Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 5827 0 pikir 1 Mausym, 2009 saghat 05:20

Kino týsiru – erikkenning ermegi emes

Janabek Jetiruov, kinorejisser: Qazir kóshedegiler de kino týsiretin boldy

Janabek Jetiruov, kinorejisser: Qazir kóshedegiler de kino týsiretin boldy

Otandyq kino salasynyng birneshe mamany әlemge әigili Gollivud kinostudiyasynda bilim alatyn boldy. Búghan «Qazyghúrt» kinostudiyasynyng diyrektory Sәbit Ábdihalyqov pen «ALD kapital grupp» produserlik ortalyghynyng basshysy Azamat Áshimov siyaqty adamdar barmaqshy. Qazaq kinosynyng kósegesin kógertuge osynday qadamdar kerek pe?
– Qazir kinostudiyagha kelgen jana basshylyq qazaq kino ónerin jana bir sapagha kóteru ýshin qolda bar mýmkinshilikting bәrin paydalanyp jatyr. Qanshama jyldardan beri qordalanyp qalghan kinomamandary mәselesimen ghana emes, sonymen qatar, kinostudiyany tolyq tehnologiyalyq prosesti ayaqtaugha mýmkindik beretin jabdyqtarmen qamtamasyz etudi de qolgha aldy. Yaghny biz endi dybys jazu ýshin Mәskeu,Praga dep el aralap jýrmeymiz. Kinogha bólingen aqsha tolyq studiyada qalady.  Gollivudqa ketken azamattar turaly aitatyn bolsaq,olardy iriktegen komissiya mýshelerining arasynda men bolghan joqpyn. Sondyqtan olardyng qabileti men mýmkinshilikteri turaly eshtene aita almaymyn. Shyn kino mamany bolyp shyghu ýshin bir ay jetkiliksiz, al rejisser ne ssenarist bolu ýshin adam ómir boyy dayyndaluy kerek. Gollivudqa ketken segiz adamnyng ishinen,eng bolmaghanda eki adam shyn maman bolyp oralsa, onda olargha júmsalghan aqsha men esepsiz enbek dalagha ketpegeni dep aitugha bolady.
Kino týsiru – erikkenning ermegi emes. Kәsiby dengeyde oqyghan azamattar ghana filim týsiruding jauapkershiligin sezinedi. Qazir kinomamandyghynan mýldem mahúrym adamdar da kino týsirip jýr. Al olar ózderining ne jasap, ne qoyghanyn da jetkizip aita almaydy. Olar  halyq kórip jatyr degen sózdi jeleu etip, ózderine aitylyp jatqan syn eskerpeni qúlaghyna da ilgisi kelmeydi..Halyq kórgenning bәrin kino deytin bolsaq, onda Gollivudke adam jiberip oqytudyng qajeti qansha. Qazir kino bar elde qym- quyt tirshilik bar, qoghamdyq qozghalys bar elde kino bar degen úghym qalyptasqan.Sondyqtan elimizde bolyp jatqan ózgerister kino ónerinde kórinis tabatyny sózsiz.
Qym-qighash kino ónerining qiyndyghy nede?
–Jazushygha óz oiyn aityp jetkizu ýshin qalam men qaghaz kerek, suretshige boyau,kompozitorgha aspap,al rejisserge qarjy kerek. Sening jýreginde bir tylsym dýnie buyrqanyp jatsa da ony basqa adamdardyng qoldauynsyz jaryqqa shyghara almaysyn, qolynnan týk kelmey, janyndy shýberekke týiip otyrasyn. Filim  týsirude rejisserding kórip boljap otyrghan әlemin  basqa eshkim kóre almauy mýmkin.Ony surettep beruge sóz jetpeydi. Mәselen sen keremet ssenariy jazasyng da kórkemdik keneske aparasyn. Kórkemdik kenes saghan «mynauynnan eshtene shyqpaydy» deydi. Ne deysin, 12 adamgha qarsy shygha almaysyng ghoy.  Mening «Aqqyz» degen kinojobamnyng da taghdyry solay boldy. Ýsh jyl boyy diyrektorgha da, kórkemdik keneske de kórsettim. Bәri de: «Joq, búdan kino shyqpaydy, búl mistika, filimning bolashaghy búlynghyr» degen siyaqty әngime aitty. Degenmen, Qúdaygha shýkir, qazir әdeby talghamy joghary, kino salasynan habary bar, qazaqy dýniyetanymy meylinshe tereng azamat Ermek Amanshaev  meni týsinip búl jobanyng bolashaghyna senimmen qarap, kómektesuge uәde berdi.

 

 

Qazaq kórermeni týri sary, kózi kók adamdardy kóruden jalyqty

Siz týsirgen filimder ózge rejisserlerding tuyndylarymen salystyrghanda nesimen erekshlenedi?
– 2006 jyly «Dýniyejaryq» atty filimim Turin festivaline qatysyp, sol jerde eng basty tórt jýldeni qanjyghasyna baylady. Sodan beri ol filim әli  tughan jerine oralghan joq, Europany aralap jýr. Al oghan kóremenderding qyzyghushylyghyn tudyryp otyrghan —  ondaghy keyipkerler últtyq bolmystaghy adamdar. Keiyipkerding minezi de psiholgiyasy da, jýrip túruy men is әreketinde qaytalanbaytyn dýniyeler bar. Ol sol  әlemdik problemalarmen ainalysady. Mysaly, qariya temirjolda jýrip óz sezimi arqyly joldaghy kemshilikterdi anyqtaydy. Búl jerdegi jol dep otyrghanymyz ol tek qana shaldyng balasy júmys isteytin  jol bóligi ghana emes, ol adamzat balasyn baylanystyratyn jol. Ol jolmen qazaq qana jýrmeydi, orys ta, fransuz da, bәri de jýredi. Qazir dýniyejýzindegi adamdar arasyndaghy qarym-qatynasqa, baylanys jasaugha shek qoyylmaydy ghoy. Sol sebepti filim útymdy shyqty. Qazaq óte kenpeyil, qonaqjay halyq deymiz. Búl filim qazaqtardyng jany  ken, jýregi aq, qabileti úshan teniz degen pikir qalyptastyrady. 
Kinotuyndyda mindetti týrde qazaqtyng bolmysyn, dýniyetanymyn kórsetu ýshin jәy etnografiyalyq dýniyelermen shektelu azdyq etedi. Biz qazaqy bolmysymyzdy kórsetu ýshin odan da terenge ýniluimiz kerek. Biyl jýzege asyram ba dep otyrghan «Aqqyz» filimining ssenariyin men qazaq dýniyesining payda boluy turaly mifologiyalyq anyzyna sýienip jazdym. «Aqqyz» degen QAZAQ degen sóz. Yaghni, biz aq qazdan jaralghanbyz, anamyz aqqu degen anyz bar. Ol anyz boyynsha Alla taghala jerdi jaratpay túryp januarlardyng ishindegi eng kiyelisi qasiyetti, súlu aqqudy jaratady.Tómende kók teniz, tóbede kók aspan sonyng ortasynda aqqu úshyp kele jatady.Qansha úshqany belgisiz, qoynyndaghy júmyrtqalarynyng salmaghy basty ma qanaty talady. Ol kók tenizding ýstine kelip qonady.Túmsyghymen óz jýnin júlyp sudyng betine úya salady.Sol jerge júmyrtqalaryn ornalastyrady.Bir júmyrtqa sugha týsip ketedi odan su astyndaghy balyqtar, al úyadan jer jәne barlyq tirshilik payda bolypty.Mine osy anyz ssenariy jazugha negiz boldy.  Búl tuyndyda mifke sengen qyz ómir sýredi. Qazirgi jaghdayda miftik sana sezimmen  ómir sýru — qorghansyzdyq.Sebebi adam men tabighat arasynda jýrip jatqan maydanda adamdar ýstem bolyp keledi.
«Jaraly sezim» men «Jetimder» filimderining rejisseri Erkin Raqyshevting mamandyghy kinorejisser emes. Qalay oilaysyz, kino týsiru isi mamandyqqa baghyna ma?
— Bizding qazaq halqynyng boyynda tumysynan payda bolghan ónerleri bar. Mysaly, aqyndyq óner, jyraulyq óner, kýishilik óner. Ata-babalardan qalghan synyqshy degen qasiyet bar. Kino — bizding tól ónerimiz emes. Ol bizge Europadan kelgen óner. Onyng boyynda  muzyka, sәulet, beyneleu, teatr óneri bar. Al, Raqyshev degening arnayy bilim almaghan azamat. Onyng boyynda qanday ruhany dýnie boluy mýmkin. Kino turaly bir kitip oqymay,ol mamandyqpen ainalysu, taygada adasyp qalghan soqyr adammen birdey.Siz ol mamandyqtan mahúrym bolsanyz, siz kimge ne aityp, kimdi nege ýiretpeksiz.Siz ózinizding quys keudenizden shyqqan shala jansar dýniyenizdi halyqqa kórsetip kórermenning qanyn soryp, qaltasyn qaghyp jýruge júmsanyz. Ol ýshin ar soty aldynda jauap beresiz.

 

 

Qazaq kinosyna qazaq akterleri týsui kerek

– Kóbinese, kinolarymyzda teatr akterleri oinaydy. Mysaly, T.Jýrgenov atyndaghy Óner akademiyasynda kino akterlerin oqytatyn kinotanu sekildi mamandyqtar bar. Bizde de aldaghy uaqytta filimderimizge taza kino akterlerin kiristiru kerek shyghar...
— Kenestik kezende  kino akterleri Mәskeuden oqu bitirip kelip «Qazaqfilimnin» shtatyna tirkeletin. Jylyna tórt-bes kino týsirilse, soghan ózimizding akterlerdi júmyldyrugha tyrysatyn. 90-jyldardan bastap әkimshilik jýie ózgerip, sol kezde payda bolghan «jana tolqyn» ókilderi ózderining filimderine kәsiby akterlerdi shaqyrghan joq. Olar óz keyipkerlerin kósheden izdedi.Mine sol dәstýr keshegi kýnderge deyin jalghasty.Áriyne búl bizding akterler ýshin ýlken tragediya boldy.Sebebi osynsha uaqyt roli kýtip sarsylyp otyru mýmkin emes edi. Akter súranysqa ie bolmaghannan keiyin ol mamandyqtan qadir ketedi. Odan keiyin jastar da boyynda talanty bolyp túrsa da akter boludy armandamaydy. Al endi «Qazaqfilim» ayaghynan túryp, jylyna on shaqty filim týsiruge mýmkindik alghanda, keybir kinotoptar rolige qajetti akterlerdi sham alyp izdep tappay jatyr.  Men de qazir  óz filimime qazaqtyng qyzyn izdep jatyrmyn. Ádemi, kózining oty bar, tәkappar, jan-dýniyesi bay bolsa deymin.  «Qazaqfilimde» akterlerding kartotekasy bar. Biraq taba almay jatyrmyz. Qazaqtyng býkil mәdeniyetin boyyna sinirgen, kókiregi kenish shal izdep jatyrmyn.
Shetelden akter shaqyrtugha qalay qaraysyz?
– Men óz filimderime ssenariydi ózim jazamyn jәne ony jazu barysynda osy keiyipkerdi kim somdaydy eken dep oilap otyramyn. Keyde belgili bir akterge arnap ta jazatyn kezing bolady. Al endi ol rolidi shet eldik bir akterge bere salu men ýshin aqylgha syimaytyn dýniye. Shetelden kelgen akter qazaqtyng jan-dýniyesin, bolmysyn  qalay kórsetedi? Onyng týri úqsaghanmen ishki dýniyesi basqa ghoy. Klassikalyq shygharmalardy oinatu ýshin shet elden akter shaqyrugha bolatyn shyghar. Al endi kinony qazaqtyng aqshasyna týsirip jatqan son, oghan  qazaq akterlerin týsirgen dúrys.
Týsirgen filimderinizding ishinde top jaryp, qomaqty jýldeni iyelengen kezder boldy ma?
— «Dýniyejaryq» filimi jiyrmadan astam halyqaralyq kinofestivaligha qatysyp jeti jýldege ie boldy. Byltyr filim Halyqaralyq Kann festivaline shaqyryldy, al jyldyng ayaghynda Shvesariyanyng Surih qalasynda ótken «Dýnie jýzi kinosy» degen halyqaralyq festivalida boldy. Búl mening kórkem filim janryndaghy alghashqy tuyndym. Al oghan deyin elimizding tarihyna baylanysty, jeke túlghalar turaly qyryqtan astam derekti filimder jasadym. Jәngir han, Mahambet, Kenesary, Abay, Jambyl, Elbasymyz jayly birneshe filim týsirdim. Qazir Túrmaghambet Iztileuúly turaly filim týsiru júmystarymen ainalysudamyn. Mausym aiynan bastap Qyzylorda,Tashkent, Búqarada   derekti filimdi týsiru júmystary jalghasady.

 

 

Ángimenizge rahmet.
Avtor Oljas Qasym   
«Qazaqstan-Zaman» gazeti 28 mamyr 2009 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377