Alash ziyalylary «Shyqsaq bir tóbede, ólsek bir shúnqyrda bolayyq» dedi jәne ómirlerining sondaryna deyin osy sózderinen taymady. Alash Orda partiyasy men ýkimeti taratylyp, qayratkerleri qughyngha úshyraghannan keyin olar kýresting basqa týrin tandap aldy. Ol halyqty aghartushylyq jolmen kózin ashyp, kýres jolyn bastap edi.

Sol uaqytta Tashkentke M.Tynyshpaev, H.Dosmúhamedov, J.Dosmúhamedov, M.Dulatov, M.Júmabaev, J.Aymauytov,  Á.Ermekov,  M.Esbolov, Q.Qojyqov syndy kóptegen  Alashorda qayratkerleri jinaldy. Memleket jәne qogham  qayratkerleri, qazaq ziyalylary, ghylym men mәdeniyetting  iri túlghalary T.Rysqúlov, S.Asfendiyarov, S.Qojanov, N.Tóreqúlov, M.Áuezov, Á.Divaev, T.Jýrgenovtey azamattar Týrkistan Respublikasynyng basshylyghynda, ghylymy mekemelerde, halyq aghartu men joghary oqu oryndarynda enbek etti. Osy kezende Qyrghyz (qazaq) Kenestik sosialistik avtonomiyalyq respublikasynyng astanasy bolghan Orynbor qalasynda A.Baytúrsynov bastaghan alashtyqtar bilim beru men mәdeniyet salalarynda qyzmet jasady. Barlyghy derlik gazet-jurnaldar shygharyp, oqulyqtar jazdy. Úly múrat jolyndaghy kýres týri men sipatyn ózgertip, jalghasa berdi. Biraq әbden ornyqqan Kenes ýkimeti olargha uaqyt ta, mýmkindik te qaldyrmady.

1920 jyly Alash Orda ýkimeti qúlaghannan keyin, Alash kósemi Á. Bókeyhanov óz jaqtastaryna arnap ýndeu tastaydy. «Biz jenildik, biraq últtyng sanasyn oyatyp, mýddesin qorghauymyzdy bir sәtke de toqtatpauymyz kerek . Ol ýshin, bolisheviktter partiyasynyng qataryna ótip, Kenes organdaryna júmysqa kirip, kýresimizdi  astyrtyn jýrgizuimiz kerek», - deydi. Osydan keyin Alash Orda ýkimetining mýsheleri men olardyng ústanymyn  qoldaytyn jaqtastary  Kenes ýkimetine týrli qyzmetke kiredi. Al olardy osy qyzmetterge tartqan N.Núrmaqov, T.Rysqúlov, S.Seyfullin syndy Qazaqstandaghy Kenes ýkimetining basshylyghyndaghy últ qayratkerleri, jana tolqyn sayasatkerleri bolatyn.

Qazaq ziyalylarynyng sol kezende  Qyzyl imperiya ortalyghynyng sayasaty kesirinen últtyq memleket qúru jolynda Alash Orda ýkimeti men partiyasyn qúrghandar  jәne  bolisheviktik partiya men sosializm iydeyasyna sengen qayratkerler arasynda sayasy kózqarastaryna qaray eki jikke bólingen edi.

Bir anyghy olardyng jeke bas arazdyghy bolghan joq. Bolsa ol últtyng bolashaghy jolynda, qazaq memlekettiligi men el qamy jolynda әrtýrli kózqarasta bolghan shyghar. Tandap alghan joldary әrtýrli bolsa da, maqsattary bir edi. Sondyqtan qalay da birigu kerek ekenin uaqyt óte kele bәri de týsindi. Ásirese 1928 jyly bastalghan baylar men orta taptyng mal-dýniyesin konfiskasiyalau men sharualardy újymdastyru atty nauqany 1931-1933 jyldardaghy halyqty jalmaghan ashtyqqa úlasqanda qazaqty últ retinde joyatyn sayasat ekenine kózderi jetken qayratkerler eldi aman alyp qalu әreketine kóshti. Osynday jaghdaylar olardyng týpkilikti biriguine alyp keldi.

Búl әreketterin  olar jasyryn jýrgizdi me, ashyq jýrgizdi me, anyghy olar búghyp qalghan joq, tize qosa qimyldap eldi birjola qyryludan saqtap qaldy. Ashtyq jaylaghan jyldary Ahmet Baytúrsynov «Aq bolsyn, qyzyl bolsyn bәrbir, men tek qazaq últynyng mýddesin qorghaytyn mamleketti jaqtaymyn»,- dep atqa qondy. 

El basyna tóngen zúlamattan qútylu jolynda birikken últ qayratkerlerining әreketin Kenes imperiyasynyng diktatorlary konrrevalusiyalyq úiym dep baghalady. Ony olar 1937-1938 jyldardaghy qandy repressiya jýrgizgende últ qayratkerlerining kózin jong kezinde basty aiyp retinde taghyp, sheber paydalandy.

O.Jandosovtyng NKVD tergeushilerine bergen jauabynan

Protokol doprosa obvinyaemogo Djandosova Uraza Kakimovich, 1899 goda rojdeniya, urojenes Kaskelenskogo rayona, Alma-Atinskoy oblasti, kahah, grajdanin SSSR, obrazavanie srednee, slujashiy, byvshiy chlen VKP (b) s 1918 goda. Byvshiy Predsedateli Alma-Atinskogo oblispalkoma.

V: Vy zayavili, chto namereny dati otkrovennye pokazaniya o svoey kontrrevalusionnoy deyatelinosti, kak chlena antisovetskoy Kazahskoy nasionalisticheskoy organizasiiy.

Chto Vy mojete pokazati?

(ýzindi) 

K 1925-1926 g.g. gruppirovki, kak organizasionnaya forma, prikrytie y sredstvo nasionalisticheskoy raboty, ischerpaly svoy vazmojnasti. Vsem hodom boriby byl postavlen vopros o blokirovaniy nasionalisteicheskih gruppirovok, o peregruppirovke sil y o novoy stupeny organizasiy antisovetskoy deyatelinostiy.

K etomu vremeni, v svyazy s zadachami, postavlennymy Sovetskoy vlastiu po voprosu o sovetizasiy aula, byla naydena iydeologicheskaya osnova bloka. Ona zakluchalasi v protaskivaniy nasionalisticheskimy grupirovkamy burjuazno-nasionalisticheskoy liniy v vaprosah zemleustroystva, korenizasiy gosudarstvennogo apparata y nasionalinoy kulitury. Osnovnym je oselkom, na kotorym soshlisi nasionalisticheskie gruppirovki, byl vopros o zemle.

Ishodya iz burjuazno-nasionalisticheskoy tochky zreniya v voprose ob interesah nasiy voobshe, t.e. bayskoy tochky zreniya Hodjanov y ya vydvinuly konrrevalusionnyy prinsip ocherednosty zemleustroystva, chto doljno bylo oznachiti, vo-pervyh, pervoochrednoe y preimushestvennoe pravo Kazahov-baev na zemlu i, vo-vtoryh, prekrashenie perenaseleniya izvne v Kazahstan. 

Dlya uspeshnogo provedeniya etoy kontrrevalusionnoy liniy Hodjanov, Ya y Asfandiyarov dogovorilisi s nasionalistamy drugih gruppirovky Nurmakovym, Orynbaevym, Aliybekovym, Karatleuovym, Djamanmurunovym, Kenjinym, Djantleuovym ob edinom mneniy po etomu koordinalinomu dlya Kazahstana togo vremeny voprosu.

V rezulitate na V-y kraypartkonferensiy v 1925 godu vse nasionalisticheskoe gruppirovky vystupaly po etomu vaprosu edinym frontom.

No k blokirovanii uje podoshly so vseh staron. Vnachale proyeshodil sgovor mejdu gruppirovkamy bolee krupnogo masshtaba. Tak, napriymer, pry aktivnoy deyatelinosty Kulumbetova obiedenilisi rukovodiytely gruppirovok Zapodnogo Kazahstana, Kustanaya, Aktubinska y Adaya, toje samoe proizoshlo sredy nasionalistov Petropavlsk, Akmolinsk y Semipalatinska, takje v Semiyrechie y Syr-Darie. Nakones, ne v smysle periodizasiy po vremeni, proyshodit sbliyjenie y blokirovaniye  mejdu rukovotstvom nasionalisticheskih gruppirovak. Vedushey y organizuishey figuroy pry etom byl Nurmakov Nygmet, vokrug kotorogo obiedenilisi vse nasionalisty. V roly rukovodiytelya ego priznavaly Mendeshev, Seyfulliyn, Kenjiyn, Sultanbekov, Aliybekov, y Murzagaliyev, tak skazati vse ottenky nasionalisticheskih gruppirovok. Krome togo, u Nurmakova byly naybolee solidnye alash-ordinskie svyazy v liyse Bukeyhanova Alihana, Ermekova y Gabbasova.

S Nurmakovym ya sblizilsya na pochve sovmestnyh vystupleniy po voprosam obsujdavshimsya togda   na Buro Kraykoma  y byvaya, na ustraevaemyh im konspirativnyh soveshanie sostoyavsheesya u nego na kvartiyre.

Na etom soveshaniy uchastvovaly Togjanov, Masanov, Utekiyn, Gatauliyn, Kulubaev y drugie nasionalisty, v tom chisle 4-5 chelovek, kak mne pomnitsya, iz Semipalatinska y Karkaralinska.

Na etom soveshaniy vystupleniya Nurmakova nosily antisovetskiy harakter, byly napravleny protiv rukovotstva  Kraykoma  iv nih Nurmakov prizyval prisustvuishih «ne dratisya» mejdu soboy y vesty boribu protiv partiy edinym frontom. Drugie prisutstvuishie nasionalisty (Ya – Jandosov, Togjanov, Kulubaev) v svoih vystupleniyah s nim solidarizirovalisi», - deydi.

Repressiyanyng qandy shengeline týsken arystarymyzdyng tergeu kezindegi qújattaryn jaryqqa shygharyp jýrgen tarih ghylymynyng doktory, derektanushy  B.Nәsenov ózining boljamdarynda bylay deydi: «Jogharyda aitylghandardy NKVD tergeushileri erterek dayyndap aghalarymyzdy úryp-soghyp esterinen tandyryp, endi myna qaghazdargha qol qoy dep zorlyqpen qoyghyzghan degen oidy kóptegen tarihshylar, әdebiyet qayratkerleri aitady.

Múny úrdy-soqty, qinady degenge qosylamyn. Biraq dәl osynday sauatty jauaptardy tergeushiler dayynday almaydy. Mening oiymsha aghalarymyzdy aiandyqpen úryp-soghyp, artynan birneshe kýn qolyna qalam,qaghaz berip jazghyzuy mýmkin. Búl aghalar endi ne bolsa ol bolsyn dep ózining oiyndaghy jýrgen tamasha armandaryn da osy qaghazdar arqyly bizge qaldyrghan bolar». [1]

N.Núrmaqov Qazaqstannyng ýkimet basshysy bolghan jyldarda Mәskeudegi Qazaqstannyng Ókilettigin basqarghan belgili qayratker Ábilqayyr Dosov tergeude bergen jauaptarynda: «1929 jyly Mәskeudegi marksizm kursynda Qazaq AKSR Halyq Komissarlary Kenesining búrynghy tóraghasy Nyghmet Núrmaqov oqyp jatty. Men ol kezde BOAK Prezidiumynyng mýshesi, әri hatshysynyng orynbasary bolyp isteymin. Núrmaqovpen aiyna eki-ýsh ret kezdesip túrdym. Kóbinese onyng ýiine men baratynmyn. Sebebi mening Almatyda isteytinderding eshqaysysymen jeke baylanysym bolmaghandyqtan, bizdikine eshkim kelmeytin. Al onyng ýiinde qashan bolsyn Qazaqstandyq qyzmetkerlerining bireu-mireui, tipti Mәskeuge issaparmen kelgen Halkomdargha sheyin kezdestiruge bolatyn.                                                                        

1930 jyldyng qantarynyng ayaghynda bolghan bir kezdesude Núrmaqov: “Qazaqstanda masqara asyra silteushilikter, bassyzdyqtar oryn aluda” dedi. “Audandardaghy qazaqtar asharshylyqtan shybynday qyrylyp jatyr. Ontýstikte jәne Almaty oblysynda is mynaghan deyin jetken. Qystygýni qazaqtargha bir jerge ýy tiktirip, bәrin nómirlep, әr kóshege partiya kósemderinin, sonyng ishinde Goloshekinnin, Qúramysovtyn, Isaevtyng esimderin bergizgen,” – dedi. Osyny estigende ashugha bulyghyp, partiyanyng Ortalyq Komiytetine (OK) habarlayyq degen úsynys aittym. N.Núrmaqov myrs etip kýldi de “Odan eshtene shyqpaydy. Saghan sene qoyar deymisin. Eger OK-gha jazsan, ondaghylar әueli Goloshekinnen súraydy, al ol qazaq emmigranttary bizdegi qiynshylyqtardy әsirelep kórsetip otyr, júmys isteuimizge kedergi keltirude dep jauap beredi de, taghy da keminde jarty jyl qyzmet isteydi”,- dedi. Búghan qosa, Qazaqstandaghy zansyzdyqtar men zorlyq-zombylyqtar turaly faktiler jinastyryp jatqandyghyn, jinap bolghan song ghana OK-gha habarlaugha bolatynyn aitty». [2]  

Búl kezde tәrkileu men újymdastyrugha qarsy qazaq dalasynda kóterilister búrq ete qaldy. Shynghystaudaghy, Shúbartaudaghy, Abyralydaghy, Sozaqtaghy, Sarysudaghy, Qaraqúmdaghy, Yrghyzdaghy, Manghystaudaghy, Batpaqqaradaghy t.b. jerlerdegi kóterilisterding artynda sol kezdegi últ qayratkerler túrdy degen de boljamdar bar.

«T.Rysqúlov», «Asharshylyq», «T. Jýrgenov» atty  derekti filimderding avtory, rejisser E.Raqyshev ózining súhbatynda Kenes ýkimetine qarsy kýresken elimizdegi astyrtyn úiym turaly, «Búl úiymgha әigili Alashordashylar men basynda Kenes ýkimetin qoldap, keyin odan qatty týnilgen Túrar Rysqúlov bastaghan últ qayratkerleri  kirgen jәne sol kezdegi kóterilisterdi de úiymdastyrghan», -  deydi.

Mysaly, T. Jýrgenov ózin qazaq últshyldarynyng úiymyna Súltanbek Qojanov kirgizgenin aitady. S. Qojanovtyng «Halyq qasiret shegip últymyz joyylyp ketu aldynda túr. Sondyqtanda últty saqtap qalu ýshin últshyl azamattar astyrtyn úiym qúrdyq»,- degenine T.Jýrgenov: «Ózekti jangha bir ólim. Halqym ýshin tiktim basymdy bәigege. Men de sendermen birgemin dep jauap berdim»,- deydi. Múny  Jýrgenov óz qolymen jazghan. Biraq men múny NKVD jendetteri úryp-soghyp jazdyrghan shyghar dep, Qojanovtyng isin aldyrdym. Ol da osy әngimeni rastaydy. Men búghan da senbey, Úzaqbay Qúlymbetovting isin aldyrtyp, osy jayytty qaradym. Qúlymbetov ol kezde úiymnyng Almatydaghy bólimin basqarghan. Ol bergen jauabynda Jýrgenov shyndyqty aityp otyrghanyn aitady. Sodan song úiymnyng basynda túrghan T. Rysqúlovtyng isin qaradym. T.Rysqúlov  Jýrgenovti úiymgha Qojanov kirgizgenin aita kelip, T.Jýrgenovke Qaraqúmdaghy kóterilisti úiymdastyrugha ózi jeke tapsyrma bergenin aitady.

 Sol jyldary qazaq dalasynda 370-tey irili-úsaq kóterilister bolghan.  Ol kóterilisterding negizi últshyl qayratkerlerimizding astyrtyn is-әreketining arqasynda úiymdastyrylghan. Sol 1930 jyldary  T. Jýrgenov Ózbekstanda halyq komissary bolyp istegen. Ákesi Qara, bauyrlary Dosjan, Qosjandar arqyly Qaraqúmdaghy kóterilisti astyrtyn qoldap otyrghan. Yrghyzda bolghan kóterilisting artynda Ú. Qúlymbetov túrghan. Sozaq kóterilisin basqarghan Alashordashy Sәrsenov tikeley S.Seyfullin men aqyldasyp, núsqau alyp otyrghan. Aqsu, Abralydaghy  kóterilister de astyrtyn úiymnyng úiymdastyruymen bolghan. Tergeu barysynda NKVD tergeushileri T.Rysqúlovtan «Sender sonda nashar qarulanghan kóterilisshilermen Kenes ýkimetin qúlatamyz dep oiladyndar ma?» dep súraydy.  T.Rysqúlov: «Joq, biz jenemiz dep oilaghan joqpyz. Biraq Mәskeuding ozbyrlyq sayasatyna qarsy jer-jerde narazylyqtar, kóterilister bolyp jatqanyn kórgen Ortalyq ózining qateligin týsinip, baghytyn ózgerter dep oiladyq», - deydi. [3] 

Újymdastyru men salyq saludyng shekten shyghuy, el arasyn jaylay bastaghan asharshylyq sebepterinen bastau alghan kóterilisterding biri Abyraly kóterilisi haqynda jazylghan zertteu enbekterinde  Abyraly kóterilisi turaly arnayy zertteu jýrgizgen tarih ghylymdarynyng doktory, derektanushy  Bolatbek Nasenov aghamyz  kóteriliske baylanysty barlyq arhiv qújattaryn jaryqqa shyghardy.

Arhivtegi  NKVD- ning tergeu qújattarynda kuәlәrding aituynsha №10 auylda bolghan jinalysta halyq aldynda kolhoz mýshesi Ybyray Jәkishov bylay degen: — Kenes ýkimeti halyqty aldady. Baylargha ghana salyq salamyz dep edi. Al shyndyghyndy ortasha sharua men kedeylerdi de ayaghan joq. Endi kózderiniz jetti. Kenes ýkimeti «jyrtqyshtar». Tapsyrghan maldarynyzdy qaytaryp alynyzdar.

 El arasynda Kenester ýkimeti qúlady , Alashordashylar jaqynda elge kelip kóterilisti ózderi basqarmaq degen qauesetter taraghan. Ár auyldaghy kóterilishshilerdin  jospary boyynsha barlyghy bir tudyng astyna birigip, audan ortalyghy Abyralyny alyp, Shynghystaulyqtarmen birigip aldymen Znamenkany( Qarasu) talqandap Semeyge qaray jýrmekshi. Semeyde qaytadan Alash Orda ýkimetin ornatu maqsat bolmaq. Birinshi bolyp №12 auyl men №14 auyl Úzynbúlaqtyqtar birigip aldymen koperativterdi talqandap salyq týrinde ótkizuge dayyndap qoyghan astyq pen basqa da zattardy taratyp alghan. Sodan keyin Úzynbúlaq auylynda qúrylghan «Sәule» kolhozyn talqandap barlyq mal men jylqylardy taratyp alghan. Miniske jaraytyn attardyng barlyghyn bólip Semeyge jasalmaq shabulgha dayyndala bastaghan. Auylkenesining tóraghasy men audandyq atqaru komiytetining ókilin tútqyndap olargha kóterilisshilerge qosylu turaly talap qoyyp bosatady. Kóterisshiler aq tu kóterip shyqqan. Tuda Lә Illaha Illallah degen jazu bolghan.

OGPU-ding anyz-aqiqaty aralas mәlimetteri újymdastyrugha qarsy bolghan kóterilisterdi Alashordalyqtarmen, sol kezde biylikte bolghan qayratkerlermen baylanystyrady. Mysaly Abyraly kóterilisin aiqyn mysal bola alady. Búghan sebep joq emes. Atap aitar bolsaq «Alash qozghalysynyn» óristeuine keng jol ashqan 1905 jylghy Álihan Bókeyhan men Jaqyp Aqpaev úiymdastyrghan Qarqaraly petisiyasy bolsa, sol aituly sharagha ýn qosqandardyng ishinde Abyraly ónirining abyroyly azamattary da kezdesedi. Olar tómendegidey:

1.  Abyraly bolysynan: Músa Qúlbaev, Sýleymen Qoysoymasov

2.  Aqbota bolysynan: Jýsip Qúlbatyrov, Bektibay Botabaev

3.  Bórli bolysynan: Tolmúhamet (halyq «Toqmet qajy» dep ataydy) Altyntoriyn, Raqiya Satpaev

4.  Degeleng bolysynan: Kerimhan Tólebaev, Tyshqanbay Qashaqov

5. Temirshi bolysynan: Sekerbay Qanghojiyn, Ospan Janghabylov.

Jogharyda esimderi atalghandar baylyghy men bedeline qosa, ziyaly, jana zamannyng byghytyn anghara biletin azamattar bolghan. 1918 jyly Alash Orda ýkimeti Orynbordan Semeyge kóshirilgende jәne sol jyldardaghy Azamat soghysy kezinde Alash Orda qayratkerlerining Shynghystau jәne Abyraly ónirlerining auqatty azamattaryna arqa sýiegendigi naqty derekterden belgili. [4]

Alayda 1931 jylghy Abyraly kóterilisine Alashordalyqtardyng yqpaly boldy ma? – degen zandy súraq tuyndaydy. Múnday súraqtyng tuyndauyna týrtki bolghan mәseleler – kóterilisshilerding  tergeu prosesi kezinde bergen jauaptary ekendigi anyq. Mәselen, B. Nәsenovtyng «Abyraly kóterilisi» kitabynda jariyalanghan qújattarda halyqty atqa qondyru ýshin jýrgizilgen ýgit-nasihat júmystary erekshe nazar audartady. Múraghattan alynghan IIHK (NKVD) tergeu qújattarynda bylay delingen: №10 auylda bolghan jinalysta halyq aldynda kolhoz mýshesi Ybyray Jәkishov: – «Kenes ýkimeti halyqty aldady. Baylargha ghana salyq salamyz dep edi. Al shyndyghyndy ortasha  sharua men kedeylerdi de ayaghan joq. Endi kózderiniz jetti. Kenes ýkimeti «jyrtqyshtar». Tapsyrghan maldarynyzdy qaytaryp alynyzdar» degen. 

Sonday-aq, Baymaghambetov Qadaudyng ( 32 jasta, әkesi tәrkileuge ilingen Búghybaev Baymaghambetting úly) bergen jauaby bar:

- Jәkishev Ybyray bylay dedi. «Sovet ýkimeti qúlady. Semeyden maghan Salyqbaev Raqymjan keldi. Alashordashylar Shynghystaudyng baylary Shaymardan Ahmetjanovpen, Ahmetov Alhamjannyng atasy Jaqyp jәne Ábish Rysqúlovtarmen kezdesedi. Semeyden Alash Ahmetjanov kelip kóterilisti basqarady».

 Ayyptalushy Baltaqaev Qauqarbek (27 jasta,  Abyraly audany №6 auylynan, baydyng balasy. Mamandyghy múghalim, ýilengen, otbasynda 5 adam. Búryn isti bolmaghan) tergeu barysynda mynaday mәlimet beredi:

  – Qantar aiynyng basynda Abyraly audanyna  Semey qalasynan 1928 jyly mal-mýlki tәrkilengen bay Músabekov Esimbek keldi.  Jolda ol  Abyraly audanynyn  Degeleng bóligindegi tuysy Tyshqanbaevtyng auylynda birneshe kýn bolghan. Sol jaqtan №1 auylgha kelip Jaqypovqa ma nemese Bólegenovke me naqtysyn bilmedim 1930 jyly Mәskeu qalasynda «Sharua úiymyn» zansyz partiya úiymdastyrylghany, ony Alashordanyng kósemderi Bókeyhanov Álihan, Ermekov Álimhan, Dulatov, Baytúrsynov, Barlybaev Ahmetulla jәne basqalary qúrghandyghyn aitqan. Mәskeuden  basqa partiyanyng jeti aimaqta óz bólimsheleri astyrtyn júmys isteude. Solardyng biri  Semeyde ornalasqandyghyn, alayda basshysynyng kim ekendigin Músabekov aitpaghan.  Biraq úiym bar. Á. Bókeyhanov Mәskeuding GPU-yna bergen  jauabynda úiymnyng bar  ekendigin moyyndaghan. Ol úiymdy joya almaysyndar degen. Bókeyhanovty atu jazasyna bergen. Keyin búl sheshim ózgertildi (OGPU sotynyng sheshimimen Bókeyhanovtyn atu jazasyn týrmede otyrugha auystyrghan bolatyn). Úiymnyng maqsatyn aita  kele Jaqypov Núghmangha nemese Bólekovke  №1  auylda et salyghyna qarsy halyqty kóterinder degen. Senderden  keyin barlyq jerlerde kóterilis bolady. Qazir  býkil odaq boyynsha kóteriliske dayyndalyp jatyr. Sondyqtan mamyr   ayynda  ýkimet  auysuy  mýmkin. Osyny aitqan Músabekov № 6 auylgha kelip shayqas kezinde qaza tapqan aghasy  Bayshayynov  Kәripbek, Kempirbaev Ysqaq, Qonyrbaev Bayseke jәn Jandybaev Týsipbekter arqyly  ózining rulastary «Oljas» úrpaqtaryn kóteriliske dayyndap shygharudy tapsyrghan.

Músabekov Kempirbaevqa  búrynghy Alashorda әskerining sarbazy retinde Alashordalyqtar saghan ýlken senim artyp otyr degen. Ýkimetke qarsy kóterilisti tezdetip úiymdastyrugha kiris, mening agham Bayshayynov eki vintovka beredi. Aytqanynday eki vintovkany әkelip berdi. Osydan keyin Músabekov otbasymen birge №1 auylgha baryp sondaghy kóterilisti bastap shyqty. Artynsha basqa auyldarda da kóterilis bastalyp ketti. Kóterilisting maqsaty tek qana et salyghy ýshin maldaryn ótkizuge qarsylyq qana emes ýkimetti týbegeyli qúlatudy josparlaghan. Semeydegi úiymnyng qúramyna Qarqaraly audanynan Jantughanov Qydyrberdi bay, Kenjin Toqay bay, Abyraly audanynan alashordashyl Manan Túrghanbaevtyng aghasy – Shәden, qazirgi uaqytta Semey qalasynda túrady, Ualihan Ahmetov jәne №10 auyldan da bar, qalghandarynyng aty – jónderin bilmedim taghy basqa jerlerden mýsheleri bar. Qarqaraly audanynyng №10 auylynyng bandysy Tileubekov Bayjúma Abyraly audanynyng № 6 auylynyng bandysy Kempirbaevtyng tobynda bolghanda maghan jasyryn úiym Semey qalasynda ornalasqan, ózderining gazetterin shygharyp, taratady  dedi. Gazetting aty qalay atalatynyn bilmeydi, bir danasy úiym mýshesi Jantughanov Qydyrberdide bar eken. Mamyr aiynda kapitalistik elder men alashordashylar jәne baylardyng kýshimen Kenes ýkimeti qúlatylatyndyghy turaly maqala basylghan kórinedi. Gazetting qay tilde ekenin bilmeydi.  Gazetti ústap jýrgen Jantughanov Qydyrberdi Alash Ordalyq Manan Túrghanbaevtyng qayyn atasy bolyp keledi. Kóterilisshilerge tergeu barysynda qoyylghan súraqtarda: Kolchak túsynda Alashorda polkynda qyzmette boldyng ba, IYke Ádilovpen baylanystaryng barma? – degen súraqtar qoyghan. IYke Ádilov ózderiniz biletindey Alash partiyasynyng mýshesi jәne Alashorda ýkimetining demeushisi retinde halyq arasynda ýlken bedelge ie bolghan. Tәrkileu qarsanynda tútqyndalyp, jer audarylghan, keyin qamaudan qashyp shyghyp, Shaghan tauynda bandylyq jasaq qúryp Kenes ýkimetine qarsy soghysqan. Artynsha Qytayda qolgha týsken. [5] 

Abyraly audany tәrizdi oghan kórshi ornalasqan Shynghystau audanynyng jerinde (qazirgi Shyghys Qazaqstan oblysy, Abay audany) de 1931 jyly aqpanda kenes ýkimetining jýrgizip otyrghan sayasatyna qarsy halyq tolqulary boldy. Kóterilisti Medeuov Saniyaz jәne Torayghyrov Emiljan basqaryp, oghan barlyghy 200-den astam adam qatynasqan. Kóterisshiler aq jalau kóterip, halyqty audandaghy kenes ýkimetin qúlatugha shaqyrghan. Kóterisshiler kórshi Qu jәne Abyraly audandarymen baylanys ornatyp, olarmen biriguge әrekettenedi. Biraq Qyzyl Armiyanyng túraqty bólimderi búghan kedergi jasady, kóterilis keng tarap ýlgermey jatyp-aq aqpan aiynda kýshpen basyp tastalyndy.

Birazdan song «... osy kóterilisti úiymdastyrushy bolypty, qashyp jýr eken, Qytaygha ketpek kórinedi», - degen jalghan laqap taratyp, «Sayat qorasynda» beyqam jatyp, ang aulaugha shyqqan jerin­de Shәkәrim qajyny atyp óltirip, qúdyqqa kómusiz tastap ketedi. [6]

Abay úrpaqtarynyng tóniregi Alash arystarymen óte jaqyn qarym qatynasta bolghany belgili. Ásirese osy kóterilis kezinde Qúnanbay Óskenbayúlynyng úrpaqtary qatty qudalaugha úshyrady. Abaydyng balasy Mәkәiil, Shәkәrim Qúdayberdiúly, Ghafur Shәkәrimúly jazyqsyz atylghan son, Ziyat Shәkәrimúly, Berdesh Ázimbayúly, Mәnәkesh Ázimbayúly Tәkejanovtar Qytaygha ótip ketedi. Áueli Tarbaghataygha, odan song Altaygha qashyp barady. Qajy úrpaqtary ol jaqta da tynyshtyq taba almay, qúryghy úzyn kenes ókimeti qolynan mert boldy.

Osy derekterge kóz jýgirte otyryp biz bir jayytqa toqtala ketuimiz kerek. Qazan tónkerisine deyingi qalyptasqan últ ziyalylarynyng qazaqty tәuelsiz el bolsyn dep tilep, Alash iydeyasynyng manyna toptassa, Kenes ýkimeti ornaghan kezende qalyptasqan jana tolqyn últ qayratkerleri totalitarlyq әmirshil jýiening qúrbanyna ainalghan qazaq halqyn qalayda aman alyp qalu jolynda kýresken azamattar keyinnen ózara ymyragha kelip últtyng bolashaghy jolynda birlese kýresti. Biz osy kýni qazaq-qazaqty ústap berdi, jala japty, satyp ketti, ashtyqta qazaq jalqaulyghynan qyryldy degendey pikirlerdi aitqandy únatamyz. Halyqty jappay ashtyqqa úryndyrghan qyzyl imperiyanyng solaqay sayasaty әu basta qyryp-joygha baghyttalghanyn kesh te bolsa týsingen últ ziyalylary birige әreket etkeni anyq jәne sol jolda qúrban boldy.                                      

Ardaq BERKIMBAY, jurnalist-zertteushi

Abai.kz