam, auyldy jerde orta jәne shaghyn sharualar men jeke sharualardyng damuyna, nyghangyna keri әserin tiygizedi.  j) Álemdegi elderding azyq – týlik óndiru tәjiriybesindegi  orta, shaghyn jәne jeke sharualardy memlekettik qoldau arqyly damytudyng manyzy zor ekenin kórsetip otyrghanyna kónil bólu qajet.  Yaghni, ghylymy negizdelgen,  halyqtyng mentaliytetine jaqyn, memlekettik qoldaugha sýiengen (auyl  men qala arasyndaghy әleumettik, mәdeniyettik jәne ekonomikalyq  alshaqtyqty joyatyn) memlekettik qoldau negizinde Últtyq agrobaghdarlama jasau qajet.

Besinshi,  a) Ashyghyn aitatyn bolsaq, halyqtyng qatty alandatatushylyghyn  tughyzyp otyrghan mәsele, ol ekonomika salalary  men basqaru jýiesindegi sybaylas jemqorlyq  jerdi satu men sheteldikterge jalgha beruding ayaghy nege әkep tireydi degen súraq.  Onyng kesirin boljau qiyn emes; b) Óitkeni, búl ýrdis últtyq qasiretke ainalghan, biylikting tómengi satysynan bastap eng jogharghy dengeyine deyin jaylap alghan әleumettik nauqas. v) Yaghny osynday jaghdayda elimizde qanday qatang zang qabyldansa da, jer satu jәne sheteldikterge jalgha beru ýderisinde tazalyq bolady dep eshkimde kepildik bere almaytyny;  g) Óitkeni, elimizde әzirshe biylikke yqpalyn jýrgize alatyn últtyng keleshegine jany auyratyn Últtyq burjaziya qalyptaspaghan, kerisinshe el baylyghy biylik pen onyng manayynda jýrgenderding qolynda bolyp otyr. Sondyqtan da, qarapayym halyqtyng óz jerin qorghauda belsendilik tanytuy zandylyq.  

Altynshy,  a) Jerge baylanysty dau, tartystyng keleshekte kóterilmeuin terenirek oilau qajet. Yaghni, búl mәselening tamyry jer satu turaly alghashqy qabyldanghan zandaghy qatelikti jondan  bastaluy dúrys. Jer satyluy toqtatylyp, tek óz elinin  azamattaryna jalgha berilui qajet. Olay bolmayynsha, әr uaqytta halyq pen biylik arasyndaghy týsinistik pen senimge syzat tusui qaytalana berui jәne ol úlghaymasa azaymauy mýmkin; b) Al, keybir sayasattanushylardyng Komissiyanyng mindeti úsynys dayyndau, zang qabyldau parlament qúzyrynda jәne túraqty biylik elita jýiesin qalyptastyru  qajet degen úghym taratu ýlken qatelik;  v) Ata zanda aitylghanday memleketting biylik kózi, halyq. Palament partiyalardyn(әr bir toptyng ghana mýdesin qorghaytyn) ókilderinen túrady. Olardyng birde bireui barsha halyqtyng atynan sóileuge qúqylary joq. Yaghni, kezinde saylaugha qatynasqan azamatardyng ghana (demokratiya diktaturasyna sәikes) senimine ie bolghandar. Ár deputat óz halqynyng pikirimen sanasu qajettiligin týsinedi, ózderin halyqtan biyikpiz dep sanamaydy dep, halyq әzirshe senedi;  g) Biyliktegi elita, tek qana halyqqa kyzmet kórsetushi ghana.  Ár kezende, biylik jýrgizetin elitalar  kelip, ketip otyrady, olardyng mәngilik biylikte  boluy mýmkin emes, onday úghym adamzat qoghamynyng tarmhy damu zandylyghyna qayshy;  d) Ádil biylikte pendeshilik pen dýniyeqorlyq bolmauy tiyis. Halqymyzdyng dana sózi bar «Búl jalghanda eng jogharghy túrghan Qúday, odan keyin Halyq» degen. Olay bolmaghan kýnde halyq olardy oryndarynan ketirip otyrghan.

Jetinshi,  a) Qazaq halqynyng maqsaty tәuelsiz elining mәngi jasauy. Búl maqsatqa jetu ýshin biylik,  memleket qúrushy óz halyqynyng mýddesine adal qyzmet etip onyng senimine ie boluy qajet; b) Qazaq elining azamattary kózqaras qayshylyghyna qaramay, elining taghdyryn oilasa ózin jәne manayyn memleketshildik  psihologiyada tәrbiyeleuge bir adamday at salysuy kerek; v) Júrtynyng mýddesin óz mýddesinen joghary qongdy ýirenip, «óz jeydem  ózime jaqyn» degen toghysharlyq psihologiyadan qútylyp, barsha halyqtyng auhatty bolu jolynda ómir sýrui qajet; g) Barshamyz, halqymyzgha tәn qasiyet  bauyrmaldyq, qanaghatshylyq, tózimdilik, namysshyldyq, keshire bilu men ataly sózge toqtau, adaldyq pen imandylyqty joghaltpay, tәkaparlyqtan ada bolyp bilim men ghylymdy iygerip úiyssaq qana elimizdegi basqa halyqtar ókilderine bedeldi bolamyz degendi úghuymyz qajet. Sonda ghana olar bizdi qúrmetteytin de, sonymyzdan eretin de bolady. d) Bizding keleshegimiz birlik pen yntymaghymyzda. Biylikte jýrgender, ziyalylyr, qarapayym halyq ókilderi de –  ashy da bolsa shyndyqqa jýginudi ýireneyik. Bizge basqa jol joq.  Eger osy joldan qanday da bir sebeptermen alshaqtasaq, el arasyna iritki salatyn jymysqy kýshterding biriguine yqpal jasap, halyqtyng úiysuyna núqsan keltirip, syrt dúshpandardyn  jemine ainalamyz. Búl qaterden eshqanday aila, qaru  qútqarmaydy. Qazir oilanbasaq, aruaq pen keleshek úrpaq aldynda keshirilmes qatelik jasaymyz.

Bolat Dýisembi,  «Últ taghdyry» qozghalysy Ortalyq Basqarma mýshesi, qogham qayratkeri, sayasatker, ekonomist

Abai.kz