QR Parlamenti Senatynyng deputaty Múrat Baqtiyarúly býgin  (26.05.2016 j) palata otyrysynda Ýkimet basshysyna elimizdegi ýsh tildi bilim jýiesine kóshuge baylanysty  deputattyq  saual joldady. Múrat Baqtiyarúlynyng deputattyq saualyn Senattaghy bir top әriptesteri qoldady.

Qúrmetti Kәrim Qajymqanúly!

 Songhy kezderi Bilim jәne ghylym ministrligining orta bilim salasyna qatysty úsynghan reformasy qogham tarapynan alandaushylyq  tudyruda.

Qazaqstan boyynsha 7500-dey orta mektepte oqyp jatqan 2 mln. 600 myng oqushygha úsynylghan joba, irgeli salanyng bolashaghy jayly әngime tudyruy zandy. Bilim salasyn jetildiru, damytu tek bir ghana ministrlikting mindeti emes, ol memleket pen últ ýshin manyzy zor ózekti mәsele. Óitkeni, mektep –  qoghamnyng da, últtyng da taghdyrynda airyqsha roli oinaytyn manyzdy qúrylym. Sondyqtan búl mәselege әr otbasynyng alandap, qoghamnyng nazaryn búruy dausyz.

Memlekettik jalpygha mindetti jana oqu standarty boyynsha                              2020-2021 jyldardan bastap Qazaqstan tarihyn oqytu tilderine qaramastan memlekettik tilde, 6 synyptan bastap jalpy tarih tek orys tilinde, al           2023-2024 jyldary 10-12 synyptarda fizika, himiya, biologiya, informatika tek aghylshyn tilinde oqytylmaqshy.

Jaratylystanu pәnin  barlyq mektepterde aghylshyn tilinde, al jalpy tarihty orys tilinde oqytu Elbasymyzdyng «Qazaq tili ghylym men bilimnin, internetting tiline ainaldy. Endi ony eshkim ózgerte almaytyn bir aqiqat bar. Ana tilimiz mәngilik elimizben birge mәngilik til bolady» degen tújyrymymen qalay ýilespek?

Sóz joq, jastarymyzdyng aghylshyn tilin biluin uaqyt talap etip otyr. Elbasymyzdyng ýsh tildilikti óristetu jayly ústanymy zaman talabynan tuyndap otyrghany aqiqat. Qoldaymyz. Ýsh tildi kenistikti qalyptastyrudaghy negizgi dingek – tәuelsiz qazaq elining memlekettik tili – qazaq tili. Sondyqtanda, qogham negizinen aghylshyn tilining әli de bolsa tolyqqandy, әri jandy memlekettik tilge ainala almay kele jatqan qazaq tilining esebinen damuyna, balalarynyng ministrliktin  kezekte eksperiymentining obiektisine ainaluyna qarsy ekenin aita bastady.

Áriyne, aghylshyn tili diplomattargha, memlekettik qyzmetkerlerge, ghalymdargha, biznes ókilderine kerek. Al aghylshyn tilin jappay kýshtep oqytu osy aghylshyn tilin bilse әrkim bilimdi, baquatty bolady degen  birjaqty ústanymgha qúlay beruge bolmas. Tariyhqa ýnilsek, kezinde aghylshyndardyng qol astynda bolghan Afrika qúrlyghynyng onnan astam elderi, Aziyadaghy Filipiyn, Ýndistan, Kambodja, Indoneziya, Bangladesh siyaqty elderding halqy aghylshynsha sayrap túrghanymen, sol memleketterding asa sharyqtap kete qoyghany shamaly. Búl elder әli kýnge deyin kedeyshilik qúrsauynda  ómir sýrip jatqan joq pa?  

Jalpy aghylshyn tilin bilu, ony tereng iygeru elimizdegi 2,6 mln. oqushynyng barlyghyna birdey qajet pe?! Balabaqshadaghy, birinshi synyptaghy oilau jýiesi әli tolyq jetilip, qalyptaspaghan, sanasy ýlbirep túrghan qazaq sәbiylerine birden ýsh tildi oqytudyng qanday qajettiligi bar? Ghylymy men bilimi joghary Japoniya, Fransiya, Resey, Qytay 10 jasqa deyin balalaryn ózge tilde nege oqytpaydy? Demek, aghylshyn tilin bilu sauatty boludyng basty kórsetkishi emes, ol әlemdik bilim-ghylymnyng biyigin iygeru ýshin ghana qajet qúral boluy tiyis. Al shynayy sauattylyq – ómirdi bilu, ózi tandaghan kәsipti tereng iygeru, ómirdin, zamannyng súranystaryna jauap bere alu qabiletin qalyptastyru. Búl – әr últtyng ózining últtyq tilimen ghana qalyptasar ónege.

Psiholog ghalymdarymyzdyng zertteulerine sýiensek, mektep oqushylarynyng 25 payyzy daryndy bolyp keledi eken. Eger sol talanttylardy der kezinde tanyp, olardyng qabiletin úshtap, demep jiberse, nәtiyjesi óz jemisin bereri kýmәnsiz. Osy orayda Elbasymyzdyng pәrmenimen ashylghan «Nazarbaev ziyatkerlik mektepterin», Qazaq-týrik liyseylerin airyqsha atap aitugha bolady. Búdan shyghatyn qorytyndy daryndy balalardy iriktep oqytatyn mektep-internattardyng qataryn kóbeytuimiz kerek. Ásirese, shalghay audandar men auyldardaghy talantty, daryndy balalardy sol mektep internattargha kóptep tartudy qolgha alghanymyz jón. Múnday jýie bala-baqshalardaghy sәbiylerding ana tilin tolyq iygerip, mektepterde aghylshyn tilining óz retimen ómirimizge enuin jolgha qoyyp, budjetting milliardtaghan qarjysyn ýnemdegen bolar edi.

Til taghdyry – últ taghdyry.

Bilim salasyn janghyrtu turaly reformagha kirispes búryn elimizding osy salany jaqsy biletin mamandarynan, múghalimderinen, ghalymdarynan túratyn qoghamdyq kenes qúryp, mәseleni jan-jaqty talqylap baryp, ortaq sheshimge kelu kerek. Ýsh tildi kenistikti qalyptastyrudyng jýieli, tiyimdi tetikteri jasaluy qajet. Bәrine bayyppen, aqylmen keluge tiyispiz. Bilim jәne ghylym ministrligi búl mәselede myqty ýilestirushi qyzmetin atqaruy qajet.

Elbasymyz da asyqpay, baysaldy qoghamdyq pikirdi jan-jaqty zerdelep baryp engizu turaly óz ústanymyn aitty.

Biz de Elbasy aitqan osy ústanymnyng últymyzdyng úly qúndylyghy – tilding bolashaghyna jaghymdy yqpal etkenin qalaymyz.

Ýkimetting osy mәselege barynsha nazar audaryn súraymyz.

 Qúrmetpen,

       M. BAQTIYaRÚLY

       S. AQYLBAY

       E. ASTAEV      

       R. ÁKIMOV

       B. BEKNAZAROV

       Á. BEKTAEV

       B. ELAMANOV

       S. ENSEGENOV

       M. JOLDASBAEV

       A. KÝZEKOV

       N. ORAZALIYN

       V. REDKOKAShIYN

       M. TAGhYMOV

       L. KIINOV

       M. BORTNIYK

Abai.kz