YQYLAS OJAYÚLY. KÁPIR MEN KÁUIR
(Zuha Sәbiytúlynyn «Egiz kәpirler» óleni jayynda)
Búdyrayghan eki shekeli,
Múzday ýlken kóbeli...
Bastasa toptyng kósemi,
Sóilese sózding shesheni...
Búlt bolghan aidy ashqan,
Múnar bolghan kýndi ashqan
Músylman men kәuirdin
Arasyn búzyp dindi ashqan.
(Qaztughan Sýiinishúly)
I
Qaztughan jyraudyn ózine ( ishki menine) bergen baghasy biz bajaylamaq keyipkerdin de aina-qatesiz adamdyq portreti ispetti. Áygili batyrdyng jýz elu jyldyq mereytoyyna baylanysty destelengen derekterding deni onyng biografiyasy men kósemdigine qatysty óristep jatsa, bizdin jazbaghymyz din qayratkerining «músylman men kәuirdin, arasyn búzyp dindi ashqan» qyryna qaray tiyanaq týsirsek degen niyetimiz bar. Búl jerde úly jyrau qoldanylyp túrghan kәuir sózi (músylmannan bólek ózge din ókilderi jayynda bolyp otyrghan joq) adamnyn ishki aqualynyng jauy men dúshpany turasynda bolyp otyr. Ólennen týsingenimiz músylmandyqtyn dúshpany kәuirlikte jatyr. Shyn músylmanshylyqtyng saf kónili men taza imany kәuirlik qúrsauynan qútylghanda ghana saltanat qúrady deydi. Úly jyraudyng bar aytqysy kelgen pәlsapasy osy ghana. Andaghan adamgha Qaztughan osy ekeuining «arasyn búzyp» ajyrata bildim dep aytyp otyr. Dýniyeni (dindi) «músylmandar» jәne «músylman emester» dep ekige ghana bólip qaraytyn kelte týsinigimiz múny qalay dep qabyldar eken. Júmyr jer ýstin shimaylaghan on oqtyn toghyzynyng osy týsiniktin saldarynan adamgha qarata baghyttalyp otyruynyng qúpiyasy da osynda jatyr.
Mine, insaniyatty últ pen úlystyn ghana menshikti qúdayyna emes, iysi adamzattyng qúdayymen qauyshtyrar parasat Qaztughan pәlsapasynda túr. Endeshe kәpir ataulyny syrtan izdeudin eshqanday da qajeti joq, bәri de adam bolmysynyng óz ishinde jasyrylghany mәlim boldy. Osy orayda kәpir úghymyna da toqtala keteyik. «Kәpir – Alladan basqadan jәrdem tilep, ózgege siynu» dep berilgen eken qazaq әdebiy tilining týsindirme sózdiginde. Múny airyqsha atap otyruymyzdyn mәni terende jatyr. Aldaghy taldanbaq dýniyening tabighatyn ashalap aytyp beruimiz ýshin búl mysaldardy arnayy keltirip otyrmyz.
II
Zuha batyrdyn sózi edi dep el auyzynda kóp aitylatyn kóne jәdigerdin biri – «Egiz kәpirler» óleni. Biz batyrgha baylanysty jazylghan tuyndylardy paraqtau ýstinde qúlaghymyzgha bala kezden-aq sinisti bolghan, bata ýlgisimen bayandalatyn osybir ólenmen qayyra úshyrastyq. Áygili jazushy Qajyghúmar Shabdanúly ózining «Pana» romanynda «... Al, men búl keneske ýlken qajymyzdyn «Egiz kәpirler» dep ataytyn bir nasihatyn qosa keteyin!» dep, atalghan ólendi keyipkeri Myqiyanyn auyzymen aitqyzghan eken. Romannyn bas-ayaghy bes jýz bettik hikayadan túratyndyghyn eskerer bolsaq, búghan jazushynyn qanshama derekterdi kókireginde tiriltip dayarlyqpen kiriskeni belgili ghoy. Endeshe osy bir ýsh shumaqqa jeteqabyl ólenge hal-qadirimizshe germenevtikalyq taldau jasap kórelik. Ólenning taqyryby – «Egiz kәpirler». Osy jerde din qayratkeri «kәpir» dep neni isharalap otyr? Qaneki, nasihat ghazaldy birge saralap ón boyyna oy jýgirtip kórelik.
Bardy joq degen – kәpir,
Joqty tap degen – kәpir.
Ashtyqtan ashqan alaqangha,
Júmghan júdyryq kórsetken – kәpir.
Dostyq tilekke,
Qastyq iytin qosqan – kәpir.
Abysyn tapqan balany alalaghan – kәpir,
Aq kónildi abysynyn qaralaghan – kәpir.
Aqyly ýlken balagha ýlkensigen – kәpir,
Bilmey túryp bilgensigen – kәpir.
Diti jaman dinshildik – kәpir,
Kýni birden shyqqan kýnshildik – kәpir.
Bastapqy bir shumaq ólende órilgen bar menen joqtyng pәlsapasy tym terende jatyr. Orayy kelgende myna bir mәselening de basyn ashyp alayyq. Túlghanyn diny tanymyn taldau degenimiz – bayyrghy babalar bolmysymen qayyra bettesu degen sóz. Búlay bolmayynsha ol adam júmbaghynyng ontayly sheshilui, keyipker tanymynyn sizbenen emen-jarqyn súhbattasuy esh mýmkin emes. Kez kelgen túlghanyng payym-parasaty kórgen kózi men estigen sózining negizinde ghana qalyptasatyny haq. Al búl eki substansiyanyng ar jaghynda ghasyrdan-ghasyrlargha talyqsyp jetken zamana tәjiriybesinin altyn qory jatqandyghyna eshqanday da shýbә joq. Endeshe bardy joq deudin kәpirlik ekendigine Mәshhýr-Jýsipten jetken myna bir mysal kuәlik bola alady: «Búryn qazaqta «bar» degenmen «joq» degen, «al» degenmen «ber» degen aghayyn edi. Qazir al degen ólip, ber degen qaldy, bar degen ólip, joq degen qaldy... Bar degen barakat (bereket) degen perishtenin aty edi, joq degen bite (bitti, tausylyp qaldy maghynasynda bolsa kerek Y.O) degen shaytannyn aty edi», – deydi. Qúrmetti oqyrman qauym, bar menen joqtyng diylemmasy endi ghana ayshyqtala týsken sekildi. Qazaqtyn «joq» degen adamdy jaqatpay «auyzyn qu shópen sýrtken» bireu dep at qoyyp, aidar taghuynyn astarynda da osy pәlsapa jatyr (Joqty joqshylyq tughyzady desek, alashtyng jarlylyqty qanshalyqty jaqatpaghanyn, múnyn týpki tininde iysi qazaqtyng kedey bolmau iydeyasy túr emes pe?!).
Búl jerde perishte peyildi laylap, shaytannyn shyrmauyna týsken tanymdy kәpirlik demegende ne deuge bolady endi. Dәl osybir oigha «Shaytan senderdi joqshylyqpen qorqytady» degen Qúran ayatynyn qaghidasyn qosarlaytyn bolsaq, búl dýniyetanym qaynarynyn qaydan taghan tartqandyghyna kózimizdi jetkizu asa qiyn bolmaytyn tәrizdi. Bizderge Sәbiytúly ózinin nasihat jelisine qúrylghan óleni arqyly osyny andatyp otyr. Maqalanyn mindetine ólennin әr jolyn ejiktep otyrudyng kirmeytinin, mejelegen maqsatymyz ghazaldyn tek tanymdyq qabattaryna ghana toqtalyp ótu ekendigin esterinizge sala keteyin. Kelesi indetpek oiymyz din qayratkerinin «Bilmey túryp bilgensigen – kәpir» týsinigi. Býgingi qazaq qoghamynyn ruhany dertining diognezin de dәl osy tezisten tabuymyzgha bolady. Bilmestigin biletinge balap jogharygha jantalasa úmtylyp jatqandardyng әreketi kýndelikti kóz aldymyzda. Eng ókinishtisi, әrkimning óz orynyn bilmeui men kәsiby dengeyge kóterile almauy әdilet qaghidasynyng búzyluyna tikeley sebepker bolyp otyr. Alayaqtyqty aqyldylyqqa, alpysty (aqsaqaldaqty) jigittike balaghan qortyq týsinigimiz de osynyng saldary ghoy.
Endigi sózimiz «Diti jaman dinshildik – kәpir» filosofiyasynyn maghynasy turasynda. Búl jerdegi «diti» úghymyn adamnyng ishki oiy men kónil kókjiyegi desek, onyn kirlegeninen jaman eshtene joq. Múnday jalghan dinshildiktin oryny kәpirge par deydi ólen avtory. Ardaqty Shәkәrimnin «Tolstoy kәpir emes, ózin kәpir» degen ruhany ish salystyru uәzipasy da osyny eske týsiredi. Kәpir degennen shyghady, zamana tozanyna kómilip arghyqazaq tanymynan jetken sózdin biri – «Kәpir tynysh bolsa músylman tynysh» týsinigi. Osy jerde aytylyp túrghan kәpir men músylman úghymdary jan menen tәnnin ózara ýilesim mәselesi. Yaghniy, músylmannyng (búl jerde jannyn) saulyghy tәn tynysh bolmayynsha, әmәnda, sau bolmaydy deydi babatanym. Biz búdan tәnning ashtyghy men toqtyghynyn shybyn jangha ózindik әser etpey qoymatynyn angharyp otyrmyz. Zuha ólenining en basty biyigi de adam bolmysyndaghy «ishki kәpirliktin» tabighatyn týsindiruimen qúndy. Azghantay ghana óreli ólenning astarynda bagha jetpes osynday baylyqtar jatyr. Dini men dili jattyn kәpir emes, naghyz kәuirlikting ishinde ekendigin bayandaghan qayratker ghazalynan biz qaranghygha qamalghan kózqarasymyzgha bir jaryqtyn týskendigin sezingendeymiz. Búl jaryqty әigili batyrdyn babalar dýniyetanymymen astasqan nasihat óleni desek esh qatelespegen bolar edik. Endeshe kәpirlik degenimiz ózge emes, óz soqyrlyghymyz ben bilimsizdigimizding ishinde qamalghan fenomen eken. Kәpirlikti kirlegen ruhtyng syrtqa tebindegen әreketi dep týsindirsek te bolatyn sekildi. Osyghan qarap otyryp bizdin babalarymyzdyng dindi qanshalyqty biyik parasat ólsheminde payymday alghandyghyna qayran qalasyn. Olardyn qúdaydy tek syrtqy formada ghana emes, ishki mazmúndaghy epistemologiyalyq túrghyda týsingendigine osy mysaldar kuәlik ete alady.
Shyghysta «Túlghasyn qara jerge emes, jýregine jerlegen el baqytty» degen bir tәmsil bar. Biz búl maqalamyzdy qarasha halqynyn jýreginen mәngilikke meken saylaghan sardar babalarymyzdyng ruhyna kórsetilgen az ghana qúrmet pen ghizatymyz dep esepteymiz.
Yqylas Ojayúly
abai.kz