Senbi, 9 Qarasha 2024
Qogham 10734 0 pikir 29 Mamyr, 2016 saghat 12:09

OPASYZDA OTAN JOQ

Otanyn satqan adamnyng ayanatyn týgi de joq.

Onda endi satatyn da eshtene joq.

Qadyr Myrza Áli

Qazaq jerinen auyr ýn shyghady. Ol – ata-babalarymyzdan miras bolyp kele jatqan qasiyetti topyraqty qasterleytin, Qazaqstandy jalghyz ghana Otanym deytin qandastarymyzdyng qayghy-múngha toly azaly ýni...

Keshegi kenestik biylik tizginin ústaghandar Qazaqstandy últtar dostyghynyng planetasyna ainaldyrdyq dep maqtanushy edi. Býgingi tәuelsiz elimizding birinshi basshysy boludan bir tanbay kele jatqan kóshbasshy kósemimiz qazaq jerin 140-qa juyq últ mekendep, tatu-tәtti tirlik keship jatqanyn aitumen әlek. Alayda qazaq jeri qazaqtardyng ghana kiyeli ordasy, Otany, mekeni ekenin Núrsúltan Nazarbaev sanyn aspandatatyn últ ókilderining bәri de óte jaqsy biledi. Bilgendikten de, songhy ailardyng әletinde jer ýshin dýrligip, biylikting ýrey-qútyn qashyryp, rahat tynyshtyghyn búzghan bizding qazaqtar siyaqty minez kórsete almaydy. Ol búryn da solay bolghan, bolashaqta da dәl osylay – kýdik-kýmәnsiz jalghasa beredi.

Qazaq jerinde iysi qazaqtyng bólinbegen enshisi bar. Ol bólinbeydi, eshqashan da, qanday bir biylik túsynda da bólshekteuge kelmeydi! Qanyn da, janyn da ayamaghan myn-myndaghan batyr babalarymyz ben atalarymyz, әjelerimiz ben apalarymyz osyny úran etken, balasynyng balasyna ghana emes, jetpis jeti úrpaghyna, Alla jalghastyratyn odan keyingi túqym-túqiyanynyng bәri-bәrine úlaghattap ketken. Qasiyeti qashqan, qany búzylghan, pighyl-payymy arly qazaqqa, namysty qazaqqa qabysyp, janaspaytyn әldekimder bolmasa, ýzilmey kele jatqan búl óreli ósiyetti úmytugha tiyis emes!

«Alash» degen sózding alghash maghynasy – Otan kisisi (sootechestvenniyk) degen bolady, – dep jazypty Alash ýkimeti ýshin ómirin arnap, qúrban bolghan Mirjaqyp Dulatúly. – Múny bir aqynnyng Abylaygha aitqan óleninen bilemiz: «Taqsyr-au, únatsanyz, qarashynmyn, únatpasan, jay jýrgen alashynmyn», – deydi. Sol ólende «Alash» – Otan kisisi maghynasynda. Jәne qazaqta «Alang kele me, Alash kele me» degen mәtel sóz bar. Sondaghy Alang – shetelding kisisi, al Alash – Otan kisisi maghynasynda bolady».

Demek, biz, qazaqtar – Otan kisisimiz. Al taghdyr jeli aidap kelip, qonystanghan últ ókilderining qay-qaysysy da ózge eldin, basqa memleketting kisileri. Bireuleri óz erikterimen, endi bireuleri kýshtep kóshiru sayasatynyng teperish, tepkinin kórip kelgen. Búny týsinbeytin qazaq joq! Qazaqtyng Qúday bere salghan peyili qasiyetti de qasterli jerindey ken, sondyqtan da túra bersin, úrpaqtaryn ósirip, órbitip kóbeysin, kóktesin. Biraq baylyghyna meymildep, qúdayyn úmytqan Artush Karapetyan siyaqty qazaq jerinen úighyrlargha avtonomiya berilsin dep, auzy qisayyp, bizding esebimizding esebinen «jomarttyq» jasamasyn!..

Eng ókinishtisi jәne eng osal, týsiniksiz túsymyz – bizding sheksiz keshirimshildigimiz, oisyz úmytshaqtyghymyz. Sonyng saldarynan opyq jeumen kelemiz; últymyzgha býiregi búrmaytyn, әitkenmen qasiyetti qazaghymyzdyng nesibesi esebinen shalqyp-tasyp, shirenip basyp jýretin jәne jay jýrmey namysymyzgha tiyetin is-әreketi, qylmystarymen kózge týsetin әlgi qasiyetsiz karapetyandargha babalarymyzdyng ojar da ójet, óktem minezin kórsete almay-aq jýrmiz; tórimizde tayrandatyp qoydyq. Sol Karapetyandy Qazaqstan halyqtarynyng birligi merekesi deytin 1 mamyr kýni Respublika alanynda, elbasymyzdy alqalaghan mәrtebeli toptyng ortasynan kózim shaldy. Álbette, osydan keyin Mirjaqyp atamyzdyng eskertu sózin eriksiz eske alugha mәjbýrmin. «Men ne bolsam, bolayyn sadaqa, sýiikti júrtym, qaqpangha týsip aldanba!» – deydi.

Osy janashyr oidyng aitylghanyna jýz jylgha tayady. Alayda aldanu men arbaludan kóz asha almay kelemiz. Sony oilaghanda, ózderi ólgenimen, sózderi ólmeytin, sýiikti júrtyna mәngilik qamqor, qyzmetshi ghana emes, qúrbany da bola bilgen Ahandar men Jaqandar ne degen qúdiret iyesi edi, ónege edi, óris edi deydi ekensin...

Mine, biyl 1916 jylghy Últ-azattyq kóterilisimizge jәne Alash qozghalysy men qazaq halqynyng bolashaghy ýshin qúrylghan ýkimetine tura bir ghasyrdyng jýzi bolady. Naghyz últ kósemine ainalyp, asqan bilimdarlyghy, súnghyla sayasatkerligi, qayratkerligimen alashshyl arystarymyzdyng kemenger túlghasyna ainalghan Álihan Bókeyhanovtyng tughanyna 150 jyl tolady. Ózin qazaqpyn deytin әrbirimiz ýshin aituly osy datalargha Alash arystarynyng iydeya, ústanymdarymen tanysyp, susynday almaghanymen, qazaqshyl minez, últshyl oilarymen Kenester Odaghyn dýr silkindirip, әlemdegi sosialistik jýiening irgesin shayqap, kýireuine jol ashqan Jeltoqsan kóterilisining 30 jyldyghy da dәlme-dәl toqaylasyp túr.

Jerimiz – bar baylyghymyzdyng myzghymas túghyry. Asty da, ýsti de túnyp túr. Solay bolghandyqtan, qay zamannan da ainalamyzdaghy óktem kórshilerimizding kózqúrty boldy. Aybarly handarymyz ben aqyldy biylerimiz bastaghan batyr babalarymyz әrbir sýiem bóligi ýshin qyrqysty. Endi patshaly Resey otarlaghangha deyingi kóship-qonyp jaylaghan qazaq jerlerin kóz aldynyzgha keltirinizshi: úlan-ghayyr aimaq, tanqalarlyq territoriya-au, ә?! Sodan «orys jerine» ainalghan ónirlerdi oy tezine salynyzshy, bәrining arghy jaghynan qazaqtyng ghajayyp iysi anqyp túrghan joq pa? Astrahan (Qajy-tarhan), Nijniy Novgorod (Sarisin – Sarysu), Saratov (Sarytau), Omsk (Omby), Chelyabinsk (Selebe), Tumeni (Tómen) oblystary, Altay ólkesi, HIH ghasyrdyng ekinshi jartysynda Qytay men Resey arasynda jasalghan kelisim-shartqa baylanysty shyghystaghy kórshimiz – Ajdaha eline kesilip berilgen Ile, Tarbaghatay, Altay jerleri... Jerimizding deni Reseyding enshisinde. Sol alghandary azday, kenes ókimetining alghashqy jyldarynda Qazaq Avtonomiyalyq Respublikasynyng әuelgi astanasy bolghan Orynbor qalasy men osy attas oblysty qosyp alghannan keyin de qorqaulyghy basylmay, tipti ayarlana, ashqaraqtana týsti. Qazaqtyng kózin qúrtyp, tútastay orystandyrudyng neshe qily qiytúrqy, aramdyqpen astarlanghan súrqiya sayasatyn tejeusiz jýrgizip baqty. Qazaq jerin sharlaghan azaly ashtyq, tilimiz ben dinimizge qarsy qaskóilikpen jasalghan shabuyldar... Úly Otan soghysynyng alasapyrany... Odan keyingi hrushevtik biylikting «Tyng jәne tynayghan jerlerdi iygeru» maqsatymen jýzege asyrghan topalany... Qazaqstandy ólkelerge bólshekteu sayasatynyng arghy jaghynda tikeley Mәskeuge ghana baghynatyn tyng ólkeleri – soltýstik oblystarymyzdy týbegeyli Reseyge qosyp alugha degen aram pighyly búghynyp jatty. Sóitip qana shektelse meyli-au, irgemizdegi ózbek aghayyndarymyzdy da qaryq qylyp, ontýstiktegi birneshe audandarymyzdy enshilep berdi. Ózekender naghyz «óz aghamyz» eken, keyin berilgen audandardyng sanyn týgendep, eng qúiqaly, súlulyghy kóz jauyn alatyn jerlerimizdi basybayly iyelenip ketti...

Osy jerde tilge tiyek ete ketken jón, Alashtyng arystary janadan qúrylyp jatqan Qazaq avtonomiyasynyng әr sýiem jeri ýshin Stalinmen ústasyp, Lenindi degenine iyliktirdi. Sóitip, biraz aimaqtarymyzdan aiyrylghandaryna qatty kýizelip, kýiingenimen, aumaghy býgingi auqymynan әldeqayda ýlken territoriyanyng shekara syzyqtaryn belgiletip alghandaryna shýkirshilik etti. Eger Á.Bókeyhanov bastaghan sol asyl aghalarymyz dәl osylay jankeshtilik jasamaghanda, onda býgingi Qazaq elining kartasy qalay bolar edi?.. Odan son, iyә-iyә, kórinde tynysh jata almaytyn Nikita Hrushevting tyng ólkesi atanghan ónirlerdi RSFSR-ding qúramyna qosu jónindegi ózimbilemdik oiyna zamatynda toytarys jasap, qyzmetting qúly bolmay, adal da aibarly úly bola bilgen Júmabek Tashenovtin, sol sekildi Saryarqanyng esebinen jer bólip berip, Nemis avtonomiyasyn qúrghysy kelgen brejnevtik biylikting sheshimine shiryghyp shyghyp, bir kisidey qarsy túrghan qazaq jastarynyng qaysarlyq әreketi bolmaghanda, býgingi jerimiz qalay bolar edi?.. Osy oiymyzdy úighyr avtonomiyasyna qatystyryp kiriktire ketsek te, reti. Aqiqatyna iyliginizshi, qasterli jerimizding taghdyryn bútarlap, baltalaytyn әlgindey sheshimderge «dúrys eken, jón bopty» dep jol bersek, mәngilik baylyghyn múralap qaldyrghan ata-babalarymyz ben býgingi balalarymyz, bolashaq úrpaqtarymyz razy bop alghys aitar ma edi? Joq, aqtala, aryla almaytyn nala men qarghystyng qalyng qatparynyng astynda kómilip qalar edik!..

Kýni keshe osynday qighashtyqtardyng bәrin Kremli tórinde alyp imperiyanyng tizginin uysynda ústaghandardan kórdik. Andropov pen Chernenko da jerimizge kóz alartyp, birdeneni qoqsytyp keter me edi, ayaq astynan kelgen ajal oghan jetkizbedi. Ay mandayynda alaqanday qaly bar M.S.Gorbachev qútyrynyp keldi. Aldyndaghy kósemdermen salystyrghanda jap-jas jәne keudeli eken. Qazaq jerine qatysty josparyn 1985 jylghy sәuir plenumynan son-aq kýn tәrtibine shyghardy. Múnay men gazy meymildep túrghan batys aimaqtaghy jerlerimizdi Reseyge qosamyn dedi. Onda da osy oiyn respublikanyng birinshi basshysy D.A.Qonaevtyng qolymen jasatudy niyet qyldy. Búny sol uaqyttyng ahualyn, jay-japsaryn kózben kórgen agha úrpaq ókilderi óte jaqsy bilgenimen, býgingi úl-qyzdarymyz odan beyhabar. Sol sebepti tanymal túlgha, últjandy azamat, qogham qayratkeri, sayasatker Jasaral Quanyshәlining jazbasyna jýgingenim jón shyghar.

«Sayasy Buro Dimash Ahmetúlynyng aldyna Oral (qazirgi Batys Qazaqstan) men Guriev (Atyrau) oblystaryn Orynbor oblysymen biriktirip, Orynbor qalasynan basqarylatyn «ortaq ekonomikalyq aimaq» qúru mәselesin tikesinen qoydy. Syltau – «sonshama baylyqty iygeru jalghyz qazaqtyng qolynan kelmeydi, búghan Odaq bolyp kirisu qajet», – dep jazypty Jәken.

Alayda Diymekeng jaryqtyq Mәskeuding ózine jýktegen búl «tarihy missiyasyn» aqtamady. Kerisinshe, Gorbachev bastaghan jana otarshylardyng (neokolonizatory) nebir qysymyna qasqaya qarsy túryp, iylikpey qoydy. «Qazaq – qiyn halyq, ol múny týsinbeydi. Qazaq ýshin jer dauy – eng auyr dau!» – dep, otyryp aldy.

Sayasy Burodaghy «qol búraular» da, imperiyanyng sol kezdegi «jylauyq premieri» Ryjkovtyng jetekshiligimen Almatygha, Oral oblysyna neshe mәrte kelip, osy mәsele boyynsha qanshama «kenester» ótkizgen «joghary mәrtebeli» delegasiyalar da «qynyr shaldy» kóndire almady. Búghan әbden kózi jetken Gorbachevting endi Qonaevty ornynan aludan basqa amaly qalmady. Jyldan astam uaqytqa sozylghan búl aiqastyng aqyry solay boldy da. 1986 jyly jeltoqsan aiynyng basynda Qazaqstan basshysynyng «aryzy qanaghattandyrylyp», ol qyzmetten ketip tyndy da, ornyna «general-gubernator» Gennadiy Kolbin taghayyndaldy.

Al endi alangha shyqqan qazaq jastaryna, jalpy jeltoqsandyqtargha kelsek... Álbette, olar múny óz betimen, stihiyaly týrde jasaghan joq. Búl – úiymdastyrylghan shara (búghan baylanysty mәsele – bólek әngime taqyryby) jәne olardyn, әriyne, Qonaevtyng ornynan ketip, Kolbinning taghayyndaluyna alyp kelgen týpki sebepterden de, oqighany kimder úiymdastyrghany, olardyng naghyz maqsattary qanday bolghany jóninen de (búl da keleshekting әngimesi) esh habary bolghan joq.

Jeltoqsandyqtardyng bar bilgeni olardyng qoldaryna ústaghan úrandary men sóilegen sózderi shenberinen aspady.

Solay bola túra, jeltoqsannyng osy bir yzgharly kýnderi Alash azamattarynyng qany beker tógilgen joq, olardyng kórgen qorlyghy, qughyn-sýrgin, qayghy-qasireti de óteusiz ketken joq! (Áriyne, moralidyq-ruhtyq túrghydan). Olardyng ózderi múny bilmese de, býkil әlemge jariya bolyp dýniyeni dýr silkindirgen sol otanshyldyq bas kóteru arqyly olar óz últynyng aldyndaghy qasiyetti azamattyq paryzyn oryndap, qazaq jerine tóngen asa qaterli qauipting betin qaytardy! Qazaqstannan múnday silkinisti kýtpegen Kremli atalmysh josparynan uaqytsha bolsa da bas tartugha mәjbýr boldy». («Almaty, 1986, Jeltoqsan» aighaq-kitaby. II tom, 388–389-better).

86-nyng yzgharly kýnderinde shovinizm auruy mazasyn qashyryp, yzbarlanghan gorbachevshil biylikke qarsy osynday qanqúily oqigha ótken. Jer ýshin, qazaq eli ýshin, ol eldi qazaqqa býiregi búratyn, halqymyzdyng әdet-ghúrpy, túrmys-salty, últtyq ereksheligin biletin kisi basqaruy ýshin oquyn da, júmysyn da, ýidegi jas sәbiylerin de qaldyryp, kóshege úrandatyp shyqqan qyz-jigitterimiz: «Mening elim, mening elim... Tughan jerim mening – Qazaqstanym!» – dep әn saldy; «Qayda jýrseng atameken, Kókeyinde jatady eken. Kýnning kózi qimay ony, Úyasyna batady eken» dep, at shaptyrym alannyng ana shetinen de, myna shetinen de oilaryn ortaq ýnge úlastyryp, Almaty aspanyn dirildetip túrdy. «Aqtaban shúbyryndy, Alqakól súlama» zamanynyng zarly әni «Elimaydy» aityp, kóz jastaryn tókken elde esep boldy ma?.. Sóitken Jeltoqsan jastaryn itke talatyp, soyylmen dýrelep, soldat etikterimen tepkiletkenimiz azday, týrme toryna toghyttyq. Biylik el men jer, últtyq mýddemizdi biyikke kótergen qyz-jigitterdi osylay ayausyz jazalady...

Al shiyrek ghasyrday biylikte otyrghan kezinde qazaghynyng sanynyng eselep ósuine, qalasy men dalasynyng gýldenip, kórkengine ayanyp qalmaghan, qasiyetti qazaq jerining tútastyghyn bir sәt te kókeyinen ketirmegen Dinmúhamed Ahmetúly Qonaev qanday kýy keshti?

Halyqta kinә joq. Ol kisi qyzmette otyrghan kezinde de, zeynetkerlikke shyqqan song da, Qazaqstannyng qay qiyryna barmasyn, zor qúrmet-syigha ie boldy. El qúshaq jaya qarsy aldy. Birinshi bolyp jýrgeninde mingen mashinasynyng aldynda «MAIY»-ding bir mashinasy, sonynda ekinshi mashinasy ghana jýrdi. Ár búrysh, әr kóshede qazday tizilgen qyzyl jaghalylar mýlde kórinbeytin. Qaru ústaghan birde-bir kýzetti kózimiz shalmaytyn. Qay shanyraqqa da emin-erkin enedi, bergen dәminen tartynbaydy. Ketip bara jatqan jolynda qoy qayyrghan shopandy kórse, kóligin toqtatyp, syrtqa shyghyp sәlem beredi, jay-kýiin, bala-shaghasyn súraydy. Diymekeng sóitip keng baytaq qazaq dalasyn sharlap jýrip, sol zamannyng sózimen aitqanda, «Otan qoymasyna» әrbir eki jyl sayyn milliard pút astyq tapsyrtumen boldy.

Diymekenning kemengerligin dýiim el biledi. Keyin kóz júmghanda kuә boldyq, keudesin qayghy-múng kernegen qaraqúrym halyq, últy men úlysyna qaramay, qoshtasu orny – Abay atyndaghy Akademiyalyq opera jәne balet teatryna kire almay, danalyq didaryn aqyrghy ret kóre almay qamyqty. Ózi tәrbiyelep jetkizgen biyliktegi myrza odan sóitip «ósh» aldy. Ózi qarasyn da kórsetpedi... Esesine qayghyrghan halyq Opera teatrynan mәngilik mekeni – Kensaydaghy ziratyna deyingi jýrip ótken kóshening eki qaptalyn da gýlge orady. Diymekeng atamyz óstip eldi qalay basqarudyn, taza bolyp ótudin, halyqqa qaytip qaltqysyz qyzmet jasap, qúrmetti bolyp, qara jerding qoynyna enuding etalony bolyp jadymyzda qaldy.

«Men de adammyn. Qatelikke úrynbadym dep aita almaymyn. Biylikte úzaq otyrugha bolmaydy eken. Onday adam ózine syn kózben qarau qasiyetin әlsiretip alatyn kórinedi», – dep ókinish bildiripti qyzmetten ketip, qatardaghy kóp zeynetkerding biri bolghan kezinde. «...Lev Tolstoy: «Barlyq uaqytta sýtten aq, sudan taza bolghysy keletin pendeler – eng qorqynyshty adamdar. Olar ózderin kýnәdan pәk qyp kórsetu ýshin jazyqsyz jandardy, әuliye-әmbiyeni, tipti Qúdaydyng ózin de jazghyrudan tayynbaydy», – degen eken. Shyntuaytuyna kelgende, olar obal, sauap degendi bilmeydi.

Solardyng biri Zaqash Kamaliydenov edi...

Talghat AYTBAYÚLY, publisist-jazushy

(Jalghasy bar)

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» №21 (338) ot 26 maya 2016 g.


0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1150
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 2557
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 2576