Senbi, 23 Qarasha 2024
Biylik 5278 0 pikir 8 Mausym, 2016 saghat 03:03

«TILI EKEUDING - DINI EKEU». AL TILI ÝShEU BOLSA ShE?..

Dәl solay! Jer betinen bir últty joq qyp jiberu ýshin ol últqa qos tildilikti engizse jetip jatyr degendi «Tilder ajaly» degen ghylymy enbeginde tek Devid Kristal emes, әlemning tolyp jatqan ghalymdary  talay aitqan. Olar týgil qaysysy ekeni esimde joq Reseyding Qazaqstandaghy bir general-gubernatory óz qaramaghyndaghylargha «Tezdetip oryssha-qyrghyzsha  mektep ashyndar, jabayy qyrghyzdardyng tiline orys tilin aralastyryp «smesi» (qoyyrtpaqqa) jasau arqyly-aq sanasyz, jabayy qyrghyzdardy búrynghydan da sanasyz januargha ainaldyrugha bolady» depti.

Orystardyng qazaqty qyrghyz deu sebebi bylay: Resey 1592 jyly ónsheng qashqan-pysqan qandybalaqtardan kazachestvo dep atalatyndy qúrdy. Olardy jaujýrek, batyrlar, artyq tughandar dep qoltyghyna su býrkip qoydy da ózderin kazak dep ataytyn olar búl sózding qazaq degen sózge úqsastyghyna namystanyp qazaqty kirgiz dep ataugha shyqty. Keyin býkil Sibirdi basyp alyp alaqanday orys jerin keneytken de orystar Ermak dep atap ketken, kazachestvogha ataman bolghan Jarmaq degen qylmysker edi. Alashorda kósemining biri Halel Dosmúhamedov «Batys qazaqtarynyng 250 jyldyq tarihy qanmen jazyldy. Ol qandy tókken orystar» degende sol orystarynyzdyng kóbi osy kazaktar, yaghni, kazachestvo edi. Qazir solardyng úrpaqtaryna sheyin ata-babalary qazaqty qyrghan so zamandaghy kiyimderin kiyip alyp Qazaqstan qalalarynyng qaq ortasynda «al maghan ne istey alasyn?» degendey sayrandaytyn әdet shyghardy. Búdan eki jýz jylday búryn patshashyl orystyng qazaqty jong sayasatyn  Qazaqstangha kele sala kenesshil orys Kolbin qazaqtargha qos tildilikti engizu arqyly jalghastyrdy. Kolbindi qoyshy, dini bólek, tili bólek, qazaqty ghasyrlar boyy ezip-janshyp kele jatqan Reseyding ókili ghoy. Átteng dýniye-ay, Reseyden azattyq aldyq dep qazaq bayghús 25 jyl múnaydy shampansha shashqanda Kolbin jasaghan qostildilik az bolghanday «jylasang taghy isteymin» degen dóreki jigitshe óz úly ózegine teuip, endi ýsh tildilikti engizgeni ne degen qorlyq?! Qazaqtyng ýlken anasy – jeri bolsa, kishi anasy – tili, yaghny ana tili. Endeshe, sol anasynyng eteginen shyqqan jәne qolyna biylik tiygen býgingi óz sәbii birese ýlken anamdy kim-kóringe jalgha berem, birese kishi anam–tilimdi óz ýiinde kelim-ketim kópting birindey ghana qylamyn, qarsy shyqqan qandastaryma «ayaushylyq bolmaydy» dep qorqytuyna qashanghy shydaugha bolady?! Búl onyng shynymen-aq «qajet bolsa 86 jylghy jeltoqsanda, odan keyin Janaózende jasaghan qyrghynymdy qaytalaymyn.  Meni ne istesem de bәri qoldaydy. Men 25 jyldan beri Qazaq dalasynyng múnayy men basqa baylyghyn ýlestirip-aq bәrining auzyn maylap, jipsiz baylap alghanmyn dey me eken? Álde osynyng bәrine qazaqtyng anqaulyghy aiypty ma? Sirә, solay shyghar.

Óitkeni, anqau qazaqtyng arasynda әlgi biyliktegi nәn balasynyng «qazaqty ýshtildi últqa ainaldyryp әlemdegi eng bilimdi, eng ozyq últqa ainaldyrghym kelip jýr, sondyqtan sәbiylering jaryq dýniyege kózin ashar-ashpastan ýsh tilde kýlip, ýsh tilde jylap, ýsh tilde súrap túratyn bolsyn» degen qúityrqy qamqorlyghyna senip, quanyp jýrgender de az emes. Anqau qazaq  ózin basqaryp otyrghan nәn balasynyng ózi orystyn, yaghni, Reseyding yqpalynan shygha almaghanynyng kesirinen ghana ýshtildilik degendi oilap tapqanyn týsinbey  otyr. Qazir qazaqpen tili bir, dini bir ózbek, әzirbayjan, týrkimen elderi keyde qajet bolghan jaghdayda ghana aghylshyn tilin qosa qoldanady. Reseyding qúldyghyndaghy Kenes Odaghy qúlaghan boyda olar orys tilinen birden irgesin aulaq saldy. Olarda qazir orys tili ne mektepte, ne uniyversiytetterde oqytylmaydy. Sonda da ashtan qatyp, kóshten qalyp, syrt elderge Qazaqstan siyaqty jýzdegen milliard dollar bereshek bop otyrghan joq. Áriyne, qazaqtyng nәn balasy onyng bәrin bilmey otyrghan joq. Biraq ol solargha úqsap orys tilin alyp tastap qazaqsha jәne aghylshynsha jasaugha Reseyden qorqady. Ol qorqynyshtyng sebebi de kóp... Sondyqtan, analargha úqsap Qazaqstanda eng әueli qazaq jәne aghylshyn degen eki-aq til jasasa orystar oghan ne isteytinin Qúday biledi. Anqau qazaq ýshtildilik úrpaghymyzdy úshpaqqa shygharu ýshin jasaluda, biz kóp til bilsek, jerdegilerding bәrinen ozyp  ketemiz dep oilaydy. Al,   25 jyldan beri ózin emes ózge ataulyny tóbesine kóteruge tәrbiyelengen jastargha bәribir. Aytpaqshy, qazaqty mәngýrttendiruding búl sayasaty sonau 1991 jyly-aq bastalghanyn  qazaq sol kezde angharmay qaldy. Sol kezde-aq «Búl jer – tek qazaq jeri emes, ózgelerding bәrine ortaq, sondyqtan Qazaq Respublikasyn endi Qazaqstan Respublikasy dep atayyq» degen de jәne sol qasiretti úsynysyn jýzege asyrghan da sol kezdegi jas Aljastar bolatyn. Dýniyejýzilik  lingvistikada joq resmy til degen tildi oilap tauyp, orys tilin kópshilik qoldanatyn resmy tilge, qazaq tilin qaghaz jýzinde ghana qalatyn memlekettik tilge ainaldyrghan da solar  edi. Arada 25 jyl ótkende «orysshagha qazaqsha jauap bergenderdi qylmystyq jauapqa tartu kerek dep jýrgender de, ýshtildilikti qoldap qol shapalaqtap jýrgender de solar. Qazir Qazaqstanda resmy til orys tilining qasynda qazaq tili taudyng etegindegi tóbeshik siyaqty bop qalghanyn mynadan-aq angharugha bolady. Sonau Kenes zamanynda Qazaqstanda túratyn koreyler týp-týgel qazaqsha biletin, qazaqsha sóileytin. Nemisterding kópshiligi «qazaqshany qatyramyz ghoy, qazaqsha aita berseyshi» deytin. Al úighyr bauyrlarymyz she? Olardyng keybiri, tipti qazaqpyz deytin edi ghoy. Býginde she? Býginde qazaqsha sóileytin koreydi anda-sanda bolmasa «emge tappaysyn». Nemister de birynghay orysshagha kóshti deuge bolady. Al  úighyr bauyrlar she? Álde qazaq-aljekenderden júqty ma qaydam olardyng da orysshasy basymdau, biraq  olarmen  emin-erkin qazaqsha da, úighyrshany aralastyryp ta sóilese beremiz. Ózbek aghayyndar she? El basqarghan nәnderining ózin bala kezinen eshqashan dinin, tilin dýniyanyng eshqanday mal-mýlkine satpaytyn etip tәrbiyeleytin netken sanaly halyq desenizshi! Qazir Qazaqstanda túratyn ózge últtardyng ishinde qazaqshany eng kóp paydalanatyndar da sol ózbek aghayyndar. Ony aitasyz-au, parlamentte deputat bolyp jýrgende oryssha sambyrlap túrghan qazaq ministrlerine ornynan úshyp túryp, «Au ainalayyndar-au, qazaqsha sóilesendershi!» dep aiqay salatyn da, memlekettik qújattardy, zannamalardy qazaq tilinde jazayyq ta dep shyryldaytyn da jalghyz ózbek  R.Halmúratov edi-au. Qazirgi parlamentte endi ol da, onday til janashyry da joq!

Atam qazaq búdan jýzdegen jyl búryn «Synyqtan basqanyng bәri júghady» degen. Búl qay nәrse de úrpaqtan-úrpaqqa qanmen taraydy, yaghni, túqym qualaydy degen sóz. Ataqty akademik Vavilov keyin ony genetika ghylymynda dәleldep edi Kremlidegi Resey basshylarynan bastap auzynan mahorka men samogon sasyghan mújyqtar ortagha alyp basyn daugha qaldyrdy. Ayaz by men hanmyn dep aq ordada shirenip otyrghan hangha sen jeti atannan han emessin, nan pisiretin naubaydan tughansyng deydi. Onysyn hannyng jasap otyrghan is әreketine qarap-aq dәledep beredi. Túqym qualaushylyq, yaghni, genetika ghylymy qazaqta ejelgi zamanda-aq damyghan ghylym ekenin sodan-aq bayqaghaysyz. Óz basymnan ótkergen bir mysaldy aitayyn. KazMude oqyp jýrgen kezim. Kanikulda Shalqargha kelip, imandy bolghyr Aytqaly Berdeshov degen qúda-aghama kórisken sayyn «Ou, syn slavnogo Jahayma» dep kýledi. Ishimnen osy kisi meni keketip qoymady-au, bir kýni betime qaray almastay qylamyn ghoy dep yzalanyp jýretinmin. Taghy birde sol kisi әlgi sózin qaytalaghanda «ýp-ýlken kisisiz, nemenege...» dep qattyraq kettim. Sonda marqúm: «Áy sen óitip qyzbalanba! Men saghan nege olay deytinimdi aityp bereyin» dedi. Tyndadym. – 1913 jyly Romanovtar túqymy patsha bolyp otyrghanynyng 300 jyldyghyn toylapty. Oghan qazaqtyng nebir marghasqa biyleri men bolystary shaqyrylady. Solardyng ishinde sening Jaqayym atannyng bir myrzasy da bolyp, olardyng kópshiligi orys patshasynyng qysqa ghana qabyldauynda taqtyng aldynan tizbektesip bas iyip ótip jatady. Kezek әlgi Jaqayym atannyng balasyna kelgende ol basyn iymey qalt túra qalypty. Patshanyng ainalasynda túrghan shendilerding biri «Ey poklonisi! Poklonisi gosudaru!» dese ol «Mne nelizya!» depti. Orystar «pochemu, pochemu nelizya?» dep shuyldap jatqan kórinedi. Sonda janaghy myrzanyng aitqany «Potomu chto, ya syn slavnogo Djahayma» degen eken. Sen qayta soghan maqtanbaysyng ba?!-dep edi. Múnyng bәrin nege aityp otyrsyng deysiz be? Sebebi, qazir qazaqtan ýshtildi últ jasap,  eng bilimdi, eng aqyldy, eng ozyq últ qyp әlem halqynyng aldyna shygharamyz degen sayqalizmdi oilap tapqandardyng kópshiligi әkeleri men atalary kóktegi emes Kremlidegi «qúdaylaryna» qúlshylyq etip ómirden ótkenderding býgingi úrpaqtary. Olardyng әkeleri men atalary qytaygha da, jonghargha da emes orysqa qúl bolghan. Qúldyq minez túqym qualaydy degenimiz osy!

Jetpisten assang da es kirmey mýlde,

Últynmen birge jylap, kýlmey birge,

Ózindi de kýn deseng de,núr deseng de

Qalasyng qangha singen qúl keypinde,-degen óleng de bar.  Naubaydyng balasy han bolyp jarytpaytynyn Ayaz by babamyz dәleldep bergen. Qúday saqtasyn, bir kýni әkesi orystyng shóbin shauyp, qorasyn tazalaghan jәne ózi sony maqtanysh tútatyn adam patsha bolsa qayter ediniz?  Biraq biylik basynda әkeleri Kremlige qúl bolghan teksizder kóp eken   dep býkil qazaq halqy bodandyqqa kóne qoymas. Býgingi qazaq eng әueli mynany esten shygharmasa eken: kez-kelgen últ jer betinen joyylyp keter aldynda ol qos tilde sóiley bastaydy da birte-birte ana tili әbden shúbarlanyp mazaqy til derlik kýige týsedi. Sóitip, uaqyt óte kele ol últtyng ózi joyylady. Qaytalap aitar bolsaq, qazirgi otyrghan qazaq basshylyghy kórshiles respublikalargha úqsap orys tilin alyp tastap tek aghylshyn tilin ghana qaldyrugha orystardan qoryqqannan ýsh túghyrly til degen bәleketti oilap tauyp otyr. Putinning Astanagha kelgen sayyn «bizding aqparattyq kenistigimiz ortaq boluy kerek» degeni olargha berilgen búiryq siyaqty. Jer betinde birneshe tilde sóileytin adamdar (poliglottar) bar. Biraq bala-shaghasymen, nemerelerimen qosylyp birneshe tilde sóileytin últty alty әlemdi sharlap, tórt múhittyng týbine sýngiseniz de tappaysyz. Búl biylik basyndaghylardyng qarabasynyng qamy ýshin qalyng qazaqty qúrbandyqqa shaluy, yaghni, biz ketkesin topan su qaptasa da bәri bir degen sóz. Qazaq biyligining jәne olardyng Mәskeudegi qojayyndarynyng tilimen aitqanda «Posle nas hoti potop!» degen sóz. Patshalyq jәne kenestik Resey  basqaryp túrghan kezde 90-nan astam últ osylay joyylyp ketti. Býginde 150 millionnan astambyz dep jýrgen orystar solay joyylyp, ózine sinip ketken últtardyng esebinen kóbeyip otyr. Ol qostildilikting úsaq últtargha emes orysqa tiygizgen paydasy. Sondyqtan, úrpaghyn aman saqtap qalghysy kelgen qazaq Jer-anasyn jattyng qolyna on jyl týgil on kýnge de jalgha beruge qalay qarsy kýresse, Til-anasyn da jat tilderding kólenkesinde qaldyrmau ýshin solay kýresui kerek! Bar-joghy 43 jyl ghúmyr keshken ghúlama shayyr Ábubәkir Kerderi «tili ekeuding –dini ekeu», «Bismillah dep sóilesem tilge jәrdem bere gór, til jaratqan Jalalym, Jangha jәrdem bere gór, jan jaratqan Jalalym»-depti. 

Ánebir joly, «Núr Otannyn» basshysynyng orynbasary Múhtar Qúl-Múhammed myrza jer turaly pikirtalas kezinde de jalma-jan ýshtildilikting «paydaly» ekenin sóz arasyna qystyra salyp, ony dәleldeu ýshin jasy 60-qa jaqyndap qalghan bir aqynnyng óz betimen aghylshynsha ýirenip alghanyn mysalgha keltiripti. Qazir sol aqyn bizben sóilesip otyryp ta, internet saytqa salghan pikirine de bir-eki auyz aghylshyn sózin aralastyryp  maqtanatyndy shyghardy. Áriyne, jylyna әldeneshe mәrte ne Angliyagha, ne basqa bir elge shyghyp túratyn oghan aghylshyn tili kerek bolsa bolghan da shyghar. Al býkil qarataban, qitaban qazaqtyng kózin endi ashyp, bauyryn endi kótergen sәbiyining ýlbiregen miyna ýsh til qúi kerek, sonda olar әlemning aldyna týsedi deu әri sol sәbiylerding densaulyghyn qúrtu, әri qazaqty últsyzdandyrudyng jymysqy tәsili. Ilim-bilimi asyp-tasyp, Qúday basyna baq qondyruy ýshin endi aghylshyn tilin bilu ghana qalghan bolsa, ol bala 18-den asqasyn da ýirenip alady ol tildi.

Qabyldasanyz da, qarsy bolsanyz da óziniz biliniz. Biraq bizding oiymyzsha býginde 70 payyzdan astam qazaq túrsa da kóp últty memleketpiz, búl tek qazaqtyng jeri, qazaqtyng eli emes, 130-dan astam últtyng jeri dep qazaqty ózgelerding aldynda túqyrtyp  qoyghany az bolghanday onyng sәbiylerin kózin ashpay jatyp ýshtildilikpen miyn atala qylu qazaqty búratola joidyng eng onay tәsili ekenin týsineyik. Búghan jol bermeyik!

Myrzan KENJEBAY, aqyn

Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng mýshesi

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1467
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5387